Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Menüü

Kuidas elatisenõuet täitmisele esitada

Autor: Helen Rives
Koja kantsler

Elatise sundtäitmise aluseks on kohtuotsus, notariaalne kokkulepe või välisriigis välja antud haldusakt. Kui olete lapse elatise väljamõistmise kohta saanud eelpool nimetatud dokumendi ning kohustatud lapsevanem seda vabatahtlikult ei täida, on järgmiseks sammuks täitemenetluse algamine.

Avaldus täitemenetluse algatamiseks esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas võlgnik elab.

Kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised:
1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda;
2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.

See tähendab, et kui võlgnik elab Ida-Virumaal,  tuleb kohtutäitur valida Viru tööpiirkonnast. Millised kohtutäiturid võlgniku elukohajärgses tööpiirkonnas tegutsevad saab teada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt

Avalduse kohtutäiturile elatise sissenõudmiseks esitab lapse nimel lapsevanem, kes oli lapse esindajaks kohtumenetluses. Kui nõutakse elatist samalt võlgnikult mitme lapse jaoks ning kohtuotsuse kohaselt on elatis neile lastele välja mõistetud, tuleb esitada avaldus kõigi laste kohta ühiselt, mitte iga lapse kohta eraldi. Täitemenetluse seadustiku § 33 lõike 4 kohaselt  juhul, kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.

Selleks, et last täitemenetluses esindav lapsevanem saaks täpselt aru kohtuotsuse sisust, elatise väljamõistmise alguskuupäevast, elatise ja/või  elatise võlgnevuse suurusest ning välja mõistetud elatise summast, tuleb kohtuotsus väga tähelepanelikult läbi lugeda. Igal kohtuotsusel on resolutiivosa, kus kohus on punkthaaval oma otsuse kirja pannud.

Selleks, et kohtutäiturile esitada elatise sundtäitmise avaldus, tuleb tähelepanu pöörata mõningatele asjaoludele, ilma milleta ei saa kohtutäitur võtta avaldust menetlusse.

1. Elatise maksmise kohustuse alguskuupäev

Tähtis ja oluline on küsimus, mis ajast alates on elatis väljamõistetud. See on alguskuupäev, millest alates hakkab kulgema elatise tasumise kohustus. Kuupäev on leitav  kohtuotsuse resolutiivosast.

Näide: kohtuotsuse resolutiivosas on kirjas, et elatist tuleb maksta lapse M. K.i (sünd. xxxx)  ülalpidamiseks alates 01.02.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2. Elatise maksmise kohustuse pikkus

Teine oluline fakt on elatise maksmise kohustuse pikkus ehk asjaolu, millise ajani on elatis välja mõistetud. Üldjuhul mõistab kohus elatise välja kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui elatis on välja mõistetud kuni lapse 18-aastaseks saamiseni,  on elatise saamise viimane päev lapse 18. sünnipäev.

Näide: kui laps on sündinud 12.03.2007, siis kehtib elatise maksmise kohustus kuni 12.03.2025.

Teatud juhtudel võib kohus aga lapsele elatise välja mõista  kuni 21-aastaseks saamiseni.  Sellisel juhul saab laps elatist peale täisealiseks saamist vaid juhul, kui ta omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kohtutäitur kontrollib lapse  täisealisena õppimist ise, eraldi tõendit selle kohta esitada ei ole vaja.

Näide: laps on sündinud 25.10.2005 ja ta omandab kõrgharidust, siis elatise maksmise kohustus kehtib kuni 25.10.2026.

Näide: kui laps on sündinud 25.10.2003 ja ta asus omandama kõrgharidust, kuid katkestas õpingud alates 01.01.2022, siis kehtis elatise maksmise kohustus kuni 31.12.2021.

Juhul, kui  lapsele on elatis välja mõistetud kuni 18-aastaseks saamiseni, kuid peale täisealiseks saamist omandab ta jätkuvalt gümnaasiumiharidust, siis juhul, kui kohustatud lapsevanem ülalpidamiskohustust ise vabatahtlikult ei täida, tuleb lapsel endal pöörduda kohtu poole, kes otsustab elatise väljamõistmise. Alles seejärel saab pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.

Näide: laps on sündinud 20.08.2004. Täisealiseks (18-aastaseks) sai ta 20.08.2022, mis on ka elatise maksmise viimaseks kuupäevaks. Laps jätkab 01.09.2022 gümnaasiumihariduse omandamist  ja seega tal on õigus elatist saada kuni õpingute lõpuni 2023. aastal.

3. Elatise suurus ühes kalendrikuus.

Elatis mõistetakse kohtu poolt välja kindla igakuise summana või varasemalt välja mõistetud elatise puhul võidi seada sõltuvusse palga alamäärast. On oluline tähele panna, et kuni 31.12.2021 tehtud kohtuotsused, mis olid seotud palga alamääraga, külmutati alates 01.01.2022 perekonnaseaduse muudatustega seoses. Juhul, kui elatise suurus oli seatud sõltuvusse palga alammääraga, jääb see kehtima 292 euro tasemel ja edaspidi palga alammäära  muutumisel  enam ei muutu.

Tuleb tähele panna, et elatise summa suurendamine ja vähendamine on kohtu pädevuses ning ilma vastava kohtuotsuseta ei ole kohtutäituril võimalik elatise igakuist sissenõutavat summat omal algatusel muuta.

Näide: laps on sündinud 25.06.2007 ja talle on 2010. aastal välja mõistetud igakuine elatis sõltuvuses palga alammääraga. Alates 01.01.2022 tõusis palga alammäär küll 654 euroni, kuid elatis jääb edaspidi  muutumatuks, st elatise suurus on 2024.aastal  ühes kalendrikuus on jätkuvalt 292 eurot.

4. Elatise võlgnevus

Väga sageli tekitab küsimust, kui suur on elatise võlgnevus? Elatise võla teadasaamiseks tuleb kokku arvutada, kui suur on võlgniku elatise maksmise kohustus selle arvutamise hetkel. Selleks tuleb lähtuda kohtuotsuse resolutiivosas toodud kuupäevast, millest alates on elatis lapsele välja mõistetud.

Näide: kohtuotsuse resolutiivosas on kirjas, et elatist tuleb maksta lapse P. T.i (sündinud xxxx)  ülalpidamiseks alates 10.07.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud kuupäevast alates  kohustatud isik elatist tasuma ei asunud. Hooldusõigust omav lapse esindaja pöördus kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks 09.12.2021.  Seega on periood 10.07.2020 kuni 09.12.2021 elatise võlgnevusperiood, mis koosneb  17 kuust.

