Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Menüü

Ametist vabastatud kohtutäituri hüvitise nõue tema täiteasju ülevõtva kohtutäituri vastu

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 3. aprillil 2024 otsuse, millega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2023 aasta otsuse, jättes jõusse Harju Maakohtu 13. oktoobri 2022 otsuse resolutsiooni, kuid täiendas otsuse õiguslikke põhjendusi. Riigikohus selgitas oma lahendis (2-21-9962/62), et ametist vabastatud kohtutäitur saab nõuda tema täiteasju ülevõtvalt täiturilt täitemenetluste alustamise tasude hüvitamist üksnes juhul, kui pooled sõlmivad vastava kokkuleppe.

Riigikohus leidis, et kuna kohtutäituri ametist vabastamine ja tagandamine toimub haldusmenetluses, siis saaks vastava hüvitamise korra kehtestada seadusandja. Põhiseadusega ei ole vastuolus sellise regulatsiooni kehtestamata jätmine, millega pannakse ametist vabastatud kohtutäituri täiteasjad ülevõtnud kohtutäiturile kohustus hüvitada ametist lahkuvale kohtutäiturile ülevõetud täiteasjade alustamise tasud.

Riigikohus selgitas oma lahendis (2-21-9962/62), et ametist vabastatud kohtutäitur saab nõuda tema täiteasju ülevõtvalt täiturilt täitemenetluste alustamise tasude hüvitamist üksnes juhul, kui pooled sõlmivad vastava kokkuleppe. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene aga ülevõtvale kohtutäiturile kohustust sõlmida ametist lahkuva täituriga selles osas mistahes kokkuleppeid. Ka muud tasude hüvitamise korda ei ole seadusandja ametist lahkuvale täiturile ette näinud.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Kohtutäituri seaduse  § 9 lõikest 6 tulenev Koja kohustus kahju hüvitamisest

Seaduseandja on kohtutäituri seaduse  (edaspidi KTS) § 9 lõikega 6 pannud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda) kohustuse hüvitada kohtutäituri maksejõuetuse korral kohtutäituri poolt kahjustatud kannatanule kahju. Koda on pöördunud kohtusse kaebusega Eesti riigi vastu ja taotleb, et kohus algataks PSJKS § 2 p 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normiandja tegevusetuse ehk asjasse puutuva õigusloomelise akti andmata jätmise suhtes.

Tegu on riigivastutuse teostamise, s.o avalik-õigusliku ülesande täitmisega. Sealjuures ei saa Koda ennetada ega vähendada kahju teket, mille ta on kohustatud seaduse alusel hüvitama. Teisisõnu peab Koda hüvitama täitemenetlusega õigusvastaselt tekitatud kahju, mida ta ei ole ise tekitanud ja mille teke ei ole tema kontrolli all. Seda seetõttu, et Koda kui üks haldusjärelevalve teostajatest küll kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, kuid mitte kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, mille kaudu ongi peamine, kui mitte ainus võimalus kahju tekitada. Ametialase arvelduskonto käivet kontrollib riik ehk Justiitsministeerium.

KTS § 9 lõike 6  kohta osas võib tõstatada kaks olulist küsimust. Esiteks sarnaselt teiste vabade elukutse esindajatega, kelleks on näiteks notarid ja vandetõlgid, puudub neil avalik õiguslik ülesanne, mille kohaselt tuleb neil ebaausate kolleegide tekitatud kahju kannatanutele kinni maksta. Miks on kohtutäiturid siis justkui ebausaldatavamad kui muud vaba elukutse kandjad, kui tegelikult puudub Kojal võimalus ebaausust kuidagi kontrollida? Teiseks on aga õigusnormi kehtestamisel jätnud riik andmata õigusnormi, millega Kojale eraldataks vahendid kahju hüvitamiseks. Kas sellise normi kehtestamata jätmine võib olla vastuolus põhiseadusega?

