KKK

Kohtutäituri valib sissenõudja. Kohtutäituri valimisel peab lähtuma kohtutäituri tööpiirkonnast.
Tööpiirkondi on kokku neli:

1. Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda;
2. Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3. Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4. Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.

Kohtutäitur tuleb valida tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite büroode andmed piirkondade kaupa on leitavad siit. Kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda. Kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni.

Selleks, et kohtutäiturile täitmiseks täitedokument esitada, tuleb sissenõudjal täita täitmisavaldus, allkirjastada see ning esitada koos täitedokumendiga kohtutäiturile. Täitedokument esitatakse täiturile algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana.

Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument.

Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib viia kohtutäituri büroosse isiklikult, saata postiga või esitada elektrooniliselt. Elektrooniline avaldus peab olema digitaalallkirjastatud või edastatud muul tehniliselt turvalisel viisil.

Eesti kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks tuleks pöörduda Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse poole.

Täitevosakonnas täitmisel olnud nõude puhul peab sissenõudja tegema avalduse täiteasjaga varem tegelenud kohtu arhiivile dokumentide üleandmiseks vabakutselisele kohtutäiturile. Kui arhiivist dokumente võimalik leida ei ole, tuleb võtta täitedokumendi loonud asutusest dokumendi ärakiri (näiteks kohtust kohtuotsuse ärakiri) ning esitada see vabakutselisele kohtutäiturile.

Jõustunud kohtulahendi või muu täitedokumendi kohtutäiturile täitmiseks esitamine ei garanteeri iseenesest raha laekumist. Paraku ei ole harvad juhud, kus laekumist ei toimu või toimuvad laekumised väiksemates summades kui täitedokument ette näeb. Enamasti on mittelaekumise põhjuseks võlgniku varatus – võlgnikul puudub tema nimel olev vara ning kindel sissetulek või jääb tema sissetulek alla miinimumi, mida kohtutäitur arestida ei tohi. Kohtutäituri võimuses ei ole täita nõudeid suuremal määral kui on võlgnikul vara. Üksikutel juhtudel võib olla probleem ka kohtutäituri aktiivsuses. Saamaks teada, mida kohtutäitur Teie täiteasjas võla sissenõudmiseks teinud on, tuleks talle esitada vastav avaldus.

Kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida ning seega lähtub tema täitemenetluse algatamisel üksnes täitedokumendist ja sissenõudja avaldusest. Vahel juhtub aga, et sissenõudjad esitavad ekslikult täitmisele eelnevalt juba täidetud täitedokumente. Kui olete võla sissenõudjale vabatahtlikult õigel ajal tasunud, kuid saate siiski kohtutäiturilt täitmisteate, siis peaksite kindlasti võtma teate saatnud kohtutäituriga kiiresti ühendust ning esitama talle maksekorralduse, millelt nähtub, et olete võla õigeaegselt sissenõudjale tasunud. Sellisel juhul täitemenetlus Teie suhtes lõpetatakse.

Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva, kui täitemenetluse seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Elatisnõude puhul ei või vabatahtliku täitmise tähtaeg olla pikem kui 10 päeva.

Eeltoodud reeglist on täitemenetluse seadustikus ette nähtud ka mõningad erandid. Näiteks on vabatahtliku täitmise tähtaeg pikem rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumisel. Kohtutäitur annab võlgnikule sellistes asjades tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva.

Kui võlgnik täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sõlmib enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet kuni selle nõuetekohase täitmiseni maksegraafiku kohaselt, siis peab ta maksma kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse numbritega täitemenetluse alustamise tasu ning kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv täitemenetluse alustamise tasu ja pool põhitasu koos käibemaksuga.

Kohtutäituril tekib tasu saamise õigus alates sissenõudja avaldusest täitemenetluse algatamiseks, kuid täitemenetlus loetakse alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega.

Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu. Seega kui olete nõude tasunud enne sissenõudja poolt kohtutäiturile avalduse esitamist, siis puudub kohtutäituril alus nõuda Teilt kohtutäituri tasu ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Selleks on aga vajalik, et esitaksite kohtutäiturile maksekorralduse nõude tasumise kohta, kuna kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida.

Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik 15 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu.