Palga alamääraga seotud elatise puhul tuleb arvutada elatise summa kuni 31.12.2021 lähtudes selle hetkeni kehtinud iga-aastastest palga alamääradest. Alates 01.01.2022 ja edaspidi on kuupalga alammääraga seotud elatise summaks 292 eurot kalendrikuus.

Näide: Kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt mõisteti isikult  lapse M.T. (sündinud xxxx) kasuks alates 01.08.2019 välja igakuine elatis, mis vastas poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1) kuni hageja M T täisealiseks saamiseni, s.o 31.05.2031. 2019. a oli pool kuupalga alammäärast 270 eurot, 2020. aastal 292 eurot, 2021. aastal 292 eurot ning alates 2022. ja sealt edasi 292 eurot.

Seega oli lapsel perioodil 01.08.-31.12.2019 õigus saada elatist 270 eurot kalendrikuus, 01.01.2020-31.12.2020 292 eurot kalendrikuus, 01.01.2021-31.12.2021 292 eurot kalendrikuus ning alates 01.01.2022 ja edaspidi 292 eurot kalendrikuus.

Tuleb tähele panna, et juhul, kui elatise väljamõistmise kuupäev on kuu keskel, siis elatist täies kuumääras õigust saada ei ole. Sellisel juhul tuleb  elatise määr jagada 30-ga ja korrutada pooliku kuu päevade arvuga.

Näide: elatis on lapsele välja mõistetud alates 20.12.2019 summas 200 eurot. Seega on lapsel detsembri kuu eest õigus elatist saada järgmiselt: 200 (elatise määr) : 30 (kalendripäevade keskmine arv) * 12 (päevade arv, millal oli elatise maksmise kohustus) = 80 eurot. Ehk et  detsembri kuu eest oli lapsel õigus elatist saada perioodil 20.-31. detsember ehk 12 päeva summas 80 eurot.

Elatise võlgnevuse summast tuleb maha arvata need elatise maksed, mis kohustatud isik on elatisena tasunud. Selline informatsioon kajastub pangaväljavõtetel või leiate selle muudelt  tasumist tõendavatelt dokumentidelt.

Elatise võlgnevus on seega  kogu võla ja tegelikult tasutud elatise vahe.

Näide: kohustatud isikult on kohtuotsusega välja mõistetud elatis summas 292 eurot kalendrikuus. Elatist tuli hakata tasuma alates 01.03.2021. Isik asus kohtuotsust täitma, kuid mitte täissummas, tasudes iga kalendrikuu 100 eurot. Seega on elatise võlg iga kalendrikuu 292 eurot – 100 eurot = 192 eurot.

Näide: kohustatud isikult on kohtuotsusega välja mõistetud elatis  mõlema alaealise lapse kasuks   292 eurot kalendrikuus. Elatist tuli hakata tasuma alates 01.03.2021. Isik asus kohtuotsust täitma, kuid mitte täissummas, tasudes iga kalendrikuu  kummalegi lapsele 100 eurot. Seega on elatise võlg  iga kalendrikuu 292 eurot – 100 eurot = 192 x 2 = 384 eurot.

5. Elatise tasumise kuupäev

Elatise tasumise kuupäev on üldjuhul fikseeritud kohtuotsuse resolutiivosas, aga võib olla ka jäetud märkimata. Juhul, kui  tasumise kuupäev on märkimata, muutub iga kalendrikuu  makstav  elatis võlgnevuseks, kui elatist ei ole makstud  kuu esimeseks kuupäevaks. Kui elatise tasumise kuupäev on kohtuotsuses fikseeritud, muutub see võlgnevuseks, kui peale nimetatud kuupäeva möödumist ei ole elatis makstud.

Näide: kohtuotsuse kohaselt on elatise maksmise kuupäevaks määratud  10. kuupäev. Kui 10. kuupäeva lõpuks ei ole elatist tasutud, on alates 11. kuupäevast  tegemist elatise võlgnevusega.

Näide: kohtuotsuses ei ole elatise maksmise kuupäeva fikseeritud ja seega tuleb elatis maksta  kalendrikuu esimeseks kuupäevaks ja elatise võlgnevus tekib alates teisest kuupäevast.

Selleks, et oleks parem ülevaade laekunud ja võlgnevuses elatisest, on soovitatav pidada iseseisvat võlaarvestust. Arvepidamine annab ülevaate elatise tasumise hetkeseisust ja võimalikest võlgnevusest.

6. Täitmisavaldus

Laadi alla: AVALDUS ELATISE NÕUDE TÄITMISELE ESITAMISEKS 

Mida märkida avaldusele elatise nõude täitmisele esitamisel

1.Sissenõudja andmed
1.1 Sissenõudjaks on laps ning seetõttu tuleb lapse või juhul, kui kohtuotsusega on elatis välja mõistetud mitmele lapsele, laste ees- ja perekonnanimed
1.2 Lapse või laste isikukoodid, mille leiate kas täitedokumendilt, sünnitunnistuselt või isikutunnistuselt
1.3 Last esindab üldjuhul last kasvatav lapsevanem, kes on lapse seaduslik esindaja. Märkige lapse esindaja ees- ja perekonnanimi
1.4 Lapse esindaja isikukood, mille leiate isikutunnistuselt, passist või  sünnitunnistuselt
1.5 Lapse esindaja postiaadress juhuks, kui kohtutäituril on vaja teile edastada paberkandjal dokumente
1.6 E-posti aadress, kuhu lapse esindajale  peamiselt saabuvad  elektroonilised teavitused
1.7 Lapse esindaja telefoni kontaktnumber
1.8 Elatis tasutakse lapse esindaja pangakontole, mistõttu tuleb märkida esindaja pangakonto number
1.9 Märkige nimi, kellele punktis 1.8 toodud kontonumber kuulub
1.10 Märkige panga nimi, kus punktis 1.8 märgitud konto asub

2. Elatise kohtuotsuse andmed
2.1 Elatise välja mõistnud kohtu nimetus, mille leiate kohtuotsuse päisest
2.2 Elatise kohtuotsuse number, mille leiate kohtuotsuse päisest
2.3 Elatise kohtuotsuse tegemise kuupäev, mille leiate kohtuotsuse päisest
3. Elatise nõude sisu
3.1 Elatist saama  õigustatud lapse või laste nimed
3.2 Elatise maksmise kohustuse algus, mille leiate kohtuotsuse resolutiivosast, vt ka punkt 2
3.3 Elatise tasumise lõppkuupäev, mille leiate kohtuotsuse resolutiivosast, vt ka punkt 3
3.4 Elatise suurus kalendrikuus, mille leiate kohtuotsuse resolutiivosast, vt ka punkt 4
3.5 Elatise võlgnevus kokku, vt ka punkt 5
3.6 Märkige kuupäev, mis seisuga olete teinud punktis 3.5 märgitud  elatise võlgnevuse arvutuse

