Elatise nõudmine

Elatise nõudmiseks võib esitada kohtule hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Mõlemaid on võimalik esitada läbi e-toimiku. Maksekäsu kiirmenetlus toimub üldjuhul kiiremini kui hagimenetlus, kuid maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt ning nõutav igakuine elatis ei tohi ületada kuupalga alammäära üle 1,5 korra. Hagimenetluses on aga võimalik elatist nõuda tagasiulatavalt kuni ühe aasta eest ning igakuist elatist on põhjendades ja tõendeid esitades võimalik nõuda ka suuremas määras. Kui alaealisele lapsele nõutakse elatist poole kuupalga alamääras, siis ei ole vaja tõendada lapse ülalpidamise kulusid.

Kohus peab olema õigusmõistmisel erapooletu. Seetõttu ei saa kohus otseselt aidata hagiavaldust koostada.

Abi kohtusse pöördumiseks on võimalik saada õigusteenuse osutajalt. Teenuse maksumus sõltub asja keerukuses ning õigusteenuse osutaja hinnakirjast. Võimalik on taotleda ka riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotluse vorm on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroodes. Täidetud taotlus tuleb esitada kohtule. Rohkem infot riigi õigusabi kohta saab veebilehelt www.riigioigusabi.ee.

Eestis on täitemenetlust võimalik alustada siis, kui võlgniku elu- või asukoht on Eestis või kui Eestis asub võlgniku vara. Kui võlgnikul puudub eelnimetatud seos Eestiga, siis ei saa tema suhtes Eestis ka täitemenetlust läbi viia.

Kohtutäituri seaduse kohaselt ei või ettemaksu nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatisraha nõude. Kehtiva seaduse kohaselt kannab menetlusega seotud kulud üldjuhul võlgnik.

Kohtutäiturid on Eesti jaotatud tööpiirkondade järgi, mis tähendab, et kohtutäitur valige tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed ja tööpiirkonnad leiate siit.

Kui võlgnik on maksnud täitemenetluse väliselt lapsele elatist, peab elatisabi saaja sellest koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui taotleja kohtutäiturit elatise laekumisest ei teavita, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teistest peretoetustest.

Ei saa, vanemal on ka sellisel juhul kohustus lapsele elatist maksta.

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Piiriülese täitemenetluse alustamise ja elatisabi taotlemise protsess sõltub sellest, kus riigis elatisvõlgnik elab või vara omab.

Kui võlgnik elab või omab vara Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud konventsiooniga, mis võimaldab Eesti keskasutuse kaudu taotleda elatist väljamõistva kohtulahendi täitmist (nt Šveits, Island, USA):

• Esita Eesti Justiitsministeeriumile täitemenetluse alustamiseks elatise asjas jõustunud kohtulahend ning vajaminevad lisad (täpsem info http://www.juristaitab.ee/et/kuidas-eesti-kohtuotsust-voi-dokumenti-valismaal-tunnustada/elatisotsuse-tunnustamine veebilehelt), elatisabi taotlus ning volikiri, millega volitad Eesti kohtutäituri elatist vahendama.
• Esita Justiitsministeeriumile ka volikiri (2 eksemplari), milles volitad endale sobiva Eesti kohtutäituri välisriigist tulevat elatist vahendama (kohtutäiturite büroode nimekirja leiad siit). Piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses märgi elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto, kelle kaudu välisriigis võlgnikult kätte saadud lapse vanemale üle kantakse.
• Dokumendid tuleb Justiitsministeeriumile esitada posti teel ja originaalallkirjadega.

Rohkem infot dokumentide esitamise kohta ja piiriülese täitemenetluse alustamise kohta saab veebilehelt juristaitab.ee või e-posti aadressilt central.authority@just.ee.

