Elatisabi taotlemine

1. Pöörduge elatisnõudega kohtusse või Sotsiaalkindlustusametisse. Rohkem infot kohtusse pöördumise kohta saate siit ja Sotsiaalkindlustusametisse pöördumise kohta siit.
2. Kui täitedokumendi alusel elatist maksma kohustatud isik elatist ei maksa, siis pöörduge kohtutäituri poole, et alustada täitemenetlus. Rohkem infot täitemenetluse alustamise kohta saate siit.
3. Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitage taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile (avalduse vorm on allalaaditav lehekülje lõpus).
   Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks juhul, kui täitemenetlus toimub välisriigis, saate täpsemat informatsiooni siit.

Täitemenetlusaegsele elatisabile on üldjuhul õigus Eestis elaval alaealisel lapsel, kelle kasuks on täitedokumendi (kohtuotsus, kohtumäärus, kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus, kinnitatud vanemluskokkulepe, notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele või lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe) alusel välja mõistetud elatis ning kellele ülalpidamist maksma kohustatud isik ka täitemenetluse ajal elatist ei maksa. Kui laps omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, siis on lapsel õigust elatisabi saada kuni 21-eluaastaseks saamiseni. Elatisabi on lapsel võimalik kuni lapse 21-aastaseks saamiseni saada vaid juhul, kui kohus on selliselt lapse kasuks elatise välja mõistnud. Kui kohus on lapsele elatise välja mõistnud kuni ajani, mil laps saab 18-aastaseks, siis on lapsel endal võimalik uuesti kohtusse pöörduda, et kohus mõistaks elatise välja kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

Täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitab kohtutäiturile lapse seaduslik esindaja (lapsevanem, eestkostja).

Jah, täiskasvanud laps saab ise elatisabi taotleda. Kui elatis on lapsele välja mõistetud kuni 21-aastaseks saamiseni ning laps saab elatisabi maksmise ajal täisealiseks, siis elatisabi maksmine jätkub ning lapsel tekib õigus iseseisvalt täitemenetlust ja elatisabi puudutavaid otsuseid teha (nt täitemenetlus lõpetada, muuta arvelduskonto numbrit jne).

Täitemenetluseaegse elatisabi saamiseks:

· Pöörduge elatisnõudega kohtusse (informatsiooni kohtusse pöördumise kohta leiate siit ja siit) või Sotsiaalkindlustusametisse (täpsem informatsioon on avaldatud siin).

· Kui elatisnõudes on täitedokument (kohtuotsus, kohtumäärus, kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus, kinnitatud vanemluskokkulepe, notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele või lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe) jõustunud, aga võlgnik siiski elatist ei maksa, siis pöörduge kohtutäituri juurde (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiad siit) ja algatage täitemenetlus. Avaldus täitemenetluse algatamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Avalduse vormi leiate siit. Avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada, lisadokumendid saab esitada posti teel.

· Esitage kohtutäiturile taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Taotluse vormi leiate Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja koduleheküljelt. Taotlus tuleb digitaalselt allkirjastada, lisadokumendid saab esitada posti teel.

Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.

Elatisabi saamiseks tuleb esitada sellekohane taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Täitemenetlusaegne elatisabi taotlus tuleb esitada samale kohtutäiturile, kes viib läbi täitemenetlust.

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta. Kui lapsele on elatis välja mõistetud vähem kui 200 eurot, makstakse ka elatisabi vastavalt sellele, mis on täitedokumendis sätestatud. Kui aga välja mõistetud elatis on suurem kui 200 eurot, maksab riik elatisabi 200 eurot kuus. Kui võlgnik maksab lapsele kuus ära osa elatisest, siis lahutatakse võlgniku poolt makstav summa elatisabi summast ning riik maksab lapsele ülejäänud osa. Järelikult võib iga kuu elatisabi suurus olla erinev, sõltuvalt sellest, kas ja kui palju on võlgnikult ühe kuu eest elatisraha laekunud.

Näide 1: Kui  võlgnikult on välja mõistetud igakuine elatis on 215 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 200 eurot.

Näide 2: Kui võlgnikult on välja mõistetud igakuine elatis on 80 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 80 eurot.

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta. Kui taotlus esitatakse mõlema vanema kohta, on elatisabi võimalik saada kuni 400 eurot kuus ühe lapse kohta.

Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa.

Näide 1: 30. mail kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 40 eurot. Juhul, kui maikuu arvestusperioodil (1. mai kuni 31. mai) lapsele rohkem elatist ei laekunud, on elatisabi suurus maikuu eest 160 eurot (200-40=160).

Näide 2: 5. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 30 eurot ning 20. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 200 eurot. Kokku on lapsele augustikuu arvestusperioodil laekunud 230 eurot. Laps on võlgnikult kätte saanud vähemalt 200 euro suuruses ülalpidamist, seega augustikuu eest elatisabi väljamakset ei toimu.