4. Võlgniku andmed
4.1 Märkige võlgniku, kelleks on kohtuotsuse päises märgitud „kostja“  ees- ja perekonnanimi
4.2 Märkige võlgniku isikood, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.3 Märkige võlgniku postiaadress, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.4 Märkige võlgniku e-postiaadress, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.5 Märkige võlgniku kontakttelefoni number, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.6 Märkige avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi
4.7 Allkirjastage dokument juhul, kui esitate avalduse paberkandjal. Kui soovite avalduse esitada elektrooniliselt, jätke lahter tühjaks
4.8 Märkige avalduse esitamise kuupäev

Kui soovite avalduse esitada elektrooniliselt, siis tuleb see enne kohtutäiturile esitamist digitaalselt allkirjastada. Juhendi, kuidas seda teha, leiate SIIT.

Kui soovite avalduse esitada paberil, tuleb see allkirjastada tavaviisil ja saata postiga Teie valitud kohtutäituri büroosse, vt   kohtutäiturite tegevuspiirkonnad. Avaldust saate esitada ka kohtutäituri büroos kohapeal, kuid enne tutvuge büroo lahtioleku aegade ning büroos kohapealse vastuvõtu nõuetega.

7. Mida on veel oluline teada?

  • Elatise täitemenetluse läbiviimine on avalduse esitajale tasuta. Täitemenetluse kulud maksab kinni isik, kelle vastu elatise nõuet sundtäidetakse.
  • Kui teil puudub kohtuotsus, millega elatis sisse nõuti, on seda võimalik saada otsuse teinud kohtu kantseleist nii paberil kui ka elektrooniliselt.
  • Kui teie esitatud täitmisavalduses esineb puudusi, mis takistavad avaldust menetlusse võtmast, teavitab kohtutäitur teid sellest. Juhul, kui teil puudub täitmisavalduses nõutud informatsioon võlgniku osas, võite avalduses märkida, et need ei ole teile teada.
  • Elatise asjas toimuv täitemenetlus asub oma arestimise järjekorraga teistest nõuetest ettepoole ehk kui võlgniku suhtes on juba algatatud sissenõudeid ja kohtutäitur on juba võlgniku kontod arestinud, läheb elatise asjas seatud arest kinnipidamisele esimesena.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam toimub 17. septembril

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kuulutas välja kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami, mille kirjalik osa toimub 17. septembril. Avaldus eksamil osalemiseks tuleb esitada 5. augustiks.

Vastavalt kujunenud tavale korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda eksamid neile, kes soovivad astuda kas kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja ametisse, kord aastas. Tänavu toimub eksami kirjalik osa 17. septembril.

 

Kohtutäiturieksami sooritamine on kohustuslik kõikidele, kes soovivad asuda tööle kohtutäituri abina. Pankrotihalduriks võivad ilma pankrotihalduri eksamit sooritamata asuda vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäiturid. Saneerimisnõustajaks võivad ilma saneerimisnõustaja eksamit sooritamata asuda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isikud, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.

 

Täpsemad eksamil osalemise tingimused ja eksamiprogrammid on avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel www.kpkoda.ee.

 

Lugupidamisega,

 

Reet Rosenthal

Eksamikomisjoni esimees

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Ülevaade usaldusisikutele suunatud koolitustest

Autor: Kadri Akkerman
Koja kantselei- ja koolitusspetsialist

Alates 01.07.2024 tohivad kohtud nimetada usaldusisikuks vaid isikuid, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Usaldusisikute nimekirja peab Kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus. 17.09.2024 kuupäeva seisuga on kutsekogu juhatus kandnud usaldusisikute nimekirja 44 isikut.

Alates 01.07.2026 muutub usaldusisikute nimekirja kandmiseks nõutavate tegevuste järjekord. Esmalt tuleb esitada avaldus usaldusisikute nimekirja kandmiseks, nagu see ka siiani on olnud ning seejärel sooritada eksam, mis koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest.

Erialateadmiste test on eksami kirjalik osa, milles eksamineeritav peab täitma õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava valikvastustega testi ja lahendama kaasusülesande.

Vestluse käigus hindav metoodikakomisjon eksamineeritava isiksuseomadusi usaldusisikuna tegutsemiseks, esitab küsimusi ka erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks.

  1. Erialateadmiste testiga kontrollitakse usaldusisiku eksamil osaleja teadmisi järgmistes valdkondades:
    1) pankrotiõigus, sealhulgas ajutise halduri ülesanded ja tagasivõitmise võimaluste hindamine;
    2) kohustustest vabastamise menetlus;
    3) võlgade ümberkujundamise menetlus;
    4) täitemenetlus;
    5) tsiviilõiguse üldosa;
    6) võlaõigus, sealhulgas tarbijakrediidi õigus;
    7) perekonnaõigus, sealhulgas ühisvara regulatsioon;
    8) pärimisõigus;
    9) tööõigus;
    10) tsiviilkohtumenetlus, sealhulgas hagita menetlus.

Peale eksami sooritamist koostab Koja juurde loodud metoodikakomisjon usaldusisikuks pürgijale 20-60 tundi kestva individuaalse esmase koolituse kava. Koolituse kava koostatakse lähtudes isiku eelnevast töökogemusest, omandatud haridusest ning eksami tulemusest.

Vastavalt justiitsministri 29.06.2022 määruse nr-le 17 tuleb usaldusisikul läbida hindamisperioodi iga aasta kohta 20 tundi täiendusõpet ja viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 100 tundi täiendusõpet. Usaldusisiku iga-aastasest täiendusõppe mahust peab vähemalt 40 % olema maksejõuetusõiguse alane, vähemalt 40 % võlanõustamisalane ja kuni 20 % võib olla usaldusisiku tegevusega külgnevates valdkondades. Täiendusõppeks loetakse koolitustel, loengutel ja õppepäevadel osalemist ja kuni 10 tundi aastas võib täiendusõppe kohustust täita ka iseseisva õppe vormis. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib metoodikakomisjon aruannete alusel kord viie aasta jooksul.

Ka täna hindab eksamikomisjon Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmist iga viie aasta täitumisel Koja liikmena. Planeeritud on seda praktikat jätkata ning ilmselt hakkab ka metoodikakomisjon hindamisi korraldama sarnaselt.