Sellisel juhul tuleks Teil kohtutäituriga ühendust võtta või tema vastuvõtule ilmuda (kontaktandmed ja vastuvõtuajad leiate siit) ning talle olukorda selgitada. Maksegraafiku sõlmimiseks peaksite aga jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui olete sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, esitage see kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel.

Sissetulekut ei tohi arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
Erandid:

• Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Seejuures ei arvestata lapse elatise nõude täitmisel võlgniku teiste ülalpeetavate olemasoluga.
• Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetuleku ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi vahest. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.
• Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib TMS § 131 lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele (kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis) pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.

Kui täitemenetluses täidetakse muud kui lapse elatise nõuet, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib sellisel juhul kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.

Kui Teil on ülalpeetavaid või maksate elatist, siis tuleb Teil seda kohtutäiturile tõendada, kuna kohtutäituril vastav informatsioon puudub.

Mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile avalduse. Avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum.

Arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvutamiseks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda avaldanud töötasu arestimise skeemi, mille leiate siit.

Reeglina ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

1. riiklikud peretoetused;
2. puudega inimese sotsiaaltoetus;
3. sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4. Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
5. kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
6. töövõimetoetus;
7. seadusel põhinev elatis;
8. rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
9. riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
10. vanglast vabanemise toetus;
11. okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib eeltoodud punktides 5–7 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.

Oluline on silmas pidada, et kohtutäitur ei näe, mille eest mingi summa Teie arvelduskontole on laekunud, seega kui mõni eelnimetatud summadest on kohtutäituri poolt siiski arestitud, võtke ühendust kohtutäituriga ning esitage talle vastavad tõendid.

Jah, on õigus. Kohtutäitur arestib võlgniku rahalise nõude Maksu- ja Tolliameti vastu (tulumaksu tagatusnõue), nagu võlgniku iga muu nõude muu isiku vastu.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel on elektroonilise autentimise järgselt võlgnikul näha, millised nõuded on Maksu- ja Tolliametis tema vastu üles võetud. Kui Maksu- ja Tolliamet on võlgnikule andnud teada, et temale tagastamisele kuuluv tulumaks on kinni peetud arestitud nõude katteks, siis on Maksu- ja Tolliameti otsusel ka näidatud kinnipidamise alus. Tuleb tähele panna, et kohtutäitur ei pruugi olla veel raha kätte saanud, kui Maksu- ja Tolliamet on võlgnikku kinnipidamisest juba teavitanud. See tähendab, et Maksu- ja Tolliamet on küll kinnipidamise otsuse teinud, aga pangaülekannet veel ei ole tehtud. Kui võlgnikule ei ole tulumaksu tagastusnõude arestimise tõttu tagatud kinnipidamise kuuks minimaalset arestivaba miinimumi (näiteks töötasu sellel muul kas üldse ei makstud või oli see väiksem kui seadusega ettenähtud arestivaba miinimum), siis tuleb teha kohtutäiturile avaldus raha tagastamiseks võlgnikule. Kohtutäitur saab raha tagastamise otsustada alles siis, kui raha on tema ametialasele pangakontole laekunud.

Maksu- ja Tolliameti (EMTA) veebikeskkonnas e-MTA kuvatakse isikule füüsilise isiku tuludeklaratsioonide (FIDEK) otsusel summa, mis on kantud enammakstud tulumaksust kohtutäituri arestinõude katteks. MTA kannab raha kohtutäiturite pangakontodele kolmapäeviti (neljapäevast teisipäevani moodustatud FIDEK otsuste alusel, otsuse kuupäev ja number on isikule e-MTA-s näha). Seega, kui EMTA on otsustanud tagastada isikule tulumaksu ja teinud otsuse neljapäeval, siis kohtutäitur saab raha enda pangaarvele alles järgmise nädala kolmapäeval. Kohtutäituri nime, kelle menetluses oleva nõude täitmiseks on arest tehtud, saab isik kätte, kui klõpsab lahti kohtutäituri arestinõude detailvaate. Areste täidetakse arestimisaktide esitamise järjekorras, välja arvatud elatise nõude täitmiseks, mida täidetakse alati esmajärjekorras.

