KKK

Õigusvaldkonna küsimustele aitab vastuseid leida ka veebileht "Jurist aitab".

Täitemenetlusaegse elatisabi kohta on täpsem teave avaldatud siin.

Milliseid dokumente kohtutäitur täidab?

Kohtutäiturid sundtäidavad järgmisi täitedokumente:
•jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades;
•halduskohtu jõustunud otsus ja määrus menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitise väljamõistmise kohta avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;
•jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta;
•jõustunud kohtuotsus ja -määrus väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta;
•välisriigi kohtu tunnustatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend;
•Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus, samuti muu vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus.
•töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus;
•seaduses sätestatud kohtuvälise vaidluse lahendamise organi menetluses sõlmitud kokkulepe, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses;
•kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta;
•uurimisasutuse või prokuratuuri määrus varalise karistuse mõistmiseks vajalike andmete kindlakstegemiseks ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kohtueelses menetluses;
•sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt;
•maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta;
•riigilõivuga maksustatud toimingu teinud ametiasutuse ettekirjutus riigilõivu sissenõudmiseks;
•maavanema otsus kinnisasja sundvõõrandamismenetluses;
•sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel;
•kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta;
•notari tasu maksmise arve.
•notariaalselt tõestatud lepingulistest suhetest tulenevad varalised nõuded;
•notariaalsed lepingud;
•sundenampakkumise akt, mille alusel on toimunud enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku sissekandmine omanikuna kinnistusraamatusse kinnisasja valduse väljanõudmisel.

Kuidas valida oma nõude täitmiseks kohtutäiturit?

Kohtutäituri valib sissenõudja. Kohtutäituri valimisel peab lähtuma kohtutäituri tööpiirkonnast.

Tööpiirkondi on kokku neli:
1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda;
2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.

Kohtutäitur tuleb valida tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite büroode andmed piirkondade kaupa leiad siit. Kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda. Kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni.

Kuidas esitada täitedokumenti kohtutäiturile täitmiseks?

Selleks, et kohtutäiturile täitmiseks täitedokumenti esitada, tuleb sissenõudjal täita täitmisavaldus, allkirjastada see ning esitada koos täitedokumendiga kohtutäiturile. Täitedokument esitatakse täiturile algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana.

Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument.

Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib viia kohtutäituri büroosse isiklikult, saata postiga või esitada elektrooniliselt. Elektrooniline avaldus peab olema digitaalallkirjastatud või edastatud muul tehniliselt turvalisel viisil.

Kas Eesti kohtutäitur saab minu nõuet täita välisriigis elava / töötava isiku suhtes?

Eesti kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks tuleks pöörduda Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse poole.

Minu nõue oli täitmisel kohtu täitevosakonnas (enne 1.märtsi 2001). Kuidas saaks seda nüüd edasi täita?

Täitevosakonnas täitmisel olnud nõude puhul peab sissenõudja tegema avalduse täiteasjaga varem tegelenud kohtu arhiivile dokumentide üleandmiseks vabakutselisele kohtutäiturile. Kui arhiivist dokumente võimalik leida ei ole, tuleb võtta täitedokumendi loonud asutusest dokumendi ärakiri (näiteks kohtust kohtuotsuse ärakiri) ning esitada see vabakutselisele kohtutäiturile.

Andsin oma nõude kohtutäiturile täitmiseks, kuid raha ei laeku. Milles võib asi olla?

Jõustunud kohtulahendi või muu täitedokumendi kohtutäiturile täitmiseks esitamine ei garanteeri iseenesest raha laekumist. Paraku ei ole harvad juhud, kus laekumist ei toimu või toimuvad laekumised väiksemates summades kui täitedokument ette näeb. Enamasti on mittelaekumise põhjuseks võlgniku varatus – võlgnikul puudub tema nimel olev vara ning kindel sissetulek või jääb tema sissetulek alla miinimumi, mida kohtutäitur arestida ei tohi. Kohtutäituri võimuses ei ole täita nõudeid suuremal määral kui on võlgnikul vara. Üksikutel juhtudel võib olla probleem ka kohtutäituri aktiivsuses. Saamaks teada, mida kohtutäitur Teie täiteasjas võla sissenõudmiseks teinud on, tuleks talle esitada vastav avaldus.

Olen võla sissenõudjale vabatahtlikult õigeaegselt tasunud, kuid kohtutäitur algatas minu suhtes täitemenetluse (saatis täitmisteate). Kuidas käituda?

Kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida ning seega lähtub tema täitemenetluse algatamisel üksnes täitedokumendist ja sissenõudja avaldusest. Vahel juhtub aga, et sissenõudjad esitavad ekslikult täitmisele eelnevalt juba täidetud täitedokumente. Kui olete võla sissenõudjale vabatahtlikult õigel ajal tasunud, kuid saate siiski kohtutäiturilt täitmisteate, siis peaksite kindlasti võtma teate saatnud kohtutäituriga kiiresti ühendust ning esitama talle maksekorralduse, millelt nähtub, et olete võla õigeaegselt sissenõudjale tasunud. Sellisel juhul täitemenetlus Teie suhtes lõpetatakse.

Mis on vabatahtliku täitmise tähtaeg?

Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Reeglina ei või tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.

Eeltoodud reeglist on täitemenetluse seadustikus ette nähtud ka mõningad erandid. Näiteks on vabatahtliku täitmise tähtaeg pikem rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumisel. Kohtutäitur annab võlgnikule sellistes asjades tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva.

Vabatahtliku täitmise tähtaeg on oluline, kuna täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

Mis hetkest alates võib kohtutäitur täitemenetluses tasu nõuda?

Kohtutäituril tekib tasu saamise õigus alates sissenõudja avaldusest täitemenetluse algatamiseks, kuid täitemenetlus loetakse alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Seega kui olete nõude tasunud enne sissenõudja poolt kohtutäiturile avalduse esitamist, siis puudub kohtutäituril alus nõuda kohtutäituri tasu ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Selleks on aga vajalik, et esitaksite kohtutäiturile maksekorralduse nõude tasumise kohta, kuna kohtutäituril puudub võimalus sissenõudjatele laekuvaid makseid ise kontrollida.

Mul ei ole võimalik kogu nõuet korraga täita. Mida teha?

Sellisel juhul tuleks teil kohtutäituriga ühendust võtta või tema vastuvõtule ilmuda (kontaktandmed ja vastuvõtuajad leiate siit) ning talle olukorda selgitada. Maksegraafiku sõlmimiseks peaksite aga jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui olete sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, esitage see kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel.

Millises ulatuses tohib kohtutäitur minu sissetulekut (töötasu) arestida?

Sissetulekut ei tohi arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Ainsa erandi sissetuleku (töötasu) arestimisel on seadus kehtestanud lapse elatise nõude täitmise korral. Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Seejuures ei arvestata lapse elatise nõude täitmisel võlgniku teiste ülalpeetavate olemaoluga.

Kui täitemenetluses täitetakse muud kui lapse elatise nõuet, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib sellisel juhul kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.

Kui Teil on ülalpeetavaid või maksate elatist, siis tuleb Teil seda kohtutäiturile tõendada, kuna kohtutäituril vastav informatsioon puudu.

Arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvutamiseks on Justiitsministeerium koostanud valemi, mille leiate siit.

Milliseid summasid kohtutäitur arestida ei tohi?

Reeglina ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) matusetoetus;
3) puudega inimese sotsiaaltoetus;
4) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
6) seadusel põhinev elatis;
7) haigekassa tasutud rahaline ravikindlustushüvitis, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
8) lisatasu ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest;
9) vanemahüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.

Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib eeltoodud punktides 5–9 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.

Oluline on silmas pidada, et kohtutäitur ei näe, mille eest mingi summa Teie arvelduskontole on laekunud, seega kui mõni eelnimetatud summadest on kohtutäituri poolt siiski arestitud, võtke ühendust kohtutäituriga ning esitage talle vastavad tõendid.

Kuidas teada saada, milline täitur minu suhtes esitatud nõudeid täidab?

Kui olete kaotanud Teile saadetud täitekutsed/täitmisteated ja unustanud kohtutäituri nime, kes asjaga tegeles, siis saate vastava kohtutäituri nime teada kodanikuportaalist (X-tee) täitemenetlusregistri alt või kui Teil vastav võimalus puudub, siis päringuga Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast. Kuna tegemist on konfidentsiaalsete andmetega, siis peaksite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast enda kohta andmete pärimiseks esitama digitaalallkirjastatud teabenõue meili teel või allkirjastatud teabenõude koos passi või ID-kaardi koopiaga kirja teel.

Minu suhtes viis täitemenetlust läbi kohtu täitevosakond (enne 1.märtsi 2001) ning sellest ajast on jäänud minu arve / vara arestituks ja täitemenetlust jätkatud ei ole. Kuidas arestist vabaneda?

Kui Teie vara on arestitud või sellele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 2001. aasta 1. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 2001. aasta 1. märtsi, siis on Teil õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras. Kui sissenõudjal ei ole Teie avalduse suhtes pretensioone, siis arest või keelumärge kustutatakse Teie varalt kohtu poolt. Väljaspool kohtumenetlust selliste arestide või keelumärgete kustutamine paraku võimalik ei ole.

Mis on võlgniku vanne?

Kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik annab kohtus suulise vande: «Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on mulle teadaolevalt õiged.» ning kirjutab vandetekstile alla. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib võlgniku vande võtta juhtorgani liikmelt, likvideerijalt, täisühingu või usaldusühingu osanikult, vähemalt ühe kümnendiku suuruse osalusega osanikult või aktsionärilt, prokuristilt või raamatupidamise eest vastutavalt isikult.

Kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Võlgnik vabastatakse arestist, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande.

Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud.

Millal ja kuidas esitada kaebust kohtutäituri tegevuse suhtes?

Kohtutäitur ei saa ise otsustada täitedokumendi seaduslikkuse üle. Seega ei saa kohtutäituri juures vaidlustada täitedokumendi õigsust, vaid selle jaoks kehtib olenevalt täitedokumendist erikord (näiteks kohtuotsust saab vaidlustada edasikaebamisega kõrgema astme kohtule). Juhul, kui menetlusosalised ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on neil õigus esitada kaebus kohtutäituri ametitoimingute peale.

Menetlusosalisel on õigus esitada kaebus menetlustoimingu või sellest keeldumise peale asja menetlevale kohtutäiturile. Kaebuse esitamiseks on aega 10 päeva arvates kaebuse aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma, a) kes kaebuse esitab, b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), c) millise toimingu peale kaebus esitatakse, d) mida kohtutäiturile seoses menetlustoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse ning e) mida kaebusega taotletakse.

Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi 15 päeva jooksul, informeerides kaebuse läbivaatamisest ka menetlusosalisi, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse ning toimetab selle menetlusosalistele kätte.

Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättesaamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.

Selline kaebamise kord on ette nähtud selleks, et vähendada kohtute töökoormust, kuna paljud vaidlused saavad lahenduse juba kohtutäituri juures.

Millisel juhul tasub esitada kaebust kohtutäituri suhtes Justiitsministeeriumile?

Järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu vastavalt kohtutäituri seadusele. Nimetatud seaduse kohaselt kontrollib järelevalve teostaja kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu (sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust), täitemenetlusregistri kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust,

ametikindlustuse olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele, ametikitsendustest kinnipidamist, statistika koostamist ning kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Järelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist.

Seega on Justiitsministeeriumil õigus kohtutäiturite suhtes teostada vaid formaalset kontrolli ning Justiitsministeeriumile tasub kohtutäituri tegevuse suhtes kaebust esitada vaid siis, kui tegemist on üheselt mõistetava õigusnormi rikkumisega. Näiteks kui kohtutäitur ei ole vastanud Teie kaebusele täitemenetluse seadustikus sätestatud tähtaja jooksul, ei ole kandnud Teile tähtaegselt raha üle, on arestinud vale isiku arve vms. Kui võimalik rikkumine eeldab seaduse tõlgendamist ning kohtutäituri sisulistele otsustele hinnangu andmist, siis Justiitsministeerium Teid kindlasti aidata ei saa. Kohtutäituri sellist tegevust on võimalik vaidlustada vaid kohtu kaudu (vt kaebamise kord).

Kui soovite infot enda täitemenetluse käigu kohta, siis kindlasti tasub pöörduda otse kohtutäituri, mitte Justiitsministeeriumi poole, kuna kohtutäitur oskab Teile anda selles osas kõige adekvaatsemat infot. Infot saab kohtutäiturilt küsida näiteks avalduse kaudu.

Kas kohtutäitur peab vastama minu kirjadele ja E-kirjadele?
Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur peab eeldama, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid.

Kohtutäitur vastab avaldusele nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

Kohtutäitur ei pea avaldusele vastama, kui:
•isikut ei ole võimalik tuvastada;
•puuduvad isiku kontaktandmed;
•isikul puudub õigus nõutavat teavet saada;
•isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
•isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust;
•pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja «Keeleseaduse» § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama;
•pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav;
•pöördumine on deklaratiivse tähendusega;
•vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

Kuidas on võimalik kohtutäiturit vahetada?

Kui ei ole just tegemist kohtutäituri erapoolikusega, siis kohtutäituri vahetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui eksisteerib tõepoolest väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, siis saab seda teha täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul.

Erinev on aga olukord siis, kui kohtutäitur ei ole asjas erapooletu. Kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on:
•võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu;
•võlgniku või sissenõudja alaneja või üleneja sugulane või õde, poolõde, vend või poolvend või ta on või on olnud abielus võlgniku või sissenõudja õe, poolõe, venna või poolvennaga;
•võlgniku või sissenõudja võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps;
•võlgniku või sissenõudja lapsendaja või lapsendatu;
•võlgniku või sissenõudja abikaasa, võlgniku või sissenõudjaga püsivalt koos elav isik, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist;
•otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
Erapoolikust põhjustavaks asjaoluks ei loeta kohtutäituri tasu sissenõudmist.

Eeltoodud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust. Kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Kohus kuulab nimetatud avalduse saamisel ära kohtutäituri ja täitemenetluse osalise arvamuse ning lahendab taanduse määrusega.

Kohtutäituri taandamise korral antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Kui sissenõudja ei esita üleandmise avaldust viie tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, määrab kohus taandatud kohtutäituri avalduse alusel asja üleandmise teisele kohtutäiturile.

Kes on täitemenetluse osalised?

Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

Muu hulgas on täitemenetluse osalised isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja vajadusel seda põhistavad.

Kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne.

Millistes keeltes peavad kohtutäitur ja tema büroo töötajad minuga suhtlema?

Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele kohtutäituri büroos. Kohtutäitur ja tema büroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks.

Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises kohtutäituri büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida büroo töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik.

Kuidas saada kohtutäituriks?

Esmalt peab isik, kes on Eesti kodanik, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning kellel on nõuetele vastav haridus, läbima edukalt kohtutäiturikandidaadi kohtade täitmiseks korraldatud konkursi, misjärel temast saab kohtutäiturikandidaat ja ta asub ettevalmistusteenistusse. Kohtutäituri ettevalmistusteenistus kujutab endast väljaõpet, milles osaledes täidab kohtutäiturikandidaat juhendava kohtutäituri antud ülesandeid. Kohtutäituri ettevalmistusteenistus kestab reeglina ühe aasta, kuid Justiitsminister võib ettevalmistusteenistuse kestust lühendada, kui kandidaat on töötanud kohtutäituri abina vähemalt kaks aastat, töötanud vähemalt viis aastat muul õigusalaseid teadmisi nõudval ameti- või töökohal või on tegutsenud kohtutäituri asendajana või pankrotihaldurina.

Pärast ettevalmistusteenistuse läbimist sooritab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri eksami, mis on eelduseks vabadele kohtutäiturikohtadele kandideerimiseks. Kui vabale kohtutäiturikohale kandideerib mitu kohtutäiturikandidaati, nimetatakse ametisse parima tulemusega kohtutäiturieksami sooritanud isik.

Mida võib kohtutäitur lisaks täitedokumentide täitmisele veel teha?

Lisaks täitedokumentide täitmisele toimetavad kohtutäiturid ka tahteavaldusi kätte. Kuna see on täitemenetluse väline tegevus, siis selle eest maksab tasu isik, kes esitab kohtutäiturile avalduse toimingu tegemiseks. Tasu on seatud sõltuvusse miinimumpalgast - toimingu pealt on kohtutäituri tasu 1/3 miinimumpalga alammäärast.

Kohtutäituritel on õigus täitemenetluse kõrvalt tegeleda ka pedagoogilise- ja teadustööga ning nõuetekohase õigusalase kõrgharidusega kohtutäiturid võivad tegeleda õigusnõustamisega tsiviiltäite ja maksejõuetusmenetluse valdkonnas. Lisaks on kohtutäituril õigus pankrotihalduri eksami sooritamisel tegutseda ka pankrotihaldurina ja kohtu poolt määratud juriidilise isiku likvideerijana.

Kuidas toimida kui kohtutäitur soovib arestida vallasasja, mille omanik ei ole võlgnik?

Täitemenetluses reguleerivad sissenõude pööramist vallasasjadele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS)  §-d 64–74 ning 222. Esitatud küsimuses toodud olukorra lahendamisel saab aluseks võtta eelkõige TMS § 73 lõike 2 ja § 77 lõigete 2 ja 3 sätted. TMS § 73 lõik 2 sätestab, et kui kolmas isik väidab arestimisel, et arestitav asi on tema omandis, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta ning kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks.

TMS § 77 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et:  kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata.

Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi.

TMS § 222 sätestab kolmanda isiku õigused vara arestist vabastamise taotlemisel või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.

Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu.

Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.

Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.

Miks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on teinud minu isiku kohta Rahvastikuregistrisse päringuid?

Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid teevad päringuid tehtud täitemenetluslikel/pankrotimenetluslikel eesmärkidel täitemenetluse seadustiku § 26 lõike 4 alusel.

Teenus, millega on rahvastikuregistrist andmeid päritud („isiku andmete, dokumentide ja suhete päring isikukoodi või nimede järgi“), väljastab ka isikuga seotud endiste ja praeguste perekonnaliikmete andmed. Seotud isik ei ole täitemenetluse/pankrotimenetluse osaline ning tema kohta kohtutäitur/pankrotihaldur otseselt andmeid ei ole küsinud, kuid seotud isiku andmetega peab kohtutäitur/pankrotihaldur tutvuma näiteks võimaliku abikaasade ühisvara tuvastamise eesmärgil. Ühisvara ei tohi täitemenetluses realiseerida ilma võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekuta. Samuti on vajalikud seotud isikute andmed võlgniku ülalpeetavate väljaselgitamiseks, et tagada võlgnikule tema sissetuleku mittearestitava osa suurus vastavalt ülapeetavate arvule.

Täpsemat selgitust ei saa anda, kui Teie ei ole menetluses osalev isik. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 11 lg 1 on kohtutäitur kohustatud hoidma ametisaladust ning mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid. Kui Teie suhtes ei viida läbi täitemenetlust/pankrotimenetlust, siis kohtutäitur/pankrotihaldur ei saa Teile ametisaladusest tingituna avaldada, kellega seotud päringust tulenevalt kuvati Teile märge Teie andmete vaatamise kohta.