Täiendusõpet on võimalik läbida nii Koja korraldatavatel koolitustel kui ka teiste koolitajate juures. Koja koolituste puhul peab arvestust Koja kantselei. Koja liikmete puhul saadab Koja eksamikomisjon paar kuud enne viieaastase arvestusperioodi täitumist eeltäidetud aruande vormi, kus on Kojas läbitud koolitused valdkonniti kirja pandud. Sarnaselt hakkab metoodikakomisjon toimetama ka usaldusisikute puhul. Jooksvalt saab iga usaldusisik tutvuda täiendusõppe läbimise arvestusega Koja korraldatud koolitustel Koja veebilehe intranetis. Iga aasta kohta on avaldatud kaks faili – ühes näidatakse, millistel koolitustel on täiendusõppe arvestuses olev isik osalenud ja teises failis, kuidas arvestatakse koolituse mahtu valdkonniti. Koolituste korraldamist planeerib Kojas koolitustoimkond ja realiseerib Koja kantselei.

Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaat ja pankrotihaldur, kes läbib täiendusõppe kas koja kutsekogu liikmena või advokatuuris.

Kui usaldusisik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks metoodikakomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunatakse ta metoodikakomisjoni otsusega eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral loetakse eksam mittesooritatuks.

Kui usaldusisik ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, arvab koda ta usaldusisikute nimekirjast välja.

2023. aastal toimunud usaldusisiku esmased koolitused:

Õigus (7 akadeemilist tundi):

– Võlaõigusseadus

– Sotsiaalhoolekande vald-konna õigusaktid

– Maksejõuetusõiguse vald-konna õigusaktid

– Äriseadustik

– Kohtumenetluste seadustikud

– Asjaõigusseadus

– Maksuvaldkonna õigusaktid

– Perekonnaseadus

Nõustamisoskused ja -tehnikad (8 akadeemilist tundi):

– nõustamisstrateegiad ja kliendi jõustamine;

– läbirääkimiste strateegiad ja takistused võlanõustamises (sh praktilised treeningud);

– intervjueerimise põhimõtted ja tehnikad;

– klienditöö põhimõtted, kliendiga usaldusliku suhte loomine arvestades kliendi erivajadusi ja kliendikesksust

Kliendi võlasituatsioon (8 akadeemilist tundi):

– ärakuulamine, probleemide ja põhjuste väljaselgitamine ja määratlemine;

-kliendi juhtumist ülevaate koostamine ja kliendile selgitamine;

– kliendile õiguste ja kohustuste ning menetlusega seonduva selgitamine;

– pere-eelarve koostamine ja analüüs;

– kliendi tarbimisharjumised ja teadlikkuse suurendamine

Kliendi võlasituatsioon (7 akadeemilist tundi):

– finantstehingud, laenud, liisingud – nõue, intress, viivis ja nende täitmine;

– kohustuse tekkimine ja selle täitmise tähtaeg, perioodilised nõuded, krediidikulukuse määr, tagatud ja tagamata nõuded, käendus;

–  isiku toimetuleku tagamine, sotsiaaltoetused (toimetulekutoetus, ühekordsed ja vajaduspõhised toetused; laste- ja peretoetused; puude ja töövõime toetused; toetused eakatele; ettevõtlus- ja põllumajandustoetused; Töötukassa teenused ja toetused), võlgniku sissetuleku osa, millele saab ja millele ei saa sissenõuet pöörata

Pankrotimenetlus (8 akadeemilist tundi):

– Pankroti eeldused. Pankrotiavaldus

– Pankrotimenetluse raugemine. Pankroti väljakuulutamine ja tagajärjed

– Varade tuvastamine, tagasivõitmine ja nõuete rahuldamine pankroti-menetluses. Võlgniku varadega arveldamise põhimõtted. Loovutatava sissetuleku osa arvestus.

– Varade väärtuse hindamine

– Isiku varade ja kohustuste andmeallikad Eestis ja välisriikides. Pangakontod ja arveldused läbi välisriikide makseasutuste

Võlgniku kohustustest vabastamine (8 akadeemilist tundi):

– Kohustustest vabastamise menetluse algatamine, läbiviimine ja lõppemine

– Võlgniku ja usaldusisiku kohustused ja ülesanded võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Aruandlus kohtule

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Usaldusisik- kuidas selleks saada?

Autor: Helen Rives
Koja kantsler

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumisega 2022.aastal  korraldati  võlgniku nõustamise süsteem  ümber selliselt, et kogu protsessis suureneks nõustamise osakaal tunduvalt. Kui varem  võis võlgnik ka ise olla iseenda usaldusisikuks, siis uue korra järgi enam mitte.

On üldteada fakt, et makseraskustega tegelemine  peaks algama nii vara kui võimalik, mil juba kergest sekkumisest ja finantsnõustamisest võib piisata, et võlgnik saaks tagasi õigele teele. Kui tegemist on aga juba   füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusega, abistab ja nõustab teda tema  maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni usaldusisik, kes katab oma tegevusega ära  varasema ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesanded.

Usaldusisik peab olema pädev mitte ainult seaduste tundmises, vaid ka oskama suhelda ja olema nõustajaks ning abistajaks. Siinjuures on väga oluline eelkõige professionaalsus ja seetõttu nõuab kehtiv õiguskord, et usaldusisikuna võib tegutseda ainult see isik, kes on kantud Koja poolt peetavasse usaldusisikute nimekirja. Et saada usaldusisikuks,  peab isikul olema vastav haridustase, ta peab olema aus ja kõlbeline, oskama eesti keelt, olema sooritanud usaldusisiku eksami ja läbinud väljaõppe. Eksamid ja esmase koolituse korraldab ja viib läbi Koja metoodikakomisjon.  Seaduses on sätestatud  üleminekuperiood, mille kohaselt rakendub eksamikohustus alates 2025. aastast. Seega veel sellel sügisel  on võimalus saada usaldusisikuks, läbides vaid esmase koolituse.  Üleminekuperioodi vajaduse tingis asjaolu, et  enne seaduse jõustumist  turul usaldusisiku teenuse osutajatel oleks uuele õiguskorrale  võimalus sujuvamalt üle minna. Usaldusisikuna võib tegutseda ka välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.

