Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Kohtutäituri seaduse  § 9 lõikest 6 tulenev Koja kohustus kahju hüvitamisest

Seaduseandja on kohtutäituri seaduse  (edaspidi KTS) § 9 lõikega 6 pannud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda) kohustuse hüvitada kohtutäituri maksejõuetuse korral kohtutäituri poolt kahjustatud kannatanule kahju. Koda on pöördunud kohtusse kaebusega Eesti riigi vastu ja taotleb, et kohus algataks PSJKS § 2 p 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normiandja tegevusetuse ehk asjasse puutuva õigusloomelise akti andmata jätmise suhtes.

Tegu on riigivastutuse teostamise, s.o avalik-õigusliku ülesande täitmisega. Sealjuures ei saa Koda ennetada ega vähendada kahju teket, mille ta on kohustatud seaduse alusel hüvitama. Teisisõnu peab Koda hüvitama täitemenetlusega õigusvastaselt tekitatud kahju, mida ta ei ole ise tekitanud ja mille teke ei ole tema kontrolli all. Seda seetõttu, et Koda kui üks haldusjärelevalve teostajatest küll kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, kuid mitte kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, mille kaudu ongi peamine, kui mitte ainus võimalus kahju tekitada. Ametialase arvelduskonto käivet kontrollib riik ehk Justiitsministeerium.

KTS § 9 lõike 6  kohta osas võib tõstatada kaks olulist küsimust. Esiteks sarnaselt teiste vabade elukutse esindajatega, kelleks on näiteks notarid ja vandetõlgid, puudub neil avalik õiguslik ülesanne, mille kohaselt tuleb neil ebaausate kolleegide tekitatud kahju kannatanutele kinni maksta. Miks on kohtutäiturid siis justkui ebausaldatavamad kui muud vaba elukutse kandjad, kui tegelikult puudub Kojal võimalus ebaausust kuidagi kontrollida? Teiseks on aga õigusnormi kehtestamisel jätnud riik andmata õigusnormi, millega Kojale eraldataks vahendid kahju hüvitamiseks. Kas sellise normi kehtestamata jätmine võib olla vastuolus põhiseadusega?

Koda on pöördunud kohtusse kaebusega Eesti riigi vastu ja taotleb, et kohus algataks PSJKS § 2 p 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normiandja tegevusetuse ehk asjasse puutuva õigusloomelise akti andmata jätmise suhtes. Kui Riigikohus tunnistab normi puudumise  põhiseadusvastaseks, siis mõjutaks see Koja õigusi ka tulevastes sarnastes vaidlustes, olenemata sellest, kas ja millal võtab seadusandja vastu puuduva normi. Lünga põhiseadusvastaseks tunnistamisel oleks üldkohustuslik mõju, st kõigis asjaomastes õigussuhetes ja kohtuasjades tuleb lähtuda lünga põhiseadusvastasusest ja ületada see põhiseaduspärasel viisil. Sisuliselt tähendab see kohustust lähtuda õigusnormist, mille seadusandja on jätnud põhiseadusvastasel viisil andmata.

Koda on tänaseks olukorras, kus ta on 2022.aastal hüvitanud ühe kohtutäituri tekitatud kahju üle 200 tuhande euro ning hetkel on käimas I astme kohtus teine sarnane vaidlus, kus nõutakse Kojalt kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamist. Mõlemad endised kohtutäiturid on maksejõuetud. Kehtiv seadus ei võimalda aga Kojal nõuda, et riik talle omakorda tekkinud kahju hüvitaks. Puudub õigusnorm, mis kohustaks riiki andma Kojale rahalised vahendid talle pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks.