Kohtutäitur lõpetab aegumise tõttu iseseisvalt seaduse alusel vaid trahvi- ja maksunõuded. Muudes nõuetes peab võlgnik kehtiva õiguse kohaselt taotlema nõude aegunuks tunnistamist avalduse esitamsiega kohtutäiturile või kohtule. Kuni nõuet või selle täitmist ei ole aegunuks tunnistatud, on täitedokument ja täitemenetlus kehtiv ning nõue kuulub täitmisele.

Kui olete kaotanud Teile saadetud täitekutsed/täitmisteated ja unustanud kohtutäituri nime, kes asjaga tegeles, siis saate vastava kohtutäituri nime teada kodanikuportaalist (X-tee) täitemenetlusregistri alt või kui Teil vastav võimalus puudub, siis päringuga Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast. Kuna tegemist on konfidentsiaalsete andmetega, siis peaksite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast enda kohta andmete pärimiseks esitama digitaalallkirjastatud teabenõue meili teel või allkirjastatud teabenõude koos passi või ID-kaardi koopiaga kirja teel.

Kui Teie vara on arestitud või sellele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 2001. aasta 1. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 2001. aasta 1. märtsi, siis on Teil õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras. Kui sissenõudjal ei ole Teie avalduse suhtes pretensioone, siis arest või keelumärge kustutatakse Teie varalt kohtu poolt. Väljaspool kohtumenetlust selliste arestide või keelumärgete kustutamine paraku võimalik ei ole.

Kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik annab kohtus suulise vande: «Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on mulle teadaolevalt õiged.» ning kirjutab vandetekstile alla. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib võlgniku vande võtta juhtorgani liikmelt, likvideerijalt, täisühingu või usaldusühingu osanikult, vähemalt ühe kümnendiku suuruse osalusega osanikult või aktsionärilt, prokuristilt või raamatupidamise eest vastutavalt isikult.

Kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Võlgnik vabastatakse arestist, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande.

Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud.

Kohtutäitur ei saa ise otsustada täitedokumendi seaduslikkuse üle. Seega ei saa kohtutäituri juures vaidlustada täitedokumendi õigsust, vaid selle jaoks kehtib olenevalt täitedokumendist erikord (näiteks kohtuotsust saab vaidlustada edasikaebamisega kõrgema astme kohtule). Juhul, kui menetlusosalised ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on neil õigus esitada kaebus kohtutäituri ametitoimingute peale.

Menetlusosalisel on õigus esitada kaebus menetlustoimingu või sellest keeldumise peale asja menetlevale kohtutäiturile. Kaebuse esitamiseks on aega 10 päeva arvates kaebuse aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma, a) kes kaebuse esitab, b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), c) millise toimingu peale kaebus esitatakse, d) mida kohtutäiturile seoses menetlustoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse ning e) mida kaebusega taotletakse.

Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi 15 päeva jooksul, informeerides kaebuse läbivaatamisest ka menetlusosalisi, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse ning toimetab selle menetlusosalistele kätte.

Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättesaamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.

Selline kaebamise kord on ette nähtud selleks, et vähendada kohtute töökoormust, kuna paljud vaidlused saavad lahenduse juba kohtutäituri juures.

Järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu vastavalt kohtutäituri seadusele. Nimetatud seaduse kohaselt kontrollib järelevalve teostaja kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu (sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust), täitemenetlusregistri kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust, ametikindlustuse olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele, ametikitsendustest kinnipidamist, statistika koostamist ning kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Järelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist.

Seega on Justiitsministeeriumil õigus kohtutäiturite suhtes teostada vaid formaalset kontrolli ning Justiitsministeeriumile tasub kohtutäituri tegevuse suhtes kaebust esitada vaid siis, kui tegemist on üheselt mõistetava õigusnormi rikkumisega. Näiteks kui kohtutäitur ei ole vastanud Teie kaebusele täitemenetluse seadustikus sätestatud tähtaja jooksul, ei ole kandnud Teile tähtaegselt raha üle, on arestinud vale isiku arve vms. Kui võimalik rikkumine eeldab seaduse tõlgendamist ning kohtutäituri sisulistele otsustele hinnangu andmist, siis Justiitsministeerium Teid kindlasti aidata ei saa. Kohtutäituri sellist tegevust on võimalik vaidlustada vaid kohtu kaudu (vt kaebamise kord).