Usaldusisikute nimekirja kandmiseks tuleb esmalt esitada Koja kutsekogu juhatusele vastavasisulise avaldus.  Koja metoodikakomisjon viib kandidaadiga läbi vestluse ning  korraldab ja viib läbi esmase koolituse. Alates 2025.aastast tuleb usaldusisikuks soovijatel  sooritada ka vastav eksam. Pankrotihaldurid ja vandeadvokaadid ei pea usaldusisiku eksamit sooritama ja seda seetõttu, et  eksami eesmärk on õigusalaste teadmiste kontrollimine, mis on aga  pankrotihaldurite ja advokaatide igapäevatöö põhisisuks. Isik, kes on eksamist vabastatud, ei ole aga automaatselt vabastatud esmasest koolitusest. Esmase koolituse eesmärk on ühelt poolt kõrvaldada eksamil selgunud puudujääke, teiselt poolt aga  tagada võlanõustamise alane väljaõpe. Seega tuleb esmane koolitus läbida kõigil usaldusisiku nimekirja pürgijatel. Eksami ja esmase koolituse läbimise eesmärk on tagada, et usaldusisikul oleks nii õigus- kui nõustamisalased teadmised ja oskused. Koda koostab isikule individuaalse esmase koolituse kava, mille  eesmärk on tagada, et isikule tagatakse tema olemasolevast haridusest ja töökogemusest lähtuv koolitamine.

Usaldusisiku ülesandeks on välja selgitada võlgnikule kuuluvad  varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses  ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks.

Tuleb tähele panna, et usaldusisik on kohustatud nii töö- või teenistussuhte ajal kui ka pärast selle lõppemist hoidma saladuses talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust, samuti perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.

Usaldusisik ei tee oma tööd tasuta- tal on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Juhul, kui usaldusisik on teinud  talle pandud ülesannete täitmiseks  vajalikke kulutusi, on tal õigus nõuda  ka nende kulutuste hüvitamist.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Mida tähendab FIMS § 58 lg 2 punktis 2  sätestatud nõue olla aus ja kõlbeline? 

Autor: Merike Võsotskaja
Koja jurist

Usaldusisikuks saamise üheks tingimuseks on, et isik peab olema FIMS § 58 lg 2 punkti 2 kohaselt aus ja kõlbeline. Kuidas aga siiski sisustada nõuet  olla aus ja kõlbeline?

On arusaadav ja  selgitusi mittevajav tingimus, et usaldusisikuks  saada sooviv isik ei või olla pankrotivõlgnik, ei tohi omada ärikeeldu ega olla kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla ettevõtja. Usaldusisikute  nimekirja ei kanta ka isikut, kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud või viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või usaldusisikuna tegutsemise õigus ära võetud. Ka ei või usaldusisik   olla  viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või välja heidetud advokatuurist või audiitorkogust või temalt on võetud vandetõlgi, patendivoliniku kutse või tema suhtes  kehtib  pankrotihaldurina tegutsemise keeld.

Usaldusisiku aususe ja kõlbelisuse, st usaldusväärsuse kontroll on Koja metoodikakomisjoni pädevuses ning usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel lähtub metoodikakomisjon  pankrotiseaduse § 57 lõikes 8 sätestatust, mille kohaselt  usaldusisik ei tohi  olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest.

Tallinna Ringkonnakohus on 17.11.2017 kohtuotsuses haldusasjas 3-16-1825 märkinud, et  karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisega ei taastu veel automaatselt isiku laitmatu reputatsioon.  Arvestades, et usaldusisik tegutseb kohtu määramisel, peab ta olema laitmatu reputatsiooniga ja tema üheks ametiülesandeks on FIMS § 53 lg 4 p 2 järgi hoida võlgnikult saadud makseid, on oluline selgitada välja, milline on tõenäosus, et usaldusisikuks saada sooviv isik suudab hoiduda võõra vara omastamisest. Seetõttu võimaldab karistusregistri arhiivandmete kontrollimine Kojal seda tõenäosust hinnata. Teadaolevalt on kohtupraktikas leidnud tuvastamist ja ka avalikku kajastamist, et pankrotihaldur omastas pankrotivõlgnike vara isikliku kasu eesmärgil, mistõttu on kõrgendatud huvi taolise riski maandamiseks põhjendatud.

Riigikohus muutis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.02.2023 määrusega kriminaalasjas 1-15-1446 oma senist käsitlust arhiveeritud karistusandmete õiguslikust tähendusest. Uue kohtupraktika järgi keelab KarRS § 5 lg 1 registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused on Riigikohtu seisukohalt osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel.

Seega peab iga usaldusisikuks pürgija puhul, kellel karistusregistris on märge kuriteo toimepanemise kohta  ja isegi kui see on kustunud, hindama isiku sobivust nimetatud ametikohale. Juhul, kui selgub, et usaldusisik ei ole oma mõttelaadi muutnud ja puudub veendumus tema  aususe ja kõlbelisuse kohta, ei saa tema kätte usaldada ka võlgniku  rahalisi vahendeid ja seega  kanda ka usaldusisikute nimekirja.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Usaldusisiku roll füüsilise isiku maksejõuetus-menetluses

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse eesmärk on pakkuda abivajajale võimalust oma võlgadest vabanemiseks ja majandusliku toimetuleku saavutamiseks. Üheks keskseks tegelaseks selles protsessis on usaldusisik, kelle roll on üsna oluline nii võlgniku kui ka võlausaldajate seisukohalt.

Kui kohus võtab võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise. Usaldusisik on sõltumatu kolmas osapool, kelle ülesanne on tagada, et menetlus kulgeks ausalt ja läbipaistvalt ning et mõlema poole (nii võlgniku kui ka võlausaldajate) huvid oleksid kaitstud.

Usaldusisikul on oluline roll tagada, et menetlus on õiglane ja et võlgnik ei kuritarvitaks menetluse võimalusi. Tema sõltumatus on kriitilise tähtsusega, kuna ta peab tasakaalustama võlgniku ja võlausaldajate huvid ning tegutsema erapooletult. Samuti on usaldusisikul seaduslik vastutus oma tegevuse eest, mis tähendab, et ta võib vastutada, kui menetlus kulgeb tema vea või hooletuse tõttu valesti.