Koja eelarve koosneb liikmeteks olevate kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tasutavatest liikmemaksudest. Kohtutäiturite õigusvastaselt tehtud kahju, mida kohtutäituri vara arvelt ei saa hüvitada, on prognoosimatu suurusega ja sellise kahju ärahoidmine on Koja jaoks võimatu. Järelikult on seadusandja kohustatud lisaks avalik-õiguslikku ülesannet panevale normile (kahju hüvitamise kohustus) vastu võtma ka korrespondeeruva normi rahaliste vahendite eraldamiseks, mis võimaldaks Kojal seda ülesannet täita. Tähelepanu väärib siinjuures asjaolu, et Koda koosneb ameti- ja kutsekogust, st liikmemaksu maksvad Koja eelarvesse lisaks kohtutäituritele ka pankrotihaldurid. Kahju hüvitamise korral KTS § 9 lõike 6 kohaselt on aga vastutus Kojal tervikuna, st ka pankrotihalduritelt laekunud liikmemaksu arvelt.

Kohtu veskid jahvatavad aeglaselt, seega jääme ootama edaspidiseid arenguid Koja kohustuse osas, mis puudutab kohustust hüvitada kohtutäituri maksejõuetuse korral kohtutäituri poolt kahjustatud kannatanule kahju.

25. rahvusvaheline kohtutäiturite kongressi teemaks oli „Kohtutäitur: usaldusväärne kolmas isik“

Maikuus toimus Brasiilias 25. rahvusvaheline kohtutäiturite kongress, kus osales ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Selleaastase kongressi teemaks oli „Kohtutäitur: usaldusväärne kolmas isik“.

08.05-10.05.2024 toimunud kongressil Rio de Janeiros oli kohal oli 502 delegaati, kes esindasid 50 organisatsiooni 47-st riigist.

Iga kolme aasta järel korraldatav kongress koosneb kahest osast – kõigepealt teaduslik osa, millele järgneb aruande koosolek liidu liikmetele ning uute esindusorganite valimine nii UIHJ kui UEHJ jaoks. Kongressi korraldajaks on UIHJ koos kohaliku kohtutäiturite esindusorganisatsiooniga – seekord üks Brasiilia kohtutäiturid koondavast ühendusest FENASSOJAF (Associação Nacional dos Oficiais de Justiça Avaliadores Federais).

Toome teieni 4 põhilist konverentsi fookuspunkti.

1. Kohtutäiturite esmase koolituse õppekava tuleks täpselt määratleda, et hõlmata nende tegevuse ja kohustuste kõiki aspekte.

2. Täitemenetlusega tegelevad asutused ja isikud peaksid järgima selgelt määratletud eetilisi ja kutsestandardeid, nagu need, mis sisalduvad ülemaailmses täitemenetluse koodeksis.

3. Täitevametnikke tuleks julgustada teostama ja arendama nende ülesannetega kooskõlas olevaid kõrvaltegevusi, eelkõige neid, mis tõenäoliselt kaitsevad ja tagavad poolte õiguste tunnustamist ning mille eesmärk on kiirendada kohtumenetlust või vähendada kohtute töökoormust.

4. Kohtutäitureid tuleb julgustada positsioneerima end universaalsete usaldusväärsete kolmandate isikutena, et tagada õiguskindlus, eelkõige tõendite valdkonnas.

Juhatuste valimised

Enne kui jõuti valimisteni, andis president Marc Schmitz teada, et UIHJ-st on välja astunud Venemaa, kelle volitused olid peatatud 2022. aasta kevadest.

Uute juhatuste valimistulemused

UIHJ:

president: Marc Schmitz (Belgia)

1. asepresident: Jos Uitdehaag (Holland)

asepresident: Jean-Pierre Herbette (Prantsusmaa)

asepresident: Jean-Didier Bidié (Kongo Vabariik)

sekretär: Patrick Gielen (Belgia)

asesekretär: Sue Collins (USA)

laekur: David Walker (Šotimaa)

laekuri asetäitja: Carlos Calvo (Luksemburg)

liige: Malone Cunha (Brasiilia)

liige: Paulo Teixeira (Portugal)

liige: Mohamed Reda Bougrine (Alžeeria)

UEHJ:

president: Marc Schmitz (Belgia)

asepresident: Ilias Tsipos (Kreeka)

laekur: Robert Cicuto (Prantsusmaa)

sekretär: Oscar Jans (Holland)

liige: Doreen Donner (Saksamaa)

liige: Małgorzata Pędziszczak (Poola)

liige: Duarte Pinto (Portugal)

Järgmine kongress toimub 2027. aastal Portugalis.