Näide 3: Jaanuarikuus ei ole võlgnikult elatist laekunud, järelikult on jaanuarikuu elatisabi suurus 200 eurot.

Riik maksab täitemenetlusaegset elatisabi, kui võlgniku suhtes on elatise täitemenetlus kestnud vähemalt ühe täiskuu (nn ooteperiood) ning kui pärast ooteperioodi möödumist ei ole võlgnik oma võlgnevust tasunud, hakkab kohtutäitur järgmisest kuust pidama arvestust elatise laekumise üle (nn arvestusperiood). Kui arvestusperioodil elatisvõlgnikult elatist ei laeku või laekunud summa on väiksem kui 200 eurot või kohtuotsusega välja mõistetud summa, siis hakkab riik täitemenetlusaegset elatisabi maksma. Nende täitemenetluste puhul, mis on täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamise hetkeks kestnud juba vähemalt ühe täiskuu, täiendav ooteperiood ei kohaldu, ooteperiood kohaldub üksnes uute täitemenetluste puhul.

Näide 1: Taotleja algatab elatise asjas täitemenetluse 20. märtsil ning samaaegselt esitab ka avalduse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Nn 1-kuuline periood kohaldub aprilli eest, järelikult on täitemenetlus kestnud vähemalt 1 täiskuu aprillikuu lõpuks. Elatise arvestamise arvestamisperiood algab alates 1. maist. Juhul, kui maikuus lapsele elatist ei laeku, teeb Sotsiaalkindlustusamet elatisabi väljamakse hiljemalt 10. juuniks.

Näide 2: Lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba alates 2014. aastast ehk vähemalt 1 kuu. Taotleja esitab täitemenetlusaegse elatisabi taotluse 5. juulil 2020. Elatise arvutamise arvestusperiood algab 1. augustist ning juhul, kui perioodil 1. august kuni 31. august ei ole lapsele elatist laekunud või on elatist laekunud vähem kui 200 eurot või kohtuotsusega väljamõistetud suuruses, toimub esimene elatisabi väljamakse augusti eest hiljemalt 10. septembril.

Ühekuuline ooteperiood annab võlgnikule võimaluse vabatahtlikult oma kohustust täita. Samuti annab ooteperiood kohtutäiturile võimaluse hinnata võlgniku maksekäitumist ja sellest tulenevalt rakendada võlgniku suhtes kõiki seadusest tulenevaid sunnimeetmeid.

Ei, oluline on, et enne täitemenetlusaegse elatisabi maksmist oleks lapse elatise asjas täitemenetlus kestnud vähemalt 1 täiskuu.

Näide 1: Taotleja algatab elatise asjas täitemenetluse 10. juulil 2020 ning samaaegselt esitab taotleja kohtutäiturile ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse. Sellisel juhul kohaldub 1-kuuline periood augusti eest. Kui 1 kuu on augusti seisuga möödas ning võlgnik ei ole lapse ees võlgnevust likvideerinud, hakkab riik arvestust pidama selle üle, kas ja kui palju lapsele ühes kuus elatist laekub, tähendades, et kui septembris lapsele nõuetekohaselt elatist ei laeku, teostab riik hiljemalt 10. oktoobriks tagasiulatuvalt septembri eest elatisabi väljamakse.

Näide 2: Lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba alates 2014. aastast ja taotleja esitab kohtutäiturile elatisabi taotluse 10. juulil 2020. Seega on elatisabi taotluse esitamise hetkel täitemenetlus kestnud juba vähemalt 1 kuu, järelikult hakkab riik elatise laekumise eest arvestust pidama alates augustist, ning kui augusti eest ei ole lapsele nõuetekohaselt elatist laekunud, teostab riik hiljemalt 10. septembriks tagasiulatuvalt augusti eest elatise väljamakse.

Sotsiaalkindlustusamet teeb elatisabi taotlejale eelmise kuu eest elatisabi väljamakse vähemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. Näiteks teostab Sotsiaalkindlustusamet septembrikuu elatisabi väljamakse hiljemalt 10. oktoobril.

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda siit) ning seejärel pöörduda kohtusse ja esitada kohtule elatise nõudmise hagi või elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Esitades kohtule korraga nii elatise nõude kui ka isaduse tuvastamise hagi, on isaduse tuvastamine riigilõivuvaba. Kui kohtulahend on jõustunud ja võlgnik lapsele elatist ei maksa, siis võib pöörduda kohtutäituri poole, kes alustab täitemenetluse. Kohtutäiturile tuleb esitada ka taotlus täitemenetlusaegse elatisabi taotlemiseks.