Koda on pöördunud kohtusse kaebusega Eesti riigi vastu ja taotleb, et kohus algataks PSJKS § 2 p 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normiandja tegevusetuse ehk asjasse puutuva õigusloomelise akti andmata jätmise suhtes. Kui Riigikohus tunnistab normi puudumise  põhiseadusvastaseks, siis mõjutaks see Koja õigusi ka tulevastes sarnastes vaidlustes, olenemata sellest, kas ja millal võtab seadusandja vastu puuduva normi. Lünga põhiseadusvastaseks tunnistamisel oleks üldkohustuslik mõju, st kõigis asjaomastes õigussuhetes ja kohtuasjades tuleb lähtuda lünga põhiseadusvastasusest ja ületada see põhiseaduspärasel viisil. Sisuliselt tähendab see kohustust lähtuda õigusnormist, mille seadusandja on jätnud põhiseadusvastasel viisil andmata.

Koda on tänaseks olukorras, kus ta on 2022.aastal hüvitanud ühe kohtutäituri tekitatud kahju üle 200 tuhande euro ning hetkel on käimas I astme kohtus teine sarnane vaidlus, kus nõutakse Kojalt kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamist. Mõlemad endised kohtutäiturid on maksejõuetud. Kehtiv seadus ei võimalda aga Kojal nõuda, et riik talle omakorda tekkinud kahju hüvitaks. Puudub õigusnorm, mis kohustaks riiki andma Kojale rahalised vahendid talle pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks.

Koja eelarve koosneb liikmeteks olevate kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tasutavatest liikmemaksudest. Kohtutäiturite õigusvastaselt tehtud kahju, mida kohtutäituri vara arvelt ei saa hüvitada, on prognoosimatu suurusega ja sellise kahju ärahoidmine on Koja jaoks võimatu. Järelikult on seadusandja kohustatud lisaks avalik-õiguslikku ülesannet panevale normile (kahju hüvitamise kohustus) vastu võtma ka korrespondeeruva normi rahaliste vahendite eraldamiseks, mis võimaldaks Kojal seda ülesannet täita. Tähelepanu väärib siinjuures asjaolu, et Koda koosneb ameti- ja kutsekogust, st liikmemaksu maksvad Koja eelarvesse lisaks kohtutäituritele ka pankrotihaldurid. Kahju hüvitamise korral KTS § 9 lõike 6 kohaselt on aga vastutus Kojal tervikuna, st ka pankrotihalduritelt laekunud liikmemaksu arvelt.

Kohtu veskid jahvatavad aeglaselt, seega jääme ootama edaspidiseid arenguid Koja kohustuse osas, mis puudutab kohustust hüvitada kohtutäituri maksejõuetuse korral kohtutäituri poolt kahjustatud kannatanule kahju.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

25. rahvusvaheline kohtutäiturite kongressi teemaks oli „Kohtutäitur: usaldusväärne kolmas isik“

Maikuus toimus Brasiilias 25. rahvusvaheline kohtutäiturite kongress, kus osales ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Selleaastase kongressi teemaks oli „Kohtutäitur: usaldusväärne kolmas isik“.

08.05-10.05.2024 toimunud kongressil Rio de Janeiros oli kohal oli 502 delegaati, kes esindasid 50 organisatsiooni 47-st riigist.

Iga kolme aasta järel korraldatav kongress koosneb kahest osast – kõigepealt teaduslik osa, millele järgneb aruande koosolek liidu liikmetele ning uute esindusorganite valimine nii UIHJ kui UEHJ jaoks. Kongressi korraldajaks on UIHJ koos kohaliku kohtutäiturite esindusorganisatsiooniga – seekord üks Brasiilia kohtutäiturid koondavast ühendusest FENASSOJAF (Associação Nacional dos Oficiais de Justiça Avaliadores Federais).

Toome teieni 4 põhilist konverentsi fookuspunkti.

1. Kohtutäiturite esmase koolituse õppekava tuleks täpselt määratleda, et hõlmata nende tegevuse ja kohustuste kõiki aspekte.