Rahvusvaheline Kohtutäiturite Liit

Tegemist on Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liiduga (Union Internationale des Huissiers de Justice), mille loomise idee avaldas 1949. aastal  Prantsuse riikliku kohtutäiturite koja president Jean Soulard. UIHJ kõrgeim organ on kongress, mis toimub iga kolme aasta tagant.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on UIHJ liige alates 2002, lisaks on 4 kohtutäiturit ka personaalselt ühingu liikmed. Kui 1952.aastal Pariisis  toimunud esimesel kongressil osalesid seitse riiki, siis  2021.aastal Dubais toimunud kongressil osales kõrgema organi töös juba 100 organisatsiooni 94 riigist.

26. novembril 2016 loodi UIHJ-i siseselt eraldi katusorganisatsioon Euroopa Liidu kohtutäiturite jaoks – L’Union européenne des huissiers de justice (UEHJ). Selle ühingu eelarve tuli algselt Rahvusvahelisest Kohtutäiturite Liidust. Täna aga on eelarve kaetud erinevatest Euroopa Liidu projektidest saadud rahaga.

Loe lisa ametlikult kodulehelt 

Eksamite ettevalmistuskursus toimub 7. märtsil

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda korraldab 7. märtsil algusega kel 10 kohtutäituri, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksamil osaleda soovijatele kaasusülesannete lahendamise ettevalmistuskursuse.

Kursus toimub Tartus ja maksab osalejale 80 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 97,60 eurot. Kursust juhendavad pankrotihaldur ja kohtutäitur Sirje Tael ning kohtutäitur Kaja Lilloja. Kursuse täpne asukoht sõltub osalevate isikute arvust. Osavõtu soovist teatada Koja nõunikule Jaan Lõõnikule 23. veebruariks aadressil jaan.loonik@kpkoda.ee.

Täiendav teave:

Jaan Lõõnik, Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee.

Pressiteade 14. detsember 2023

Kohtutäiturid saadavad välja üle saja tuhande ilma jõulusoovita jõulukaardi

Veel enne jõule saadavad kohtutäiturid üle Eesti välja 101 254 võlga meeldetuletavat punast jõulukaarti. Kohtutäituri jõulukaart on elektrooniline ja mõeldud väljaprintimiseks, et iga võlgnik saaks sinna ise endale personaalse jõulusoovi kirjutada ja selle siis silmade kõrgusele kuuse külge riputada. Jõulukaardi eesmärgiks on tuletada meelde, et ka jõuluõhtul on kuskil keegi, kes ootab võla tasumist. Olgu selleks siis  lapsed, kes ootavad seni maksmata  elatist, muu võlausaldaja kohtuotsusest tulenevat kahju hüvitamist,  pank laenukohustuse täitmist, riik tasumata liiklustrahve vms.

Kokku ootavad kohtutäiturid aasta lõpu seisuga võlgnikelt  1,6 miljardi euro tasumist.

Keskmine võlgnevus, mida  Eestis täna sundtäidetakse, on 2350 eurot ja suurim võlgnevus on 33 miljonit eurot.  Keskmine kohtutäituriga kimpus võlgnik on neljakümnendates mees. “Rekordimehel” on menetluses olnud 702 asja.

Elatisraha ootel on 15 176 last.

Eestis tegutseva 38 kohtutäituri töölaual on pooleliolevaid menetlusi 101 254 võlgniku suhtes. Kokku on aasta lõpuga töös 503 076 asja, millest 270 591 täidetakse riigi ja 232 485 eraõiguslike sissenõudjate kasuks.

Käesoleva aasta 11 kuuga on alustatud 98 062 menetlust. 2022 aastal oli menetluste koguarv 97 323.

