Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Nõuete aegumisest

Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nõuete  aegumist reguleerivad  tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), karistusseadustik (KarS), maksukorralduse seadus (MKS), tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), liiklusseadus (LS)  jm.

Aegumistähtajad on  kolmest aastast kuni kahekümne aastani.

Eristada tuleb tehingust tulenevat ja täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaegu. Oluline on siinkohal märkida, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kui kostja (isik, kelle suhtes on nõue esitatud) ei taotle aegumise kohaldamist, siis kohus võib välja mõista ka aegunud nõude.

Täitemenetlust viiakse läbi üksnes täitedokumendi alusel. Seega käsitleme siinkohal üksnes täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumist.

Nõuete täitmise aegumise puhul on aegumise tähtajad ja aegumise kohaldamise kord erinevate täitedokumentide lõikes erinev. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kas aegumist arvestatakse otsuse jõustumisest või selle täitmisele esitamisest. Samuti võib esineda muid aegumise asjaolusid, mis aegumise katkestavad või peatavad.

 

▶ Kui täitedokumendiks on kohtuotsus või -määrus tsiviilasjas:

2011. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1, mis näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat. Riigikohus on lahendis 3-2-1-116-13 leidnud, et 10 aasta pikkune aegumistähtaeg hakkas kehtima kõigile enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele.

Seega aeguvad 05.04.2021. kõik enne 01.03.2011 jõustunud täitedokumentidest tulenevad eraõiguslikud nõuded.

Kuna täitmiseks esitamine katkestab aegumise ja sundtäitmisega algab aegumistähtaja arvestus uuesti, siis täitemenetlusse antud nõude täitmise aegumise kulgu tuleb arvestama hakata nõude kohtutäiturile esitamisest (TsÜS § 157 lg 1, § 159 lg 1).

Enne 05.04.2011 jõustunud täitedokumentide 10-aastane aegumistähtaeg algas 05.04.2011 uuesti ning nõuded aeguvad 05.04.2021 (VÕSRS § 9 lg 4).

Lapse ülalpidamiskohustuse ehk elatisnõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. (TsÜS § 157 lg 5). Aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk aegumist ei saa taotleda ajal, mil laps on alaealine (TsÜS § 164).

Perioodiliste kohustuste puhul on nõude täitmise aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. (TsÜS § 157 lg 4).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest, täitemenetluse korral täitmiseks esitamisest. (TsMS § 179 lg 7).

Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest ulatuses, milles võlausaldaja nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata (TsÜS § 157 lg 3).

Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 20 aastat, kui kohtuotsus või -määrus on jõustunud alates 01.07.2019 (TsÜS § 157 lg 1’1). Vastavalt VÕSRS § 9 lg 5 on nõude aegumistähtaeg 10 aastat kuni 01.07.2019 nõuete puhul.

 

▶ Kui täitedokumendiks on kohtuotsus või -määrus kriminaalasjas:

Rahalise karistuse ja varalise karistuse ning menetluskulude sissenõuded, mis on pööratud täitmisele,  aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks  (TMS § 207, § 210, KarS § 82 lg 5). Aegumise lõpetab kohtutäitur ametiülesannete korras (avalduse esitamine ei ole vajalik).

Täitemenetlus lõpetatakse üksnes rahalise karistuse ja varalise karistuse ning menetluskulude sissenõuetes, milleks ei ole sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulud.

Kohtutäituril on õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest (Riigikohtu 02.11.2011 lahend nr 3-2-1-79- 11).  Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut.

Kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõude aegumistähtaeg on 20 aastat (TsÜS § 157 lg 1’1). See kehtib alates 2019. aasta 1. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele.

Enne 01.07.2019 jõustunud kriminaalmenetluse kohtuotsuse raames väljamõistetud tsiviilhagid aeguvad tsiviilnõuete aegumisele sätestatud korras.

 

▶ Kui täitedokumendiks on väärteoasjas tehtud lahend (täitmisele antud nõudeks on rahatrahv):

Rahatrahvi ja väärteomenetluse kulude  sissenõuded, mis on pööratud täitmisele  aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks  (TMS § 202, § 209, KarS § 82 lg 4). Aegumise lõpetab kohtutäitur ametiülesannete korras (avalduse esitamine ei ole vajalik).

Täitemenetlus lõpetatakse üksnes rahatrahvi ja väärteomenetluse kulude sissenõuetes, milleks ei ole sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulud.

Kohtutäituril on õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest (Riigikohtu 02.11.2011 lahend nr 3-2-1-79- 11).  Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut.

 

▶ Kui täitedokumendiks on kohtutäituri otsus täitekulude kohta:

Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Aegumistähtaega hakatakse lugema kohtutäituri otsuse jõustumisest. Täitekulude aegumisele tuginemiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile avalduse ning tasuma avalduse menetluse tasu kohtutäituri seaduse § 41’1 sätestatud ulatuses ja korras.