Kui soovite infot enda täitemenetluse käigu kohta, siis kindlasti tasub pöörduda otse kohtutäituri, mitte Justiitsministeeriumi poole, kuna kohtutäitur oskab Teile anda selles osas kõige adekvaatsemat infot. Infot saab kohtutäiturilt küsida näiteks avalduse kaudu.

Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur peab eeldama, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid.

Kohtutäitur vastab avaldusele nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

Kohtutäitur ei pea avaldusele vastama, kui:

• avaldaja isikut ei ole võimalik tuvastada;
• puuduvad isiku kontaktandmed;
• isikul puudub õigus nõutavat teavet saada;
• isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
• isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust;
• pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja «Keeleseaduse» § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama;
• pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav;
• pöördumine on deklaratiivse tähendusega;
• vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

Kui ei ole just tegemist kohtutäituri erapoolikusega, siis kohtutäituri vahetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui eksisteerib tõepoolest väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, siis saab seda teha täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul.

Erinev on aga olukord siis, kui kohtutäitur ei ole asjas erapooletu. Kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on:

• võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu;
• võlgniku või sissenõudja alaneja või üleneja sugulane või õde, poolõde, vend või poolvend või ta on või on olnud abielus võlgniku või sissenõudja õe, poolõe, venna või poolvennaga;
• võlgniku või sissenõudja võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps;
• võlgniku või sissenõudja lapsendaja või lapsendatu;
• võlgniku või sissenõudja abikaasa, võlgniku või sissenõudjaga püsivalt koos elav isik, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist;
• otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
  Erapoolikust põhjustavaks asjaoluks ei loeta kohtutäituri tasu sissenõudmist.

Eeltoodud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust. Kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Kohus kuulab nimetatud avalduse saamisel ära kohtutäituri ja täitemenetluse osalise arvamuse ning lahendab taanduse määrusega.

Kohtutäituri taandamise korral antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Kui sissenõudja ei esita üleandmise avaldust viie tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, määrab kohus taandatud kohtutäituri avalduse alusel asja üleandmise teisele kohtutäiturile.

Sissenõudjal on õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile. Täiteasja menetlenud kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud ulatuses kohtutäituri tasu ning täiteasja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse §-s 35 sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu. Täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.

Kui kohtutäitur on nõuet vähemalt kolm aastat menetlenud, on sissenõudjal õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile, kes on andnud nõusoleku täiteasja menetlemise jätkamiseks. Sellisel juhul on täiteasja menetlenud kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulusid ning asja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse §-s 35 sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu. Ülevõttev kohtutäitur ei või nõuda täitemenetluse alustamise tasu. Täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.

Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

Muu hulgas on täitemenetluse osalised isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja vajadusel seda põhistavad.

Kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne.

Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele kohtutäituri büroos. Kohtutäitur ja tema büroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks.

Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises kohtutäituri büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida büroo töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik.

Esmalt peab isik, kes on Eesti kodanik, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning kellel on nõuetele vastav haridus, läbima edukalt kohtutäiturikandidaadi kohtade täitmiseks korraldatud konkursi, misjärel temast saab kohtutäiturikandidaat ja ta asub ettevalmistusteenistusse. Kohtutäituri ettevalmistusteenistus kujutab endast väljaõpet, milles osaledes täidab kohtutäiturikandidaat juhendava kohtutäituri antud ülesandeid. Kohtutäituri ettevalmistusteenistus kestab reeglina ühe aasta, kuid Justiitsminister võib ettevalmistusteenistuse kestust lühendada, kui kandidaat on töötanud kohtutäituri abina vähemalt kaks aastat, töötanud vähemalt viis aastat muul õigusalaseid teadmisi nõudval ameti- või töökohal või on tegutsenud kohtutäituri asendajana või pankrotihaldurina.