 

Info tabelina*:

Võlgnike arv   101 254
Pooleliolevate täiteasjade arv 503 076
Pooleliolevate täiteasjade kogusumma eurodes 1,6 miljardit
Elatist ootavate laste arv 15 176
Elatisvõlgnike arv   9916
Keskmine võlgnevuse suurus eurodes 2350
Suurim võlgnevus eurodes 33 miljonit
Riigi nõuete arv  270 591
Eranõuete arv   232 485

 

* seisuga 13. detsember 2023

 

Rahatrahvide hulk on viimase viie aasta võrdluses langenud pea poole võrra

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja e-Täituri infosüsteemi andmetest selgub, et käesoleval aasta kümne kuuga on alustatud täitemenetlus 6228 politsei rahatrahvi nõudes ning käesoleva aasta lõpuks ilmselt jääb täitemenetluste arv alla mullusele. Rahatrahve esitati viie aasta taguse ajaga võrreldes 48% vähem. Viimaste aastate üldine tendents on, et nii rahatrahvide kui ka muude politseinõuete täitmiseks alustatud täitemenetluste arv väheneb.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kohtutäiturid 2022. aastal tasunud riigieelarvesse  käibemaksu kokku 2,3 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot on kohtutäiturid möödunud aastal kandnud politsei nõuete katteks Rahandusministeeriumile. Kui 2024. aastal tõuseb käibemaksumäär 22 protsendini ehk 10 protsenti, on prognoositavaks käibemaksu mahuks 2,5 miljonit eurot.

Koja kantsleri Helen Rivese sõnul muutub riigi planeeritava reformiga trahvi sundtäitmisele pööramine õigusrikkujatele sealhulgas käibemaksu võrra soodsamaks, aga see nende maksedistsipliini ei paranda. Kindlasti aga vähendab planeeritav täitereform, mille käigus viiakse politseinõuete menetlemine üle Maksu- ja Tolliametisse, kohtutäituritelt riigile laekuvat käibemaksu 65-70% võrra. „See summa on parasjagu suur, et selle eest saaks ülal pidada mõnda sulgemisohus päästekomandot, rahastada puuetega inimeste nõustamisteenust või maksta osadele õpetajatele paremat palka,“ lisas ta.

Lugupidamisega

Helen Rives

Kantsler

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

56851043

 

Käibemaksu määra tõus suurendab ka võlgnike kohustusi täitemenetluses

Käibemaksu määra tõus praeguselt 20 %-lt 22 %-le, mis toimub 1. jaanuaril 2024 suurendab ka võlgnike kohustusi täitemenetluses.

Käibemaksustatud on kohtutäituri tasu ja täitekulud.  Kui võlgnik tasub täitemenetlusse antud nõude koos kohtutäituri tasuga 2023. aastal, on see käibemaksumäära muudatuse võrra odavam kui tasuda peale 2024. aasta algust. See puudutab ka neid kohustusi, mille täitmiseks kohtutäituri antud vabatahtliku tasumise tähtaeg täitub 2024. aastal. Nimelt lisandub käibemaks ka kohtutäituri tasule ja täitekuludele ning 1. jaanuaril 2024 arvutatakse tasude ja täitekulude selleks päevaks tasumata osale lisanduv käibemaksumäär ümber kõikides menetluses olevates asjades. Ümberarvestused tehakse 2024. aasta jaanuari esimestel päevadel ning seejärel tehakse ka võlgnike pangakontode ja sissetulekute arestimisaktide muudatused ja saadetakse kohustatud isikutele. Võlgnikud saavad kohtutäituritelt teavitused tasude ja täitekulude uuendatud jääkide kohta jaanuari jooksul. Ümberarvestamise perioodil võivad erineda täitetoimikute võlgnetavad jäägid pankades, Maksu- ja Tolliametis jm. Küsimuste korral pöörduge täiteasja menetleva kohtutäituri poole.