Usaldusisiku peamised ülesanded:

  1. Võlgniku vara ja tulude ülevaatus: Usaldusisik kontrollib võlgniku vara ja sissetulekute seisu ning vajadusel aitab nende dokumenteerimisel ning hindamisel. Ta teeb kindlaks, millised varad on menetluses arvestatavad ja millised mitte, samuti hinnatakse võlgniku sissetulekute taset. Usaldusisikule tuleks ausalt ja üksikasjalikult anda ülevaade oma varadest ja võlgadest, sest kohus tugineb menetlusega seotud otsuste tegemisel paljuski usaldusisiku arvamusele. Oluline on ka, et usaldusisikult saab infot, millistest võlgadest on võlgnikul võimalik üldse menetluse tulemusel vabaneda ja millistest pole paraku võimalik. Näiteks võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.
  2. Võlausaldajate teavitamine ja kokkulepete vahendamine: Usaldusisik teavitab võlausaldajaid menetluse käigust, samuti esindab nende huve, püüdes vajadusel leida kompromisse ja kokkuleppeid, mis rahuldaksid mõlemaid pooli.
  3. Menetluse jälgimine ja aruandlus: Kogu menetluse vältel jälgib usaldusisik, et võlgnik täidab oma kohustusi ning aitab võlgnikul võlgade katteks raha kõrvale panna. Ta esitab kohtule regulaarselt aruandeid menetluse edenemise kohta ning teeb ettepanekuid menetluse lõpetamiseks või muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik.
  4. Lõpparuande koostamine: Kui makseplaan on täidetud või menetlus tähtaja saabumise tõttu lõpetatakse, koostab usaldusisik lõpparuande, mis esitatakse kohtule. See aruanne sisaldab erapooletut ülevaadet menetluse käigust, võlgniku poolt tehtud maksetest ning võimalike probleemide lahendustest. Samuti annab usaldusisik hinnangu, kas kohus peaks võlgniku kohustustest vabastama või pole see asjaolusid arvestades põhjendatud.

Usaldusisiku roll nõustajana

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võib usaldusisik võlgnikule olla ka olulise toe ja nõuandja eest. Kuigi usaldusisik peab säilitama erapooletuse ja tegutsema nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides, saab ta siiski anda võlgnikule mitmesugust nõu, et menetlus kulgeks sujuvalt ja eesmärgipäraselt. Alljärgnevalt on toodud mõned nõuanded, mida usaldusisik võib võlgnikule maksejõuetusmenetluses anda:

  1. Vara ja sissetulekute dokumenteerimine: Usaldusisik võib nõustada võlgnikku, kuidas korrektselt dokumenteerida oma vara ja sissetulekuid. See hõlmab kogu vara ja kohustuste ülevaadet ning asjakohaste dokumentide kogumist. Usaldusisik võib soovitada, milliseid dokumente on vaja koguda ja kuidas neid esitada, et vältida hilisemaid probleeme menetluses.
  2. Makseplaani koostamine: Võlgniku jaoks on väga oluline realistlik ja teostatav makseplaan, kuna võlgadest vabastamise üheks eelduseks on võlausaldaja nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses. Usaldusisik võib aidata võlgnikul koostada sellise plaani, mis arvestaks tema sissetulekuid ja väljaminekuid ning ülalpidamisekohustusi. Seejuures saab usaldusisik anda nõu, kuidas jaotada oma sissetulekuid nii, et ka võlausaldajad oleksid rahul ning võlgnikul oleks menetluse lõppedes võimalik ka kõigist kohustustest vabaneda.
  3. Kohustuste täitmine ja menetluseeskirjade järgimine: Usaldusisik saab selgitada võlgnikule, millised on tema kohustused menetluse jooksul, näiteks kohustus esitada tõeseid andmeid ja teha koostööd usaldusisiku, pankrotihalduri ning kohtuga, teenida piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jms. Usaldusisik võib rõhutada ka menetluseeskirjade järgimise olulisust, et vältida menetluse liigset venimist, kohustustest vabastamata jätmist või muid sanktsioone.
  4. Võlausaldajatega suhtlemine: Kui võlgnikul on keerulisi suhteid mõne võlausaldajaga, võib usaldusisik anda nõu, kuidas nendega suhelda või kuidas läheneda võlausaldajate nõuete läbirääkimisele. Usaldusisik võib olla vahendajaks ja aidata leida kompromisse, mis oleksid vastuvõetavad mõlemale poolele.
  5. Alternatiivsete lahenduste kaalumine: Mõnikord võib usaldusisik soovitada võlgnikul kaaluda alternatiivseid lahendusi, näiteks teistsuguse makseplaani koostamist, elukorralduse muutmist või võlausaldajatega otse läbirääkimiste pidamist, et saavutada soodsamad tingimused. Samuti võib usaldusisik aidata võlgnikul mõista, kas ja millal on mõistlik kaaluda menetluse lõpetamist ja mis võiksid olla selle tagajärjed.
  6. Eelarve koostamine ja rahalise distsipliini säilitamine: Võlgnikule võib olla kasulik saada nõuandeid oma igapäevase eelarve koostamiseks ja rahalise distsipliini säilitamiseks. Usaldusisik võib juhendada, kuidas hallata oma rahalisi vahendeid menetluse ajal nii, et tagada makseplaanist kinnipidamine ja vältida uute võlgade tekkimist.
  7. Tulevikuks valmistumine: Usaldusisik võib aidata võlgnikul valmistuda perioodiks pärast maksejõuetusmenetluse lõppu. See võib hõlmata nõuandeid, kuidas vältida tulevikus sarnast olukorda, milliseid finantsotsuseid teha ning kuidas taastada oma krediidivõimekus.

Üldiselt on usaldusisiku nõuanded suunatud sellele, et võlgnik saaks menetlusest maksimaalselt kasu, samal ajal järgides ka seadusest tulenevaid kohustusi ja võlausaldajate huve. Igal juhul aitavad usaldusisiku tugi ja nõuanded võlgnikul menetluses paremini orienteeruda ning liikuda samm-sammult võlgadest vabaks saamise suunas.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Pressiteade – 1.07 toimus usaldusisikute rakendusseminar

Pressiteade

  1. juuli 2024

 

Usaldusisikuks saab kohus nimetada vaid kvalifitseeritud isiku

  1. juulil 2024 rakendus füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest tulenev nõue,  mille kohaselt võib kohus nimetada usaldusisikuks ainult sellise isiku, kes on kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja peetavasse usaldusisikute nimekirja. Sellega lõppes varasem võimalus et füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võis usaldusisiku ülesandeid täita ka maksejõuetu isik ise või keegi muu isik. Kõik varem määratud usaldusisikud peavad neile pandud ülesanded täitma lõpuni.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja peetavas usaldusisikute nimekirjas on hetkel 40 inimest.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda plaanib sügisel komplekteerida järjekordse usaldusisikute esmase koolituse grupi. Usaldusisikuks sobivad kandideerima need, kellel on omandatud bakalaureusekraad ja vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud magistrikraadi. Usaldusisiku ülesandeks on välja selgitada maksejõuetusmenetluses oleva võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda korraldas õigusnormi jõustumise puhul usaldusisikutele rakendusseminari, mille käigus said usaldusisikud arutada koos maksejõuetuskohtunikega aktuaalsete õiguslike küsimuste üle menetluspraktika ühtlustamise eesmärgil. Pikemate sõnavõttudega esinesid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse liige pankrotihaldur Maire Arm, Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu, kohtunik Karin Sonntak ning maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu. Lisaks korraldati usaldusisikute seas ka valimised Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete kohtade täitmiseks.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Koja juurde kuuluvad ka usaldusisikud.