Pärast ettevalmistusteenistuse läbimist sooritab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri eksami, mis on eelduseks vabadele kohtutäiturikohtadele kandideerimiseks. Kui vabale kohtutäiturikohale kandideerib mitu kohtutäiturikandidaati, nimetatakse ametisse parima tulemusega kohtutäiturieksami sooritanud isik.

Lisaks täitedokumentide täitmisele toimetavad kohtutäiturid ka tahteavaldusi kätte. Kuna see on täitemenetluse väline tegevus, siis selle eest maksab tasu isik, kes esitab kohtutäiturile avalduse toimingu tegemiseks. Tasu on seatud sõltuvusse miinimumpalgast – toimingu pealt on kohtutäituri tasu 1/3 miinimumpalga alammäärast.

Kohtutäituritel on õigus täitemenetluse kõrvalt tegeleda ka pedagoogilise- ja teadustööga ning nõuetekohase õigusalase kõrgharidusega kohtutäiturid võivad tegeleda õigusnõustamisega tsiviiltäite ja maksejõuetusmenetluse valdkonnas. Lisaks on kohtutäituril õigus pankrotihalduri eksami sooritamisel tegutseda ka pankrotihaldurina ja kohtu poolt määratud juriidilise isiku likvideerijana.

Täitemenetluses reguleerivad sissenõude pööramist vallasasjadele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) §-d 64–74 ning 222. Esitatud küsimuses toodud olukorra lahendamisel saab aluseks võtta eelkõige TMS § 73 lõike 2 ja § 77 lõigete 2 ja 3 sätted. TMS § 73 lõik 2 sätestab, et kui kolmas isik väidab arestimisel, et arestitav asi on tema omandis, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta ning kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks.

TMS § 77 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et: kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata.

Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi.

TMS § 222 sätestab kolmanda isiku õigused vara arestist vabastamise taotlemisel või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.

Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu.

Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.

Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.

Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid teevad päringuid tehtud täitemenetluslikel/pankrotimenetluslikel eesmärkidel täitemenetluse seadustiku § 26 lõike 4 alusel.

Teenus, millega on rahvastikuregistrist andmeid päritud („isiku andmete, dokumentide ja suhete päring isikukoodi või nimede järgi“), väljastab ka isikuga seotud endiste ja praeguste perekonnaliikmete andmed. Seotud isik ei ole täitemenetluse/pankrotimenetluse osaline ning tema kohta kohtutäitur/pankrotihaldur otseselt andmeid ei ole küsinud, kuid seotud isiku andmetega peab kohtutäitur/pankrotihaldur tutvuma näiteks võimaliku abikaasade ühisvara tuvastamise eesmärgil. Ühisvara ei tohi täitemenetluses realiseerida ilma võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekuta. Samuti on vajalikud seotud isikute andmed võlgniku ülalpeetavate väljaselgitamiseks, et tagada võlgnikule tema sissetuleku mittearestitava osa suurus vastavalt ülapeetavate arvule.

Täpsemat selgitust ei saa anda, kui Teie ei ole menetluses osalev isik. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 11 lg 1 on kohtutäitur kohustatud hoidma ametisaladust ning mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid. Kui Teie suhtes ei viida läbi täitemenetlust/pankrotimenetlust, siis kohtutäitur/pankrotihaldur ei saa Teile ametisaladusest tingituna avaldada, kellega seotud päringust tulenevalt kuvati Teile märge Teie andmete vaatamise kohta.

Elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.

Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse kohtutäituri seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist.

Lisaks võivad täitemenetlusega kaasneda täitetoimingu lisatasud.

Kohtutäituri tasumäärad on kehtestatud kohtutäituri seaduse §-des 28-53, need võivad koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituril on õigus saada oma töö eest tasu, reeglina peetakse kohtutäituri tasu kinni proportsionaalselt laekunud nõude suurusega, seega sõltub % nõude suuruse ja kohtutäituri tasu vahekorrast.

Alates 10.06.2018 kehtib TMS § 132 lg 1’2, mis võimaldab kohtutäituril arestida kuni 20 % palga alammäära suurusest (alates 1. jaanuarist 2024.  aastal 820 eurot) või sellest väiksemast sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2024. aastal Statistikaameti andmetel 338,23  eurot). Seda saab kohtutäitur teha siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud ehk vaid tingimusel, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele.