2. Täitemenetlusega tegelevad asutused ja isikud peaksid järgima selgelt määratletud eetilisi ja kutsestandardeid, nagu need, mis sisalduvad ülemaailmses täitemenetluse koodeksis.

3. Täitevametnikke tuleks julgustada teostama ja arendama nende ülesannetega kooskõlas olevaid kõrvaltegevusi, eelkõige neid, mis tõenäoliselt kaitsevad ja tagavad poolte õiguste tunnustamist ning mille eesmärk on kiirendada kohtumenetlust või vähendada kohtute töökoormust.

4. Kohtutäitureid tuleb julgustada positsioneerima end universaalsete usaldusväärsete kolmandate isikutena, et tagada õiguskindlus, eelkõige tõendite valdkonnas.

Juhatuste valimised

Enne kui jõuti valimisteni, andis president Marc Schmitz teada, et UIHJ-st on välja astunud Venemaa, kelle volitused olid peatatud 2022. aasta kevadest.

Uute juhatuste valimistulemused

UIHJ:

president: Marc Schmitz (Belgia)

1. asepresident: Jos Uitdehaag (Holland)

asepresident: Jean-Pierre Herbette (Prantsusmaa)

asepresident: Jean-Didier Bidié (Kongo Vabariik)

sekretär: Patrick Gielen (Belgia)

asesekretär: Sue Collins (USA)

laekur: David Walker (Šotimaa)

laekuri asetäitja: Carlos Calvo (Luksemburg)

liige: Malone Cunha (Brasiilia)

liige: Paulo Teixeira (Portugal)

liige: Mohamed Reda Bougrine (Alžeeria)

UEHJ:

president: Marc Schmitz (Belgia)

asepresident: Ilias Tsipos (Kreeka)

laekur: Robert Cicuto (Prantsusmaa)

sekretär: Oscar Jans (Holland)

liige: Doreen Donner (Saksamaa)

liige: Małgorzata Pędziszczak (Poola)

liige: Duarte Pinto (Portugal)

Järgmine kongress toimub 2027. aastal Portugalis.

Rahvusvaheline Kohtutäiturite Liit

Tegemist on Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liiduga (Union Internationale des Huissiers de Justice), mille loomise idee avaldas 1949. aastal  Prantsuse riikliku kohtutäiturite koja president Jean Soulard. UIHJ kõrgeim organ on kongress, mis toimub iga kolme aasta tagant.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on UIHJ liige alates 2002, lisaks on 4 kohtutäiturit ka personaalselt ühingu liikmed. Kui 1952.aastal Pariisis  toimunud esimesel kongressil osalesid seitse riiki, siis  2021.aastal Dubais toimunud kongressil osales kõrgema organi töös juba 100 organisatsiooni 94 riigist.

26. novembril 2016 loodi UIHJ-i siseselt eraldi katusorganisatsioon Euroopa Liidu kohtutäiturite jaoks – L’Union européenne des huissiers de justice (UEHJ). Selle ühingu eelarve tuli algselt Rahvusvahelisest Kohtutäiturite Liidust. Täna aga on eelarve kaetud erinevatest Euroopa Liidu projektidest saadud rahaga.

Loe lisa ametlikult kodulehelt 

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Eksamite ettevalmistuskursus toimub 7. märtsil

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda korraldab 7. märtsil algusega kel 10 kohtutäituri, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksamil osaleda soovijatele kaasusülesannete lahendamise ettevalmistuskursuse.

Kursus toimub Tartus ja maksab osalejale 80 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 97,60 eurot. Kursust juhendavad pankrotihaldur ja kohtutäitur Sirje Tael ning kohtutäitur Kaja Lilloja. Kursuse täpne asukoht sõltub osalevate isikute arvust. Osavõtu soovist teatada Koja nõunikule Jaan Lõõnikule 23. veebruariks aadressil jaan.loonik@kpkoda.ee.