 

Autor: Helen Rives

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Alates 05.08.2024 asub Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda aadressil Roosikrantsi 8B, Tallinn

Alates 05.08.2024 asub Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda aadressil Roosikrantsi 8B, Tallinn. Täitemenetluse registri andmete väljastamine toimub ESMASPÄEVAL ja KOLMAPÄEVAL kell 9.30-12.00 ja 13.00-16.30

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Töötaja võimalused töötasu sissenõudmiseks püsivalt maksejõuetult ühingult

Tahes tahtmata on majanduskeskkonna üheks osaks ka majanduslikes raskustes olevad äriühingud. Tihtilugu jäetakse siis täitmata kohustused ka töötajate ees. Tööandja suutmatus rahalisi kohustusi õigeaegselt täita võib olla ajutine aga ka püsiv. Kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel, võib töötaja pöörduda otse Eesti Töötukassasse.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-te 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Töötaja võimalused töötasu sissenõudmiseks püsivalt maksejõuetult ühingult

Juhul kui tööandja tunnistab töötajale suutmatust jooksvaid kohustusi täita või ka oma püsivat maksejõuetust, kuid juhatus või teised esindusõigusega isikud ühingu suhtes pankrotiavaldust esitanud ei ole, siis on õigus seda teha ka töötajal. Töötajal on samasugune õigus ja võimalus esitada äriühingu suhtes pankrotiavaldust, sest tööandjal kui võlgnikul on tekkinud suutmatus täita oma kohustusi töötaja(te) kui võlausaldaja(te) ees, kui täidetud on pankrotiseaduses sätestatud eeldused.

Pankrotiavalduse esitamise seisukohalt ei ole vahet, kas töötaja on eelnevalt pöördunud Töövaidluskomisjoni või kohtu poole, sest töötajast võlausaldajal võimalik esitada tööandja vastu pankrotiavaldus ka pelgalt (töö)lepingu alusel. Pankrotiavalduse esitamisel tuleb töötajal esitada tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Pankrotiavalduse esitamiseks peavad olema aga ka teisedki eeldused, mis on sätestatud PankrS § 10 lg-tes 1, 2 ja 4, 5. Töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 8).

Pankrotiavalduse esitamise järel hindab kohus pankrotiavalduses väljatoodud asjaolusid, kuulatakse ära suuliselt või kirjalikult tööandja esindaja, ning kui pankrotiavaldus vastab seaduses sätestatud tingimustele, ja puuduvad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks (PankrS § 15 lg 3), määrab kohus tööandjale ajutise halduri.

Kui on selge, et ühingul puuduvad vahendid (vara) pankrotimenetluse (sh ajutise halduri tasu) rahastamiseks, määratakse veel enne pankrotimenetluse läbiviimise eeldusena deposiit ajutise halduri tasu ja menetluskulude katteks. Deposiidi tasumise ettepanek tehakse avalikkusele, läbi Ametlike Teadaannete, ning viidatud rahaline summa on võimalik tasuda kõigil isikutel, kel on huvi pankrotimenetluse läbiviimise vastu.

 

Töötajate puhul on seadusandja sätestanud aga ka erandi PankrS § 15 lg-s 41 ehk kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt deposiidi tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas punkt 5 (deposiidi tasumata jätmine), teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Sama põhimõte kehtib ka pankrotiavalduse läbivaatamisel pärast ajutise halduri nimetamist (PankrS § 27 lg 41). Kohtumääruses viidatud sätte ja asjaolude ära märkimine on vajalik pärastiseks – maksejõuetuse hüvitise määramiseks ja saamiseks Eesti Töötukassast.

Kelle ja millal on õigus pöörduda hüvitise määramiseks Eesti Töötukassasse?

See, kas töötaja esitab avalduse Eesti Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise saamiseks isiklikult või läbi halduri sõltub sellest kas kohus kuulutab võlgniku suhtes välja pankroti või lõpetatakse pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

  • Avalduse Eesti Töötukassale esitab ajutine haldur likvideerija ülesannetes, kui võlgniku suhtes ei kuulutata pankrotti välja ja lõpetatakse pankrotimenetlus raugemise tõttu. Selleks tuleb töötjal esitada ajutise haldurile eraldi (nõude)avaldus koos kõigi tõenditega. Haldur kogub kõigi töötajate nõuded kokku ja esitab need ühiselt maksejõuetuse hüvitise määramiseks Eesti Töötukassale.
  • Kui tööandja suhtes kuulutatakse välja pankrot, tuleb töötajal kahe kuu jooksul esitada pankrotihaldurile PankrS § 93 ja 94 alusel nõudeavaldus koos tõenditega. Peamine erinevus raugeva menetluse korral seisneb pankroti väljakuulutamise järel selles, et töötajate nõuded, mida Eesti Töötukassa ei hüvita, võivad saada rahuldatud pankrotivara arvelt, kui töötaja nõuet tunnustatakse pankrotimenetluses PankrS § 1001 jj kohaselt.

Kui aga kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel, võib töötaja pöörduda otse Eesti Töötukassasse. Hüvitist saab taotleda pärast seda, kui kohus on tööandja maksejõuetuks tunnistanud ning hüvitist saavad taotleda need töötajad, kelle pankrotiavalduse alusel on kohus tunnistanud tööandja maksejõuetuks.

Eesti Töötukassale avalduse esitamisest ja hüvitise määramisest

Töötukassast hüvitise taotlemisel tuleb halduril (aga ka töötajal) avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust (brutos). Kui avalduse esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, tuleb avaldusele lisada ka töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. Selliseks kinnituseks loetakse lisaks maksejõuetuse hüvitise avalduse allkirjastamisele ka nõudeavaldust, mille töötaja on esitanud pankrotimenetluses kahe kuu jooksul ja mis vastab PankrS § 93 ja 94 nõuetele. Praktikas esitatakse ühe tööandja töötajate osas üks maksejõuetuse hüvitise avaldus, mitte iga töötaja kohta üksikult. Seega on tavaks, et haldurid koguvad kõigi töötajate nõuete aluseks olevad dokumendid kokku (töötajad esitavad need ise), ning seejärel komplekteeritakse need andmed ühte maksejõuetuse hüvitise avaldusse.