Oluline on mõista, miks võlgniku sissetuleku arestimise piiranguid muudeti. Kuni 08.01.2018 kehtinud TMS § 132 lõike 1 jäiga piiri tulemusena jäi nõue täitmata ja sissenõudja seaduslik huvi kaitseta kõikidel juhtudel, kui võlgnik sai miinimumpalga suurust või sellest allapoole jäävat sissetulekut. Muudatuse aluseks olnud eelnõu materjalidest võib lugeda, et seisuga 24.03.2015 oli Eestis ligi 600 000 täitemenetlust ja 123 000 täitemenetlusvõlgnikku. Rohkem kui 66% võlgnike puhul ei saanud kohtutäiturid seni sissetulekust summasid kinni pidada, kuna see oli TMS § 132 lõike 1 järgi keelatud. Sellises olukorras oli seaduse mõju võlausaldajate suhtes ebaõiglane. Väga mitmed sissenõudjad on raskes majanduslikus olukorras (nt iga kuu elatist vajav laps või töötaja, kes nõuab sisse saamata jäänud töötasu või inimene, kellele on tekitatud tervisekahjustus ja kes ootab selle eest võlgnikult hüvitist olukorras, kus viimane hoiab maksmisest kõrvale). Nendel juhtudel on nõude kiire täitmine vajalik just sissenõudja hädavajalikuks toimetulekuks. Aga ka siis, kui sissenõudja ei ole raskes majanduslikus olukorras, on tal seaduslik huvi eeldada, et tema nõue rahuldatakse täitemenetluse käigus võimalikult kiiresti. See ongi täitemenetluse peamine eesmärk.

Täitemenetluses ei tohi kohtutäitur enam vaidluse sisulise lahendamisega tegeleda, vaid peab täitma üksnes nõude. Seetõttu on täitemenetlus formaliseeritud menetlus, milles on esiplaanil ennekõike sissenõudja huvi kaitsmine ja võlgniku kohustus nõue täita. Võlgnik peab nõuet täites olema ise aktiivne, vajadusel muutma oma elukorraldust ja leidma võimalusi sissetulekut suurendada. Näiteks elatise vaidlustes on kohtud korduvalt leidnud, et lapsevanem peab hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, tal on kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (nt Riigikohtu 13.02.2018 otsus nr 2-16-2343/41, p 13).

Täitemenetluse seadustiku mitmed normid lubavad kohtutäituril võlgniku majanduslikku olukorda arvestada, kui ta saab vajalikku teavet õigel ajal (nt enne vara arestimise rakendamist). Võlgniku raske majandusliku olukorraga arvestamise võimalusi kirjeldas Riigikohus ka 12.03.2018 määruses. Teavitamine on aga võlgniku kohustus. Kohtutäitur teeb otsuseid selle info alusel, mis tal on otsuse tegemise ajal. Väga tihti saab kohtutäitur võlgniku ja tema pere majandusliku seisundi kohta infot ainult võlgnikult endalt. Üldjuhul ei piisa üldsõnalisest pöördumisest või kaebusest, vaid tuleb kiirelt anda võimalikult konkreetne info sissetulekute ja muu olulise kohta ning lisada kohe ka dokumendid. Selline kohustus on kirjas kohtutäituri saadetud täitmisteatel: „Võlgnikul on kohustus esimesel võimalusel teavitada kohtutäiturit tema ülalpidamisel olevatest isikutest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on toodud täitemenetluse seadustiku §-s 131.“

Võlgnik ei tohi jääda ootama, millal kohtutäitur ise tema poole pöördub, kuna teavitamine on võlgniku enda kohustus. Seetõttu tuleb võlgnikul hoolikalt lugeda kohtutäituri saadetud dokumente ning olla aktiivne, et tehtaks talle võimalikult soodne otsus (nt pangakonto arestimise vältimine). Võlgnik peab nõuet täites olema ise aktiivne, vajadusel muutma oma elukorraldust ja leidma võimalusi sissetulekut suurendada. Kui võlgnik tunneb, et ta ei saa aru või ei saa hakkama, võib küsida kohalikult omavalitsuselt võlanõustamist. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 44 järgi abistatakse inimest tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme (võlanõustamisteenus).