Ei saa, vanemal on ka sellisel juhul kohustus lapsele elatist maksta.

Jah, elatisabi maksmise eelduseks võib kohtulahendi asemel olla ka mõni muu täitedokument (kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus, kinnitatud vanemluskokkulepe, notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele või lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe). Ilma täitedokumendi alusel alustatud täitemenetluseta elatise sissenõudmiseks riik elatisabi ei maksa.

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Piiriülese täitemenetluse alustamise ja elatisabi taotlemise protsess sõltub sellest, kus riigis elatisvõlgnik elab või vara omab.

Kui võlgnik elab või omab vara Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud konventsiooniga, mis võimaldab Eesti keskasutuse kaudu taotleda elatist väljamõistva kohtulahendi täitmist (nt Šveits, Island, USA):

· Esitage Eesti Justiitsministeeriumile täitemenetluse alustamiseks elatise asjas jõustunud kohtulahend ning vajaminevad lisad (täpsem info http://www.juristaitab.ee/et/kuidas-eesti-kohtuotsust-voi-dokumenti-valismaal-tunnustada/elatisotsuse-tunnustamine veebilehelt), elatisabi taotlus ning volikiri, millega volitate Eesti kohtutäituri elatist vahendama.

· Esitage Justiitsministeeriumile ka volikiri (2 eksemplari), milles volitate endale sobiva Eesti kohtutäituri välisriigist tulevat elatist vahendama (kohtutäiturite büroode nimekirja leiad siit). Piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses märkige elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto, kelle kaudu välisriigis võlgnikult kätte saadud lapse vanemale üle kantakse.

· Dokumendid tuleb Justiitsministeeriumile esitada posti teel ja originaalallkirjadega.

Rohkem infot dokumentide esitamise kohta ja piiriülese täitemenetluse alustamise kohta saab veebilehelt juristaitab.ee või e-posti aadressilt central.authority@just.ee.

Kui võlgnik elab või omab vara riigis, mis ei ole liitunud eelnevalt mainitud konventsiooniga (nt Venemaa):

· Pöörduge vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole ja volitage teda elatise vastuvõtjaks. Volikirja vormi leiate siit. Volikiri tuleb kohtutäiturile edastada paberkandjal ja olema käsitsi allkirjastatud.

· Pöörduge täitemenetluse alustamiseks välisriigi kohtutäituri poole ja märkige elatise saajaks Eesti kohtutäitur (kohtutäituri nimi ja arvelduskonto number)

· Elatisabi saamiseks esitage Eesti kohtutäiturile elatisabi taotlus, elatise kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Dokumendi legaliseerimise kohta lugege lähemalt siit.

· Teavitagevälisriigi kohtutäiturit sellest, et elatise saaja nimi ja arvelduskonto number on muutunud. Elatise saajaks on Eesti kohtutäitur .

Näide 1: Elatisvõlgnik elab Saksamaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada. Taotleja esitab Justiitsministeeriumile kõik vajalikud dokumendid välisriigis elatise täitemenetluse alustamiseks, samuti taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks ning teeb valiku kohtutäituri kasuks, kelle ta volitab lapse elatist vahendama. Välisriigis täitemenetluse alustamise avaldusse märgib taotleja elatise vastuvõtjaks Eesti volitatud kohtutäituri ja tema ametialase arvelduskonto. Kui Saksamaa keskasutus on saanud Eesti Justiitsministeeriumilt elatise kohtulahendi, selle täidetavaks tunnistanud ja edastanud selle sundtäitmisele, algab 1-kuuline ooteperiood, mil Saksamaa täitemenetluse läbiviijal on aega võlgnik üles otsida ning tema suhtes sunnimeetmeid rakendada. Kui pärast 1 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.

Näide 2: Elatisvõlgnik elab Venemaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada. Taotleja peab esmalt pöörduma vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole, kellele ta esitab volikirja, millega volitab Eesti kohtutäituri elatist vahendama. Seejärel tuleb pöörduda Venemaa kohtutäituri poole ja algatama seal lapse elatise asjas täitemenetluse. Kui täitemenetlus on alustatud, tuleb Eesti kohtutäiturile esitada taotlus elatisabi saamiseks, elatise kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Kui pärast 1 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Ei tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma. Kui lapsele välja mõistetud elatis oli suurem kui 200 eurot, siis nõutakse ka see osa võlgnikult välja.

Üldinfot elatisabi taotlemise kohta (taotlemise protsess, vajalikud dokumendid taotluse esitamiseks jm) on edaspidi võimalik saada Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või Sotsiaalkindlustusametiga ühendust võttes, kontaktandmed leiate siit.

Küsimustes, mis puudutavad elatise maksmist, väljamakstud elatisabi suurust, võlgnevusi ja täitemenetlust, pöörduge täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole.