Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda juhib tähelepanu võimalikule ebavõrduse tekkimisele ühiskonnas

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul on olemasoleva vabatahtliku kohtutäiturite süsteemi lõhkumine lõpuni läbi analüüsimata nii rahalisest vaatest kui ka inimese – nii võlgniku kui ka sissenõudja vaatest. „Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on 18 aasta jooksul ennast riigi jaoks igati õigustanud – kasvanud on nõuete täitmise efektiivsus ja täitemenetluse esimese kuuga täidetakse pea 50 % nõuetest,“ selgitas Kristi Hunt. „Täiturid tagastavad sissenõudjatele aastas 200 miljonit eurot ehk 1,8% riigieelarvest,” lisas Kristi Hunt. Samas on võlgnikke, kes peavad õigeks hoida oma sissetulekud väikestena, et mitte maksta tagasi võetud laene, järelmakse ega täita muid võetud kohustusi. Sisuliselt on

tegemist inimestega, kes elavad kaaselanike ja Eesti ühiskonna arvelt ning kes nõuavad vaid enda õigusi, märkamata oma kohustusi. Selliste võlgnikega tegelemine ongi kohtutäituri töös kõige keerulisem ning paratamatult mõjutab see kohtutäiturite töö tulemuslikkust.

 

Justiitsministeerium on koostöös Rahandusministeeriumiga algatanud riiginõuete sundtäitmise nö lihtsamate toimingute sh pangakontode arestimised, üleandmise Maksu- ja Tolliametile, et teostada täitetoimingud võimalikult efektiivselt, so vaid arvutitesse laetud algoritmide alusel. „Oluline on mõista, et iga täitemenetluse taga on alati konkreetne inimene koos kõikide erisustega enda majandustegevuses ja pereelus ning seetõttu on iga menetluses olev täiteasi individuaalne ja unikaalne, mida ei ole võimalik täies ulatuses algoritmi sisse kirjutada. See, mida on võimalik automatiseerida, on olemasolevate seaduste piires juba tehniliselt lahendatud“ selgitas Kristi Hunt.

 

Justiitsministeeriumi poolt kavandatava kohtutäituritelt avalik õiguslike nõuete äravõtmise kontseptsiooni jõustumisega kasvavad riigi kulud täitemenetluste läbiviimiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul 5,5 miljoni euroni aastas, mille kokkuvõttes maksavad kinni kõik Eesti riigi maksumaksjad. Võlgnike käest täiendavalt saadavateks tuludeks planeerib riik 200 000 – 600 000 eurot.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul tuleks riigil keskenduda õigusloomelistele küsimustele, et ühelt poolt oleks täitemenetlus lahendatud õiguslikult ühtse tervikuna ja üheselt mõistetavalt ning teiselt poolt ei oleks Eesti riigis võlgnikul võimalik nii lihtsalt end varatuks muuta.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on riigi loodud avalik-õiguslik organisatsioon, mille liikmeteks on kõik valdkonnas tegutsevad pankrotihaldurid ja kohtutäiturid. Koja visioon on kasvatada Eestist võlavaba kultuuriga ühiskond, teadvustades võlavaba elu väärtusi ning anda inimestele nõu, kuidas planeerida oma finantskäitumist nii, et võlad jääks üldse tekkimata.

 

Kristi Hunt

Kantsler

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

kristi.hunt@kpkoda.ee 

6463773