Täiendav teave:

Jaan Lõõnik, Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Pressiteade 14. detsember 2023

Kohtutäiturid saadavad välja üle saja tuhande ilma jõulusoovita jõulukaardi

Veel enne jõule saadavad kohtutäiturid üle Eesti välja 101 254 võlga meeldetuletavat punast jõulukaarti. Kohtutäituri jõulukaart on elektrooniline ja mõeldud väljaprintimiseks, et iga võlgnik saaks sinna ise endale personaalse jõulusoovi kirjutada ja selle siis silmade kõrgusele kuuse külge riputada. Jõulukaardi eesmärgiks on tuletada meelde, et ka jõuluõhtul on kuskil keegi, kes ootab võla tasumist. Olgu selleks siis  lapsed, kes ootavad seni maksmata  elatist, muu võlausaldaja kohtuotsusest tulenevat kahju hüvitamist,  pank laenukohustuse täitmist, riik tasumata liiklustrahve vms.

Kokku ootavad kohtutäiturid aasta lõpu seisuga võlgnikelt  1,6 miljardi euro tasumist.

Keskmine võlgnevus, mida  Eestis täna sundtäidetakse, on 2350 eurot ja suurim võlgnevus on 33 miljonit eurot.  Keskmine kohtutäituriga kimpus võlgnik on neljakümnendates mees. “Rekordimehel” on menetluses olnud 702 asja.

Elatisraha ootel on 15 176 last.

Eestis tegutseva 38 kohtutäituri töölaual on pooleliolevaid menetlusi 101 254 võlgniku suhtes. Kokku on aasta lõpuga töös 503 076 asja, millest 270 591 täidetakse riigi ja 232 485 eraõiguslike sissenõudjate kasuks.

Käesoleva aasta 11 kuuga on alustatud 98 062 menetlust. 2022 aastal oli menetluste koguarv 97 323.

 

Info tabelina*:

Võlgnike arv   101 254
Pooleliolevate täiteasjade arv 503 076
Pooleliolevate täiteasjade kogusumma eurodes 1,6 miljardit
Elatist ootavate laste arv 15 176
Elatisvõlgnike arv   9916
Keskmine võlgnevuse suurus eurodes 2350
Suurim võlgnevus eurodes 33 miljonit
Riigi nõuete arv  270 591
Eranõuete arv   232 485

 

* seisuga 13. detsember 2023

 

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Rahatrahvide hulk on viimase viie aasta võrdluses langenud pea poole võrra

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja e-Täituri infosüsteemi andmetest selgub, et käesoleval aasta kümne kuuga on alustatud täitemenetlus 6228 politsei rahatrahvi nõudes ning käesoleva aasta lõpuks ilmselt jääb täitemenetluste arv alla mullusele. Rahatrahve esitati viie aasta taguse ajaga võrreldes 48% vähem. Viimaste aastate üldine tendents on, et nii rahatrahvide kui ka muude politseinõuete täitmiseks alustatud täitemenetluste arv väheneb.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kohtutäiturid 2022. aastal tasunud riigieelarvesse  käibemaksu kokku 2,3 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot on kohtutäiturid möödunud aastal kandnud politsei nõuete katteks Rahandusministeeriumile. Kui 2024. aastal tõuseb käibemaksumäär 22 protsendini ehk 10 protsenti, on prognoositavaks käibemaksu mahuks 2,5 miljonit eurot.

Koja kantsleri Helen Rivese sõnul muutub riigi planeeritava reformiga trahvi sundtäitmisele pööramine õigusrikkujatele sealhulgas käibemaksu võrra soodsamaks, aga see nende maksedistsipliini ei paranda. Kindlasti aga vähendab planeeritav täitereform, mille käigus viiakse politseinõuete menetlemine üle Maksu- ja Tolliametisse, kohtutäituritelt riigile laekuvat käibemaksu 65-70% võrra. „See summa on parasjagu suur, et selle eest saaks ülal pidada mõnda sulgemisohus päästekomandot, rahastada puuetega inimeste nõustamisteenust või maksta osadele õpetajatele paremat palka,“ lisas ta.

