Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Menüü

Pressiteade – 1.07 toimus usaldusisikute rakendusseminar

Pressiteade

  1. juuli 2024

 

Usaldusisikuks saab kohus nimetada vaid kvalifitseeritud isiku

  1. juulil 2024 rakendus füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest tulenev nõue,  mille kohaselt võib kohus nimetada usaldusisikuks ainult sellise isiku, kes on kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja peetavasse usaldusisikute nimekirja. Sellega lõppes varasem võimalus et füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võis usaldusisiku ülesandeid täita ka maksejõuetu isik ise või keegi muu isik. Kõik varem määratud usaldusisikud peavad neile pandud ülesanded täitma lõpuni.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja peetavas usaldusisikute nimekirjas on hetkel 40 inimest.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda plaanib sügisel komplekteerida järjekordse usaldusisikute esmase koolituse grupi. Usaldusisikuks sobivad kandideerima need, kellel on omandatud bakalaureusekraad ja vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud magistrikraadi. Usaldusisiku ülesandeks on välja selgitada maksejõuetusmenetluses oleva võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda korraldas õigusnormi jõustumise puhul usaldusisikutele rakendusseminari, mille käigus said usaldusisikud arutada koos maksejõuetuskohtunikega aktuaalsete õiguslike küsimuste üle menetluspraktika ühtlustamise eesmärgil. Pikemate sõnavõttudega esinesid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse liige pankrotihaldur Maire Arm, Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu, kohtunik Karin Sonntak ning maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu. Lisaks korraldati usaldusisikute seas ka valimised Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete kohtade täitmiseks.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Koja juurde kuuluvad ka usaldusisikud.

 

Autor: Helen Rives

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Alates 05.08.2024 asub Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda aadressil Roosikrantsi 8B, Tallinn

Alates 05.08.2024 asub Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda aadressil Roosikrantsi 8B, Tallinn. Täitemenetluse registri andmete väljastamine toimub ESMASPÄEVAL ja KOLMAPÄEVAL kell 9.30-12.00 ja 13.00-16.30

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Töötaja võimalused töötasu sissenõudmiseks püsivalt maksejõuetult ühingult

Tahes tahtmata on majanduskeskkonna üheks osaks ka majanduslikes raskustes olevad äriühingud. Tihtilugu jäetakse siis täitmata kohustused ka töötajate ees. Tööandja suutmatus rahalisi kohustusi õigeaegselt täita võib olla ajutine aga ka püsiv. Kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel, võib töötaja pöörduda otse Eesti Töötukassasse.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-te 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Töötaja võimalused töötasu sissenõudmiseks püsivalt maksejõuetult ühingult

Juhul kui tööandja tunnistab töötajale suutmatust jooksvaid kohustusi täita või ka oma püsivat maksejõuetust, kuid juhatus või teised esindusõigusega isikud ühingu suhtes pankrotiavaldust esitanud ei ole, siis on õigus seda teha ka töötajal. Töötajal on samasugune õigus ja võimalus esitada äriühingu suhtes pankrotiavaldust, sest tööandjal kui võlgnikul on tekkinud suutmatus täita oma kohustusi töötaja(te) kui võlausaldaja(te) ees, kui täidetud on pankrotiseaduses sätestatud eeldused.

Pankrotiavalduse esitamise seisukohalt ei ole vahet, kas töötaja on eelnevalt pöördunud Töövaidluskomisjoni või kohtu poole, sest töötajast võlausaldajal võimalik esitada tööandja vastu pankrotiavaldus ka pelgalt (töö)lepingu alusel. Pankrotiavalduse esitamisel tuleb töötajal esitada tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Pankrotiavalduse esitamiseks peavad olema aga ka teisedki eeldused, mis on sätestatud PankrS § 10 lg-tes 1, 2 ja 4, 5. Töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 8).

Pankrotiavalduse esitamise järel hindab kohus pankrotiavalduses väljatoodud asjaolusid, kuulatakse ära suuliselt või kirjalikult tööandja esindaja, ning kui pankrotiavaldus vastab seaduses sätestatud tingimustele, ja puuduvad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks (PankrS § 15 lg 3), määrab kohus tööandjale ajutise halduri.

Kui on selge, et ühingul puuduvad vahendid (vara) pankrotimenetluse (sh ajutise halduri tasu) rahastamiseks, määratakse veel enne pankrotimenetluse läbiviimise eeldusena deposiit ajutise halduri tasu ja menetluskulude katteks. Deposiidi tasumise ettepanek tehakse avalikkusele, läbi Ametlike Teadaannete, ning viidatud rahaline summa on võimalik tasuda kõigil isikutel, kel on huvi pankrotimenetluse läbiviimise vastu.

 

Töötajate puhul on seadusandja sätestanud aga ka erandi PankrS § 15 lg-s 41 ehk kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt deposiidi tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas punkt 5 (deposiidi tasumata jätmine), teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Sama põhimõte kehtib ka pankrotiavalduse läbivaatamisel pärast ajutise halduri nimetamist (PankrS § 27 lg 41). Kohtumääruses viidatud sätte ja asjaolude ära märkimine on vajalik pärastiseks – maksejõuetuse hüvitise määramiseks ja saamiseks Eesti Töötukassast.

Kelle ja millal on õigus pöörduda hüvitise määramiseks Eesti Töötukassasse?