Töötukassa seejärel kontrollib kõigi töötajate osas esitatud andmete ja arvestuste korrektsust. Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib Töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, kuid peab sellest avalduse esitajale viivitamata teada andma ja esitama ka põhjenduse. Rohkemate töötajatega võlgnike korral võib olla hüvitise määramise protseduur aeganõudvam.  Hüvitise määramisel makstakse hüvitise summa hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja pangakontole.

Hüvitise suurusest

Eesti Töötukassale avalduse esitamise eelduseks ei ole seega see, et töötaja nõuete suhtes oleks eelnevalt läbitud Töövaidluskomisjon või kohtumenetlus. Töötukassa arvestab ja kontrollib hüvitise määramisel töötajate nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on kehtestatud ülempiirid:

  • saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Kokkuvõte

Seega saab töötaja oma nõudele (vähemalt osalise) rahulduse Eesti Töötukassast siis, kui tööandja suhtes jõutakse ühe lahenduseni järgmistest:

  • Tööandja pankroti väljakuulutamine – töötajal tuleb esitada nõudeavaldus pankrotimenetluses (või kinnitada allkirjaga maksejõuetuse hüvitise avaldus); maksejõuetuse hüvitise avalduse esitab Töötukassale pankrotihaldur; kui Töötukassa makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu ja läbides nõude tunnustamise menetluse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule;
  • Pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel – töötajal tuleb esitada nõudeavaldus pankrotimenetluses (või kinnitada allkirjaga maksejõuetuse hüvitise avaldus); maksejõuetuse hüvitise avalduse esitab Töötukassale ajutine haldur likvideerija ülesannetes;
  • Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel – töötajal on võimalus esitada Töötukassale avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks; avaldusele lisatakse kõik nõude aluseks olevad ja suurust tõendavad dokumendid,
  • Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmine pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel – töötajal on võimalus esitada Töötukassale avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks; avaldusele lisatakse kõik nõude aluseks olevad ja suurust tõendavad dokumendid.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki

Koja ettepanek karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõule 415 SE ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik nelja aasta jooksul arvates seaduse muudatuse jõustumisest kohtutäiturile maksma tasu nõude aegumise korral, mis annaks riigieelarvele märkimisväärse kokkuhoiu. Ettepaneku mõtteks on samuti, et kohtutäitur ei peaks oma tasu sissenõudmiseks ja asjakohasel juhul ettemaksu tagastamiseks täitemenetlust jätkama, vaid saaks täitemenetluse lõpetada nõudes sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise tasu.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga 2024–2027, mille punkti 3.2 kohaselt on uue valitsuskoalitsiooni üks eesmärk vähendada eelarvepuudujääki. Sellega seoses tegi Koda ettepaneku täiendada eelnõu, et lõpeks praegu kehtiv kohtutäituritele makstava ettemaksu regulatsioon väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramisel, kus TMS § 202 ja § 207 aegumise kohaldamise kohustus on ametiülesannete raames kohtutäituril, ning asendataks ettemaks sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks ettepaneku kohaselt maksta, kui täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või asenduskaristuse määramisega).

Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik nelja aasta jooksul arvates seaduse muudatuse jõustumisest kohtutäiturile maksma tasu nõude aegumise korral, mis annaks riigieelarvele märkimisväärse kokkuhoiu. Ettepaneku mõtteks on samuti, et kohtutäitur ei peaks oma tasu sissenõudmiseks ja asjakohasel juhul ettemaksu tagastamiseks täitemenetlust jätkama, vaid saaks täitemenetluse lõpetada nõudes sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise tasu. Sellega lõpeks võlgniku jaoks täitemenetlus täielikult ning kohtutäiturile oleks tagatud menetluse kestel tehtud kulutuste hüvitamine. Analoogiliselt on pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestatud võimalus pankrotihalduri tasustamiseks riigi vahenditest, kui pankrotivõlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha. Muudatuse rakendamisega oleks võimalik lahendada või leevendada mitu praktikas esile kerkinud probleemi.

Teise ettepanekuna edastasime, et täitemenetluse lõppemise tasu suuruseks oleks menetluse alustamise tasu ja täitemenetlusega kaasnevad täitekulud, kui need jäid täitemenetluses sisse nõudmata ja menetluse põhitasu pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kuid mitte rohkem kui 50 eurot (ilma käibemaksuta). Tasu maksjaks oleks sissenõudja. Tasu ülempiiri seadmisel Koda arvestas, et tasu ei oleks põhinõude ega praeguse ettemaksuga võrreldes oluliselt kõrgem, kuid samas aitaks vähemalt minimaalses ulatuses katta kohtutäituri tegevuskulud täiteasja menetlemisel. Näiteks on kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 prim 2 lg 2 järgi riigi makstava elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Seega oleks vähemalt nelja-aastase menetluse kulude katteks kavandatud 50 eurot pluss täitemenetluse alustamise tasu mõõdukas suuruses.

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõust ja sellest tulenevatest muudatusettepanekutest lähtuvalt mõistab Koda kinnisasjade omanike häiritust nende elukohtade avaliku kättesaadavuse pärast ning tegi ettepaneku tagada eraisikutele võimalus otsida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi näiteks avaliku e-Toimiku rakenduse kaudu vm viisil. See jätaks isikutele võimaluse tutvuda kostja vara andmetega ning teiselt poolt vähendab praegusega võrreldes oluliselt isikute kinnisasjade andmetega tutvumise võimalusi.

Koda on seisukohal, et isikutele tuleb tagada võimalusi esitada kohtule avaldust hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks näiteks võlgnevuse väljanõudmiseks ilma, et peaks selleks eelnevalt tegema andmepäringu kinnistusosakonnale või Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning tõendama oma õigustatud huvi olemasolu. Kuna e-Toimik on portaal, mille kaudu koostatakse ja esitatakse kohtule avaldusi, siis oleks see infosüsteem sobivaks kohaks välistamaks nö uudishimust või muul otstarbel tehtavad andmepäringud, milliste piiramiseks on eelnõu ette valmistatud.

Hiljutised artiklid

15.09.2025 Uudised

9-11.september külastasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kolleegid Tsehhist

29.07.2025 Uudised

7 Müüti kohtutäiturite kohta

12.06.2025 Uudised

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Vaata kõiki
https://kpkoda.ee/feed/
5368709121