Lugupidamisega

Helen Rives

Kantsler

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

56851043

 

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Käibemaksu määra tõus suurendab ka võlgnike kohustusi täitemenetluses

Käibemaksu määra tõus praeguselt 20 %-lt 22 %-le, mis toimub 1. jaanuaril 2024 suurendab ka võlgnike kohustusi täitemenetluses.

Käibemaksustatud on kohtutäituri tasu ja täitekulud.  Kui võlgnik tasub täitemenetlusse antud nõude koos kohtutäituri tasuga 2023. aastal, on see käibemaksumäära muudatuse võrra odavam kui tasuda peale 2024. aasta algust. See puudutab ka neid kohustusi, mille täitmiseks kohtutäituri antud vabatahtliku tasumise tähtaeg täitub 2024. aastal. Nimelt lisandub käibemaks ka kohtutäituri tasule ja täitekuludele ning 1. jaanuaril 2024 arvutatakse tasude ja täitekulude selleks päevaks tasumata osale lisanduv käibemaksumäär ümber kõikides menetluses olevates asjades. Ümberarvestused tehakse 2024. aasta jaanuari esimestel päevadel ning seejärel tehakse ka võlgnike pangakontode ja sissetulekute arestimisaktide muudatused ja saadetakse kohustatud isikutele. Võlgnikud saavad kohtutäituritelt teavitused tasude ja täitekulude uuendatud jääkide kohta jaanuari jooksul. Ümberarvestamise perioodil võivad erineda täitetoimikute võlgnetavad jäägid pankades, Maksu- ja Tolliametis jm. Küsimuste korral pöörduge täiteasja menetleva kohtutäituri poole.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 5. jaanuarini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 5. jaanuariks 2024. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 19. jaanuaril 2024.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning kursused korraldab Koja metoodikakomisjon.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 5. jaanuariks 2024 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 19. jaanuaril 2024. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg 2024. aasta sügisesse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:

Jaan Lõõnik

Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Koja aukohtul uued liikmed

  1. augustil 2023 valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja erakorralisel ametikogul aukohtu uus kohtutäiturist liige. Põhjuse selleks andis  senise aukohtu esimehe Rocki Alberti tagasiastumine nii esimehe kui ka aukohtu kohtutäiturist liikme kohalt. Uueks liikmeks osutus valituks Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt, kes töötab kohtutäiturina alates 2001. aastast.
  2. septembril 2023 toimus Koja aukohtu uuenenud koosseisu koosolek, kus valiti aukohtu esimeheks pankrotihaldur Andrias Palmits ning aseesimeheks Viljandi kohtutäitur Janek Pool.

Koja aukohus on alaliselt tegutsev vaidluste lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses kohtutäituri seadusest, saneerimisseadusest, pankrotiseadusest, füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest, Koja põhikirjast ning aukohtu reglemendist. Aukohus lahendab Koja otsustest või heast ameti- või kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid, aga ka nii kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja kui ka usaldusisiku käitumise või tegevuse  kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju. Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit, neli kutsekogu liiget ja üks Justiitsministeeriumi esindaja. Aukohus moodustatakse viieks aastaks.

  1. aastal algatas Koja aukohus 4 menetlust. 2023.aastal on aukohus menetlenud 3 laekunud kaebust.

 

 

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 8. septembriks 2023. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 15. septembril 2023.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning metoodikakomisjon püüab koolituskava koostamisel arvestada nende koolitustega, mida Koda on juba plaani võtnud ning vajadusel korraldab lisaks erikoolitused konkreetsetel teemadel (näiteks võlanõustamise spetsiifika) usaldusisikuks saada soovijatele.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 8. septembriks 2023 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 15. septembril 2023. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg 2024. aasta kevadisse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:

Jaan Lõõnik

Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki
https://kpkoda.ee/feed/
5368709121