Kui võlgnik elab või omab vara riigis, mis ei ole liitunud eelnevalt mainitud konventsiooniga (nt Venemaa):

• Pöördu vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole ja volita teda elatise vastuvõtjaks. Volikirja vormi leiad siit. Volikiri tuleb kohtutäiturile edastada paberkandjal ja olema käsitsi allkirjastatud.
• Pöördu täitemenetluse alustamiseks välisriigi kohtutäituri poole ja märgi elatise saajaks Eesti kohtutäitur (kohtutäituri nimi ja arvelduskonto number)
• Elatisabi saamiseks esita Eesti kohtutäiturile elatisabi taotlus, elatise kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et  välisriigis on täitemenetlus alustatud. Dokumendi legaliseerimise kohta loe lähemalt siit.
• Teavita välisriigi kohtutäiturit sellest, et elatise saaja nimi ja arvelduskonto number on muutunud. Elatise saajaks on Eesti kohtutäitur .

 Näide 1: Elatisvõlgnik elab Saksamaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada. Taotleja esitab Justiitsministeeriumile kõik vajalikud dokumendid välisriigis elatise täitemenetluse alustamiseks, samuti taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks ning teeb valiku kohtutäituri kasuks, kelle ta volitab lapse elatist vahendama. Välisriigis täitemenetluse alustamise avaldusse märgib taotleja elatise vastuvõtjaks Eesti volitatud kohtutäituri ja tema ametialase arvelduskonto. Kui Saksamaa keskasutus on saanud Eesti Justiitsministeeriumilt elatise kohtulahendi, selle täidetavaks tunnistanud ja edastanud selle sundtäitmisele, algab 1-kuuline ooteperiood, mil Saksamaa täitemenetluse läbiviijal on aega võlgnik üles otsida ning tema suhtes sunnimeetmeid rakendada. Kui pärast 1 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.

Näide 2: Elatisvõlgnik elab Venemaal ning Eestis ei ole tema suhtes võimalik täitemenetlust alustada.  Taotleja peab esmalt pöörduma vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole, kellele ta esitab volikirja, millega volitab Eesti kohtutäituri elatist vahendama. Seejärel tuleb pöörduda Venemaa kohtutäituri poole ja algatama seal lapse elatise asjas täitemenetluse. Kui täitemenetlus on alustatud, tuleb Eesti kohtutäiturile esitada taotlus elatisabi saamiseks, elatise kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Kui pärast 1 kuu möödumist ei ole Eesti volitatud kohtutäituri arvelduskontole elatist laekunud, asub riik lapsele elatisabi maksma.

Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusameti teavitus on isikule nähtav Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis. Kui õigustatud isik või tema seaduslik esindaja ei ole Sotsiaalkindlustusametilt teadet saanud, tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse avaldusega pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks. Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Pankrotimenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul eelnevale kuule vastavas elatisabi suuruses.

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni ja selle suuruseks on kuni 100 eurot ühele lapsele kalendrikuus.

Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust. Kui pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda võla sisse pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatule.

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. Info täitemenetluse alustamise kohta leiad eelmisest küsimusest.

Sellisel juhul tuleb elatisabi saamiseks pöörduda vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiad siit) ja volitada teda välisriigist makstavat elatist vahendama. Kohtutäiturile tuleb esitada ka taotlus elatisabi saamiseks. Kui menetlus on pooleli riigis, mis ei ole EL riik või riik, mis oleks liitunud konventsiooniga, mis lubab täitemenetlust alustada keskasutuse kaudu (nt Venemaa), siis tuleb kohtutäiturile esitada ka apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Dokumendi legaliseerimise kohta loe lähemalt siit. Viimasena tulev teavitada välisriigi täiturit, et elatise saaja nimi ja arvelduskonto on muutunud. Elatise saajaks on edaspidi Eesti kohtutäitur, kelle vahendusel elatis välisriigist sissenõudjani jõuab.

Täitemenetluses on elatis võimalik rahuldada võlgniku varast (kontol olev raha, tööandja käest võlgniku palk, kinnisvara, vallasvara, varalised õigused). Kohtutäituril on õigus vara leidmiseks otsida läbi võlgniku valduses olevad ruumid ja maatükid.

Uue võimalusena on alates 2016. a märtsist võimalik võlgniku survestamiseks kohtumäärusega piirata järgnevaid võlgniku õigusi: jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba ja relvasoetamisluba, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus, kalastuskaart.