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 5. jaanuarini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 5. jaanuariks 2024. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 19. jaanuaril 2024.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning kursused korraldab Koja metoodikakomisjon.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 5. jaanuariks 2024 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 19. jaanuaril 2024. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg 2024. aasta sügisesse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:

Jaan Lõõnik

Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Koja aukohtul uued liikmed

  1. augustil 2023 valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja erakorralisel ametikogul aukohtu uus kohtutäiturist liige. Põhjuse selleks andis  senise aukohtu esimehe Rocki Alberti tagasiastumine nii esimehe kui ka aukohtu kohtutäiturist liikme kohalt. Uueks liikmeks osutus valituks Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt, kes töötab kohtutäiturina alates 2001. aastast.
  2. septembril 2023 toimus Koja aukohtu uuenenud koosseisu koosolek, kus valiti aukohtu esimeheks pankrotihaldur Andrias Palmits ning aseesimeheks Viljandi kohtutäitur Janek Pool.

Koja aukohus on alaliselt tegutsev vaidluste lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses kohtutäituri seadusest, saneerimisseadusest, pankrotiseadusest, füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest, Koja põhikirjast ning aukohtu reglemendist. Aukohus lahendab Koja otsustest või heast ameti- või kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid, aga ka nii kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja kui ka usaldusisiku käitumise või tegevuse  kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju. Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit, neli kutsekogu liiget ja üks Justiitsministeeriumi esindaja. Aukohus moodustatakse viieks aastaks.

  1. aastal algatas Koja aukohus 4 menetlust. 2023.aastal on aukohus menetlenud 3 laekunud kaebust.

 

 

Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam toimub 17. oktoobril

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kuulutas välja kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami, mille kirjalik osa toimub 17. oktoobril. Avaldus eksamil osalemiseks tuleb esitada 15. septembriks.

Vastavalt kujunenud tavale korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda eksamid neile, kes soovivad astuda kas kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja ametisse, kord aastas. Tänavu toimub eksami kirjalik osa 17. oktoobril.

 

Kohtutäiturieksami sooritamine on kohustuslik kõikidele, kes soovivad asuda tööle kohtutäituri abina. Pankrotihalduriks võivad ilma pankrotihalduri eksamit sooritamata asuda vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäiturid. Saneerimisnõustajaks võivad ilma saneerimisnõustaja eksamit sooritamata asuda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isikud, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.

 

Täpsemad eksamil osalemise tingimused ja eksamiprogrammid on avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel www.kpkoda.ee.

 

Lugupidamisega,

 

Reet Rosenthal

Eksamikomisjoni esimees

 

 

Info: Jaan Lõõnik, 6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Koja vastus Äripäevas ilmunud artiklile “Pankrotihaldurite ja ombudsmani vahel puhkes sõda”

Pankrotihaldurid vastulauses: meie maine kukkus vigase kriitika tõttu alla igasugust arvestust

Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.

Koja teatel kubiseb kriitika valeväidetest ja -faktidest ning artikli ilmumine on kahjustanud kõigi Eestis tegutsevate pankrotihaldurite huve, on viinud alla igasugust arvestust pankrotihalduri kutsetegevuse maine suhetes võlgnike ja võlausaldajatega ning on tekitanud pankrotihalduri mainele korvamatut kahju.

Äripäev avaldab koja vastulause maksejõuetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu kriitikale, mis oli kirjas eilses artiklis.

  1. Eksamid toimuvad, kuid soovijad põruvad

Maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu ootab, et ametisse asuks rohkem uusi haldureid. “Ringkaitse, millega takistatakse uue põlvkonna ja digioskustega professionaalsete pankrotihaldurite juurde tulemist, peab lõppema,” seisis artiklis.

Pankrotiseaduse kohaselt võib pankrotihalduriks olla kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu liikmeks olev füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus, vandeadvokaat, vandeaudiitor, kohtutäitur, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, samuti isik, kes on omandanud välisriigi kutsekvalifikatsiooni, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.

Sama seadus sätestab, et halduri kvalifikatsioon antakse füüsilisele isikule, kes on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni ja kes on aus ja kõlbeline, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on sooritanud halduri eksami ning on läbinud halduri väljaõppe.