 

▶ Kui täitedokumendiks on viivistasu otsus:

Sõiduki parkimise viivistasu nõude sundtäitmise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sisse nõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut (LS § 189 lg 4).  Täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.

 

▶ Kui täitedokumendiks on maksumenetluses tehtud lahend:

MKS § 132 järgi deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma, maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma, intressinõude ja muude maksuhalduri sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.

Kehtiva MKS § 1684 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse enne 1. jaanuari 2014 tekkinud nõuetele alates 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega.

Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist.

Maksuamet esitab kohtutäiturile avalduse, mille kohaselt loevad nad Riigikohtu 10.10.2018 määruses nr 2-17-12525 toodud seisukohtade alusel maksuvõla täitmise aegunuks.

 

▶ Kui täitedokumendiks on pandileping:

Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel (TsÜS § 145’1)

Aegumise katkemise ja peatumise regulatsioon on mõeldud pehmendama nõude aegumisest võlausaldajale tulenevat ebaõiglust. Eesti õiguses ei ole üldiselt aegumise n-ö maksimumtähtaegasid, st nõue võib aegumistähtaja katkemise või peatumise tõttu (reaalselt) aeguda seaduses sätestatud ajast oluliselt hiljem.

Aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist.

Aegumise peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka.

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumisele tuginemiseks peab võlgnik olema aktiivne ja esitama vastuväite. Vaid rahatrahvide ja maksunõuete täitemenetlused lõpetab kohtutäitur nõude täitmise aegumisel iseseisvalt seaduse alusel. Muudes nõuetes peab aegumistähtaja katkemist või peatumist vaidluse korral tõendama võlausaldaja ning aegumise peatumise lõppemist peab tõendama võlgnik.

Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks.

Enda suhtes olevatest menetlustest saate ülevaate portaalist www.eesti.ee  või saates digiallkirjastatud päring aadressile info@kpkoda.ee. Portaalis eesti.ee ei avaldata täitemenetluse alustamise täpset kuupäeva ega sissenõudja andmeid. Täiteasja alustamise alguse saab teada toimiku numbri keskmise osa järgi. Kahe kaldkriipsu vahel olev aastaarv näitab alati aastat, millal on täiteasi alustatud.  Sissenõudja andmed on avaldatud kohtutäituri väljastatud ja võlgnikule kättetoimetatud või saadetud dokumentidel (täitmisteade, arestimisaktid jm).

Kui võlgnik soovib, et täitemenetlus lõpetataks nõude täitmise aegumise tõttu, siis annab kehtiv õigus selleks mitu võimalust, kui nõude täitmise tähtaeg on saabunud.

  1. Esimene võimalus on pöörduda avaldusega asja menetleva kohtutäituri juurde
  1. Teine võimalus esitada aegumise kohaldamise avaldus maakohtusse.

Kohtutäiturile esitatavas avalduses tuleb märkida kümme olulist asja (blankett asub siin):

  1. Avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi
  2. Avalduse esitaja isikukood
  3. Avaldaja sideaadress (kuhu võlgnik soovib saada vastust)
  4. sissenõudja nimi/nimetus (mitte kohtutäituri nimi)
  5. sissenõudja isiku- või registrikood (mitte kohtutäituri nimi)
  6. Täiteasja nr (saab kätte portaalist Eesti.ee või Kojale tehtud päringust), millise aegumist palutakse
  7. kohtutäituri nimi, kellele avaldus esitatakse,
  8. Vabas vormis palve lõpetada täitemenetlus põhinõude osas aegumise tõttu
  9. avalduse esitamise kuupäev
  10. avaldaja allkiri.

Olen teadlik, et avalduse läbivaatamise eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu 18 eurot (koos KMga).

  • Esimene samm: Võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse alates 06.04.2021.
  • Teine samm: Avalduse esitaja tasub 18 eurot (koos KMga). Ilma tasu maksmiseta kohtutäitur avaldust läbi vaatama ei pea!
  • Kolmas samm: Kohtutäitur alustab avalduse läbivaatamist.
  • Neljas samm: Kohtutäitur edastab avalduse sissenõudjale.
  • Viies samm: Sissenõudja nõustub VÕI ei nõustu aegumise kohaldamisega.
  • Kuues samm: Kohtutäitur vormistab lõpetamise otsuse ja mõistab võlgnikult välja kohtutäituri tasu VÕI teavitab täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata
  • Seitsmes samm: Võlgnik tasub kohtutäituri tasu ja menetlus lõpetatakse lõplikult VÕI võlgnik pöördub kohtusse.

 

Kui sissenõudja ei nõustu aegumise kohaldamisega, siis tuleb edasi pöörduda menetluseks kohtusse.