Näiteks juhul, kui võlgnik raskelt haigestub või kui ta on haiglas, võib kohtutäitur selleks ajaks täitemenetluse peatada (TMS § 46 lg 2 p 2). Kui aga täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, siis võib kohus võlgniku avalduse alusel erandjuhul täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huve ning muid asjaolusid, muuhulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (TMS § 45, Riigikohtu 12.06.2012 määrus nr 3-2-1-79-12).

Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid.

Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja, kuid sõltumata avalduse esitajast tuleb võlgniku maksejõuetus põhistada. Kui äriühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab äriühingu juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule äriühingu pankrotiavalduse. Füüsiline isik esitab pankrotiavalduse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse kohaselt maksejõuetusavaldusena.

Füüsilisest isikust pankrotivõlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise normid on esitatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse 4. peatükis. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 48 sätestab sissenõude keelu üldised alused. Seadus eristab nõudeid, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist neist, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist. Viidatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Lõike 2 järgi ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Eelnevast tulenevalt on lubatav, et võlausaldaja, kelle nõue on tekkinud võlgniku vastu pärast pankroti väljakuulutamist, esitab kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäitur algatab täitemenetluse. Kui võlgnik nõuet vabatahtliku tasumise tähtajal ei tasu, siis on kohtutäituril õigus pöörata nõue võlgniku rahale, mis ei kuulu usaldusisikule üleandmisele.

Praktikas võib tekkida olukord, kus võlgniku pangakontol on nii see raha, mis on loovutatud usaldusisikule, kui ka see raha, mille peab usaldusisik võlgnikule üle andma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 47 lg 4 alusel või mida võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 47 lg 5 või 6 alusel. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 46 lg 2 järgi peab usaldusisik tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, mis tähendab, et vastavad vahendid kogunevad võlgniku pangakontole aasta vältel. Täitemenetluse läbiviimisel peab kohtutäitur tagama võlgnikule igakuiselt arestivaba sissetuleku osa täitemenetluse seadustiku § 132 sätete alusel. Arusaadavalt ei pruugi kohtutäitur reeglina teada kohustustest vabastamise menetluses oleva võlgniku pangakontol oleva raha arvestuslikku koosseisu, mistõttu ei anna kohtutäitur krediidiasutusele korraldust tagada võlgnikule ka täiendav mittearestitav osa. Kohtutäitur arestib võlgniku pangakonto täitemenetluses oleva nõude katteks tagades võlgnikule igakuise arestivaba miinimumi kasutamise õiguse. Kui arestimisaktiga arestitakse ka usaldusisiku raha, mis kuulub võlausaldajatele maksmisele, siis peab usaldusisik (võlgnik) sellest kohe kohtutäiturile teatama, esitama vastavad tõendid ja taotlema arestimisakti muutmist. Vastavad andmed ja dokumendid tuleb kohtutäiturile esitada iga kord, kui muutub pangakontol olev võlausaldajatele maksmisele kuuluv summa. Selliselt on võimalik tagada, et täitemenetluses oleva nõude katteks arestitakse vaid see osa võlgniku pangakontol olevast rahast, millele on seadusega lubatud sissenõue pöörata.

Antud küsimust reguleerib füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 47. Sellega on sätestatud, et reeglina loetakse pärast pankrotimenetluse lõppemist kõik võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab võlgnikule sellest üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Erandina on sätestatud, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle poolt pärimise teel saadu väärtusest ega tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Tulud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on sätestatud täitemenetluse seadustiku §-s 131 ja §-s 132. Arvestused tuleb teha iga kalendrikuu lõikes eraldi. Kui tulumaksu tagastus laekub sellel kalendrikuul, mil töötasu ületas arestivaba miinimumi, siis kuulub see üleandmisele usaldusisikule terves ulatuses. Kui töötasu oli arestivabast miinimumist väiksem, siis tuleb usaldusisikule kanda vastavalt vähem.

Kui pankrotimenetlus veel kestab, siis rakendatakse võlgniku sissetuleku arestimisele pankrotiseaduse § 108 sätestatut. Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.