Seega lühidalt ja kokkuvõtvalt saab haldurina tegutseda iga vandeadvokaat või füüsiline isik, kelle haridusnõuded vastavad eelpool toodud loetelule, kes on igati kõlbeline ja aus ning kes on sooritanud eksami ja läbinud väljaõppe.

Koda on igal aastal viidatud eksami ka välja kuulutanud, paraku ei ole sellele tungi ning need üksikud soovijad, kes on eksamil osalenud, ei ole seda paraku sooritanud.

Need üksikud soovijad, kes on eksamil osalenud, ei ole seda paraku sooritanud.

Pankrotihalduri sissetulek on ebaregulaarne ja tagamata, esindama ei pea mitte klienti, vaid kaitsma kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.

Koja üheks organiks on ka eksamikomisjon, mis moodustatakse seitsmeliikmelisena, kellest kolm on kohtutäiturid, kolm on pankrotihaldurid ja üks audiitorkogu määratud audiitor. Eksami ettevalmistuse, läbiviimise ja tulemuste väljaselgitamise korraldab eksamikomisjon.

Vandeadvokaadid saavad haldurina tegutseda, kui esitavad kojale vastavasisulise avalduse ning kutsekogu juhatus selle heaks kiidab. Viimasel paaril aastal on lisandunud pankrotihalduriks kaks vandeadvokaati. Advokatuuris on üle tuhande liikme, hulgaliselt vandeaudiitoreid ja enamik 38st täna tegutsevast kohtutäiturist võiks vastavasisulise tahteavalduse esitamisel koja kutsekogu juhatusele saada pankrotihaldurid. Paraku neid tahteavaldusi ei ole tehtud.

Põhjuseks on, et pankrotihaldurid ei saa oma töö eest alati tasu kätte ning vastutus on suur. Seega on väide, et kojas on ringkaitse, mis takistab digioskustega professionaalsete pankrotihaldurite arvu suurenemist, valeväide.

  1. Kuidas ikkagi menetletakse rikkumisi

Viimsalu sõnul ei ole tema sõnul selge, milline halduri tegevus või tegevusetus on koja aukohtu silmis rikkumine. “Koja ajaloos on distsiplinaarkaristusi väga vähe, samas avalikkusel on etteheiteid selle riigi poolt usaldatud kutse esindajatele väga palju,” märkis Viimsalu.

Koja hea kutsetava kohaselt võib heas kutsetavas sätestatud põhimõtete rikkumise eest aukohus huvitatud isiku, justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel algatada aukohtu menetluse ja määrata kutsekogu liikmele distsiplinaarkaristuse, kui on alust arvata, et kutsekogu liige on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.

Koja aukohtu reglement sätestab aukohtu pädevuse, mille kohaselt aukohus võib lahendada koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid, kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku käitumise kohta esitatud kaebusi, kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud justiitsministeerium ning lahkhelisid, mis puudutavad kutsetegevusest ja isiklikest küsimustest tekkinud lahkhelisid kutsekogu liikmete vahel.

Taotlus aukohtu menetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Aukohtu menetluse algatamise otsustab koja kutsekogu juhatus lähtuvalt asjaolust, kas tegemist on aukohtu menetletava kaebusega või ei kuulu kaebus aukohtu pädevusse.

Aukohus ei hinda halduri tegevust või tegevusetust ning ei kaalu, kas tegemist on rikkumisega, vaid menetleb konkreetset rikkumist sisuliselt.

Seega on tegemist valeväitega, sest aukohtu menetluse algatamise taotlust hindab esmalt kutsekogu juhatus ja kui ilmnevad asjaolud menetluse algatamiseks, seda ka tehakse.

Aukohus ei hinda halduri tegevust või tegevusetust ning ei kaalu, kas tegemist on rikkumisega, vaid menetleb konkreetset rikkumist sisuliselt.

  1. Haldur pole ametnik, vaid vaba ettevõtja

Viimsalu ütles, et haldur ja tema büroo töötajad, abilised, kaasatud nõustajad ning esindajad ei tohiks tegeleda teenuste osutamiste ja äridega, mis tekitavad kas või näiliselt halduri usaldusväärsuse kohta küsimusi ja etteheiteid.