Kõigi sunnimeetmete osas oskab täpsemaid selgitusi anda täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur.

1. jaanuaril 2023 jõustus kohtutäituri seaduse § 37², mille kohaselt maksab riik täitemenetluses kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue ning kui võlgnikult täiteasjas või mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui 102,48 eurot koos käibemaksuga. Kui ühe kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse tasu üksnes ühe täiteasja eest. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust, kuid kalendriaasta jooksul peab olema igakuise elatise nõuet menetletud vähemalt kuus kuud. Tasu muutub sissenõutavaks, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse, kuid see nõue täidetakse kõige viimases järjekorras, st peale riikliku elatisabi nõude täitmist. Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult sisse samas täitemenetluses lisaks kõigile muudele nõuetele ja menetluskuludele. Tasu makstakse kord aastas ning kogu täitemenetluse vältel, kui võlgnikult ei õnnestu piisaval määral põhitasu sisse nõuda. Kohtutäitur teeb riigilt tasu saamise otsuse võlgnikule teatavaks. Tasu nõude üle peab arvestust ja sissenõudja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.

Riik maksab tasu selleks, et tagada korrapärast ja efektiivset lapse elatise nõuete täitmist olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada vahendeid menetluse finantseerimiseks. Kui võlgnikult õnnestub saada täitemenetluse põhitasu piisavas ulatuses, siis riik tasu ei maksta ning võlgnikult seda pärast ka sisse ei nõuta.

Tasu riigilt küsimise otsustab kohtutäitur ning otsuse peale ei saa esitada kaebust (kohtutäituri seaduse § 31¹).

Kui kohtuotsus on olemas, siis tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja esitada koos kohtuotsusega täitmisavaldus. Täitmisavalduse vorm on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel. Sissenõudja võib valida vabalt kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub tema vara.

Esimese asjana tuleks kohtutäiturit teavitada kõikidest võlgniku kohta teadaolevatest andmetest. Kohtutäituri poole pöördumine ja temaga suhtlemine on väga oluline, sest just tema oskab konkreetse täitemenetluse kohta infot anda ja seetõttu on kohtutäiturile suureks abiks võlgniku vara puudutavad andmed. Kahjuks esineb siiani olukordi, kus võlgnik hoiab teadvalt täitemenetlusest kõrvale ning registrites andmeid tema vara kohta ei ole. Võlgniku lähedased aitavad kahjuks vara varjamisele kaasa kahjustades sellega teadvalt laste huve.

Justiitsministeerium kavandab täiendavaid meetmeid elatisvõlgnike õiguste piiramiseks. Kui Riigikogu need seadustab, siis saab neid ka eesmärgipäraselt rakendada.

Perekonnaseaduse kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtutäitur ei saa määrata konkreetset kuupäeva, mis ajaks peab olema elatis makstud. Kohtutäitur lähtub põhimõttest, et kui võlgnik ei ole kalendrikuu alguseks elatist maksnud, loetakse see tema võlaks sissenõudja ehk lapse ees.

Täitemenetlus toimub võlgniku vara suhtes. Kohtutäitur teeb sissenõudjale ülekanded võlgniku vara suhtes toimuva menetluse tulemusena.

Üldine täitedokumendi (kohtuotsus/kohtumäärus) aegumistähtaeg on 10 aastat arvates hetkest, kui laps saab 18 või lõpetab kooli. Võlgnikul lasub kohustus tasuda ka võlgnevus.

Kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub. Kui võlgnik maksab ühes kuus lapsele elatist suuremas summas kui on määratud igakuise elatisega, siis esimese asjana arvestab kohtutäitur sellest summast maha igakuise elatise makse ning kui sellest jääb raha üle, siis hakkab kustutama varasemat võlgnevust. Alles siis, kui kogu võlgnevus lapse ees on kustutatud, hakkab riik võlgnikult elatisabi tagasi nõudma.

See tähendab, et eelisjärjekorras hakatakse kustutama lapse ees tekkinud võlgnevusi ja alles siis riigile tekkinud võlgnevusi.