Avalduse esitamisel tuleb võlgnikul maksta kohtutäiturile tasu 18 eurot (koos KMiga) avalduse läbivaatamise eest. Kui ühes avalduses on esitatud taotlus mitmes täiteasjas menetluse lõpetamiseks, siis tasutakse avalduse läbivaatamise tasu iga täiteasja eest.
Tasu saajaks on kohtutäitur. Tasu tuleb maksta kohtutäituri ametikontole. Makserekvisiidid leiate kohtutäiturite kontaktandmetest, selgitusse tuleb märkida täiteasja number ja sõnad ”aegumise avalduse läbivaatamise tasu”.

Kui võlgnik ei maksa eelnimetatud tasu, võib kohtutäitur jätta võlgniku avalduse tähelepanuta.

Avalduse tähelepanuta jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale.  Samuti ei saa võlgnik esitada kaebust  kohtutäituri tegevuse peale, kui tema avaldus täitmise aegunuks tunnistamise peale jäetakse rahuldamata.

Kohtutäitur vaatab võlgniku avalduse läbi 30 päeva (2021. aastal esitatud avalduse 60 päeva) jooksul avalduse saamisest arvates ja teeb läbivaatamisest arvates seitsme päeva (2021. aastal esitatud avalduse 15 päeva) jooksul otsuse täitemenetluse lõpetamiseks või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata.

Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.

Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud.

Võlgnik võib esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ka kohtule. Kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist TMS § 2231 alusel pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata, siis on kohtule avalduse esitamine riigilõivuvaba.

Kui võlgnik pöördub avaldusega kohtu poole ilma eelnevalt kohtutäiturile avaldust esitamata, tuleb võlgnikul tasuda riigilõivu 30 eurot.

Kummalgi juhul vaatab kohus avalduse läbi hagita menetluses. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Võlgniku vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui talle esitatakse kohtulahend, millega on sundtäitmine tunnistatud lubamatuks. Hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

Reeglina aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.  Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega aegumist ei loeta katkenuks. Kui võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse täitmise aegunuks tunnistamiseks, kuid sissenõudja vaidleb sellel vastu põhjusel, aegumine on katkenud nt osapoolte vahelise maksegraafiku alusel, siis peab võlgnik pöörduma kohtusse vaidluse lahendamiseks.

Kehtiv täitemenetluse seadustik ei võimalda kohtutäituril täitemenetlust nõude täitmise aegumise tõttu omal algatusel lõpetada (välja arvatud TMS §-s 202 ja 207 nimetatud nõuded). Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab võlgnik nõude täitmise aegumisele tuginemiseks esitama kas avalduse kohtutäiturile TMS § 481 alusel, kohtule TMS § 2231 alusel või esitada kohtule hagiavaldus sissenõudja vastu TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, et saavutada täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu. Ka sissenõudjal on õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks enne selle rahuldamist TMS § 48 lg 1 p 1 alusel.

Kui nõude täitmine on aegunud, võlgnik on esitanud avalduse ja sissenõudja ei vaidle avaldusele vastu, siis lõpetab kohtutäitur täitemenetluse jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas. See tähendab, et täitekulud tuleb võlgnikul ikkagi tasuda. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult lisaks otsestele täitekuludele menetluse põhitasu pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Sarnane kohustus jääb võlgniku kanda ka juhul, kui kohus rahuldab võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

Võlgnikul on võimalus saavutada täitemenetluse lõpetamine nii, et tema kanda ei jää ka täitekulude tasumise kohustus, kui ta esitab kohtule hagiavalduse sissenõudja vastu TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohus rahuldab selle. Kohus võib võlgniku kasuks mõista sissenõudjalt välja ka menetluskulude tasumise.

Kui tsiviilõigusliku nõude täitmiseks on alustatud täitemenetlus, siis üldjuhul saabub selle täitmise aegumine 10 aastat pärast täitemenetluse alustamist. Kui võlgnik on varatu ehk et võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord ei ole mitte ajutine, vaid püsiva või pikemaajalise iseloomuga, siis on võlausaldajal võimalik võlgniku maksejõuetust põhistada asjaoluga, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks (PankrS § 10 lg 2 p 2). Ka võlgnik võib ise esitada pankrotiavalduse enda maksejõuetuse korral. Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse, kuid seadus ei esita otsesõnu loetelu asjaoludest, millega maksejõuetust põhistada. Seega võib ka võlgnik tugineda pankrotiavalduses asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või on täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

Füüsiline isik võib koos pankrotiavalduse esitamisega taotleda ka kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist või ka pankrotimenetluse kestel, kuid hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotihalduri pankrotimenetluse raugemise aruande esitamisega. Sellisel juhul kuulutab kohus võlgniku pankroti välja, kui puuduvad seda välistavad asjaolud. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise aruande esitamisel või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks kohtu nimetatud usaldusisikule. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, jäävad tema vastu esitatud nõuded jõusse. Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest ulatuses, milles võlausaldaja nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Nõude võib esitada uuesti täitemenetlusse.

https://kpkoda.ee/feed/