Pankrotihaldur on ettevõtja, kelle õigusi ja vabadusi, sh ettevõtlusvabadust, ei saa piirata. Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt on tegemist justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutusega, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seadustes sätestatud alustel ja korras.

Konkurentsiameti maksejõuetusteenistuse juht ja teenistujad on ametnikud (täidavad avalikku võimu) ja lähtuvad oma igapäevases tegevuses avaliku teenistuse seadusest.

Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud, samuti koja juurde kuuluvad usaldusisikud. Pankrotihaldur ei ole koja töötaja ega ametnik, vaid vaba ettevõtja ja koja kutsekogu liige, kes ka isiklikult vastutab oma tegevuse eest.

Avalikule teenistujale võib seadusest tulenevalt seada tegevuspiiranguid, pankrotihaldurile kui ettevõtjale paraku mitte.

Tõepoolest – avalikule teenistujale võib seadusest tulenevalt seada tegevuspiiranguid, pankrotihaldurile kui ettevõtjale paraku mitte.

Pankrotihaldur jälgib ja juhindub muu hulgas heast kutsetavast, mis arusaadavalt ei sea kõnealuseid piiranguid. Seega on tegemist vale arvamusega, et pankrotihaldur ei tohi tegeleda teenuste osutamiste ja äridega.

  1. Haldurid on usaldusväärsed

Pankrotiseaduse kohaselt peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Artiklist jääb mulje, et kohtud kuritarvitavad nimetatud sätet ning nimetavad pankrotiasju menetlema haldureid, kelle kohta on esitatud kaebusi lähtuvalt nende kõrvalistest tegevustest ja ärilistest huvidest, mis kahjustavad justkui nende sõltumatust ja erapooletust. Artikkel viitab otsesõnu ka kohtunikele, et nad ei täida seadust.

  1. Haldur ei pea tasuta töötama

Kõik haldurid peaksid Viimsalu hinnangul menetlustoiminguid selgitama tasuta. “Kõik inimesed ja asutused ei ole ega peagi olema professionaalsed pankrotimenetlustes osalemise gurud,” põhjendas Viimsalu.

Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt kaetakse konkurentsiameti kulud riigieelarvest. Kohtutäituri seaduse kohaselt moodustub koja vara kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest, aukohtu otsuse alusel laekuvatest trahvidest, koja vahendite paigutamisest saadavast tulust, annetustest ja muudest laekumistest.

Seega on koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul pisut teine olukord – vaatamata sellele, et riik on kojale delegeerinud avaliku ülesande täitmise, ei tule koja finantsvarad mitte riigieelarvest, nagu maksejõuetuse teenistusel, vaid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite liikmemaksudest.

Kui pankrotihaldur osutab õigusabi, siis tegemist on tasulise teenusega juba eelkõige seetõttu, et pankrotihalduril ei ole iga kalendrikuu viiendal kuupäeval palgapäeva.

Pankrotihalduril ei ole iga kalendrikuu viiendal kuupäeval palgapäeva.

Lõpptarbijale tasuta õigusnõu ei ole tasuta selle pakkujale. Kui riik peab oluliseks sellise nõu kättesaadavust, siis lõppastmes ta hüvitab selle pakkujale. Selliselt majandustingimustes see toimibki. Ükski jurist tasuta õigusnõu andmist ei saa endale lubada, sest ka tema vajab sissetulekut.

Ka tasuta õigusabi on tarbijale tasuta, aga osutajale maksab seda riik põhjusel, et muidu jääks see teenus teatud sihtrühmale selle kalliduse tõttu kättesaamatuks.

Kedagi ei saa sundida andma tasuta teenust – selle tagajärg võib hullemal juhul olla pankrotihaldurite ridade hõrenemine ja efekt vastupidine soovitule.

Kohtupraktikas on tasuta töötamist peetud ka pistise andmiseks.

Seega on tegemist taas vale seisukohaga – pankrotihaldur on ettevõtja, mitte kuupalgaline koja töötaja või ametnik ning teenib ettevõtlustulu, millest ta saab ka oma töötasu. Kui ettevõtlustulu ei ole, ei ole ka töötasu.

  1. Haldurite juhtimine on kvaliteetne

Viimsalu märkis Äripäevale, et koja tegevjuhtkond lobistab läbi kohtute, proovides vastandada teenistust kohtutega. Viimsalu nimetas seda arusaamatuks käitumiseks. Viimsalu sõnas, et kõik riigiasutused peaksid ühise eesmärgi nimel väljas olema. “Koda on oma juriidiliselt vormilt sama mis töötukassa, finantsinspektsioon, tervisekassa, audiitorkogu, aga juhtimiskvaliteedi tase on võrreldes nendega madal,” ei halastanud Viimsalu.

Nagu juba eespool selgitatud, on koda küll avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid mitte valitsus- ega riigiasutus. See muidugi ei tähenda seda, et koda võiks lubada kvaliteedi langust juhtimiskvaliteedis.

Koja kõrgeimad organid on ameti- ja kutsekogu. Koja juhtorgan on eestseisus, kes juhib ja planeerib koja tegevust ning korraldab koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Eestseisus tagab ameti- ja kutsekogu otsuste elluviimise ning kojale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise ning on pädev andma nii ameti- kui ka kutsekogu juhatusele korraldusi ning delegeerima neile ülesandeid. Eestseisusesse kuuluvad nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse liikmed.

Seega on kõnealuse artikliga seatud kahtluse alla ja solvatud mitte ainult kutsekogu juhatuse, vaid ka ametikogu juhatuse pädevust ja juhtimiskvaliteeti.

Kahtluse alla on seatud ja solvatud mitte ainult kutsekogu juhatuse, vaid ka ametikogu juhatuse pädevust ja juhtimiskvaliteeti.

Ilmselgelt ei ole maksejõuetuse teenistuse juht ja ajakirjanik kumbki vaevunud omale selgeks tegema koja struktuuri, pankrotihalduri õiguslikku seisundit ja muud asjasse puutuvat ning süvenema koja tegevust sätestavatesse õigusaktidesse.

Mis puutub koja ja kohtute kohtumistesse, siis on sellised kohtumised traditsioonilised ning toimuvad mitu korda aastas. Ja kohtumised ei toimu mitte ainult kohtunike ja pankrotihaldurite vahel, vaid ka kohtunike ja kohtutäiturite vahel. Kohtumiste eesmärk on vastastikku välja tuua ja arutada ameti- ja kutsetegevuses ette tulevaid probleeme, parandada ja ühtlustada kvaliteeti ning panustada õigusloomesse.

  1. Pankrotimenetluste arv ei ole nii suur

Artikli juurde lisatud arvandmed pankrotihalduritel olevate pankrotimenetluste kohta ei ole tõesed.

Maksejõuetuse teenistusest saadud teabe kohaselt pärinevad arvandmed kohtute infosüsteemist, kuid maksejõuetuse teenistus on ära unustanud ühe olulise detaili – nimelt võib pankrotihaldur olla seotud advokaadina ka mõnes pankrotivälises kohtuasjas, samuti tunnustamise menetlused vms.

Äripäeva avaldatud nimekirjas on pankrotihalduritena kirjas ka isikud, kes ei ole pankrotihaldurid ning neil ei saa olla mitte ühtegi pankrotiasja.

Advokaadina ja juristina töötavad pankrotihaldurid esindavad oma kliente ka muudes kohtuasjades, mis ei ole pankrotiasjad. Kahjuks ei ole arvandmete hankimisel tehtud vahet tsiviil-, kriminaal- ja pankrotimenetlustel, kuid kui ka oleks, isegi siis oleksid need andmed kordades ülepaisutatud ning valed, millest on omakorda tehtud ebapädevaid järeldusi maksejõuetusteenistuse poolt.

https://kpkoda.ee/feed/
5368709121