See, kas töötaja esitab avalduse Eesti Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise saamiseks isiklikult või läbi halduri sõltub sellest kas kohus kuulutab võlgniku suhtes välja pankroti või lõpetatakse pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

  • Avalduse Eesti Töötukassale esitab ajutine haldur likvideerija ülesannetes, kui võlgniku suhtes ei kuulutata pankrotti välja ja lõpetatakse pankrotimenetlus raugemise tõttu. Selleks tuleb töötjal esitada ajutise haldurile eraldi (nõude)avaldus koos kõigi tõenditega. Haldur kogub kõigi töötajate nõuded kokku ja esitab need ühiselt maksejõuetuse hüvitise määramiseks Eesti Töötukassale.
  • Kui tööandja suhtes kuulutatakse välja pankrot, tuleb töötajal kahe kuu jooksul esitada pankrotihaldurile PankrS § 93 ja 94 alusel nõudeavaldus koos tõenditega. Peamine erinevus raugeva menetluse korral seisneb pankroti väljakuulutamise järel selles, et töötajate nõuded, mida Eesti Töötukassa ei hüvita, võivad saada rahuldatud pankrotivara arvelt, kui töötaja nõuet tunnustatakse pankrotimenetluses PankrS § 1001 jj kohaselt.

Kui aga kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel, võib töötaja pöörduda otse Eesti Töötukassasse. Hüvitist saab taotleda pärast seda, kui kohus on tööandja maksejõuetuks tunnistanud ning hüvitist saavad taotleda need töötajad, kelle pankrotiavalduse alusel on kohus tunnistanud tööandja maksejõuetuks.

Eesti Töötukassale avalduse esitamisest ja hüvitise määramisest

Töötukassast hüvitise taotlemisel tuleb halduril (aga ka töötajal) avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust (brutos). Kui avalduse esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, tuleb avaldusele lisada ka töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. Selliseks kinnituseks loetakse lisaks maksejõuetuse hüvitise avalduse allkirjastamisele ka nõudeavaldust, mille töötaja on esitanud pankrotimenetluses kahe kuu jooksul ja mis vastab PankrS § 93 ja 94 nõuetele. Praktikas esitatakse ühe tööandja töötajate osas üks maksejõuetuse hüvitise avaldus, mitte iga töötaja kohta üksikult. Seega on tavaks, et haldurid koguvad kõigi töötajate nõuete aluseks olevad dokumendid kokku (töötajad esitavad need ise), ning seejärel komplekteeritakse need andmed ühte maksejõuetuse hüvitise avaldusse.

Töötukassa seejärel kontrollib kõigi töötajate osas esitatud andmete ja arvestuste korrektsust. Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib Töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, kuid peab sellest avalduse esitajale viivitamata teada andma ja esitama ka põhjenduse. Rohkemate töötajatega võlgnike korral võib olla hüvitise määramise protseduur aeganõudvam.  Hüvitise määramisel makstakse hüvitise summa hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja pangakontole.

Hüvitise suurusest

Eesti Töötukassale avalduse esitamise eelduseks ei ole seega see, et töötaja nõuete suhtes oleks eelnevalt läbitud Töövaidluskomisjon või kohtumenetlus. Töötukassa arvestab ja kontrollib hüvitise määramisel töötajate nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on kehtestatud ülempiirid:

  • saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Kokkuvõte

Seega saab töötaja oma nõudele (vähemalt osalise) rahulduse Eesti Töötukassast siis, kui tööandja suhtes jõutakse ühe lahenduseni järgmistest:

  • Tööandja pankroti väljakuulutamine – töötajal tuleb esitada nõudeavaldus pankrotimenetluses (või kinnitada allkirjaga maksejõuetuse hüvitise avaldus); maksejõuetuse hüvitise avalduse esitab Töötukassale pankrotihaldur; kui Töötukassa makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu ja läbides nõude tunnustamise menetluse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule;
  • Pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel – töötajal tuleb esitada nõudeavaldus pankrotimenetluses (või kinnitada allkirjaga maksejõuetuse hüvitise avaldus); maksejõuetuse hüvitise avalduse esitab Töötukassale ajutine haldur likvideerija ülesannetes;
  • Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel – töötajal on võimalus esitada Töötukassale avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks; avaldusele lisatakse kõik nõude aluseks olevad ja suurust tõendavad dokumendid,
  • Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmine pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel – töötajal on võimalus esitada Töötukassale avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks; avaldusele lisatakse kõik nõude aluseks olevad ja suurust tõendavad dokumendid.

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Koja ettepanek karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõule 415 SE ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik nelja aasta jooksul arvates seaduse muudatuse jõustumisest kohtutäiturile maksma tasu nõude aegumise korral, mis annaks riigieelarvele märkimisväärse kokkuhoiu. Ettepaneku mõtteks on samuti, et kohtutäitur ei peaks oma tasu sissenõudmiseks ja asjakohasel juhul ettemaksu tagastamiseks täitemenetlust jätkama, vaid saaks täitemenetluse lõpetada nõudes sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise tasu.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga 2024–2027, mille punkti 3.2 kohaselt on uue valitsuskoalitsiooni üks eesmärk vähendada eelarvepuudujääki. Sellega seoses tegi Koda ettepaneku täiendada eelnõu, et lõpeks praegu kehtiv kohtutäituritele makstava ettemaksu regulatsioon väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramisel, kus TMS § 202 ja § 207 aegumise kohaldamise kohustus on ametiülesannete raames kohtutäituril, ning asendataks ettemaks sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks ettepaneku kohaselt maksta, kui täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või asenduskaristuse määramisega).

Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik nelja aasta jooksul arvates seaduse muudatuse jõustumisest kohtutäiturile maksma tasu nõude aegumise korral, mis annaks riigieelarvele märkimisväärse kokkuhoiu. Ettepaneku mõtteks on samuti, et kohtutäitur ei peaks oma tasu sissenõudmiseks ja asjakohasel juhul ettemaksu tagastamiseks täitemenetlust jätkama, vaid saaks täitemenetluse lõpetada nõudes sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise tasu. Sellega lõpeks võlgniku jaoks täitemenetlus täielikult ning kohtutäiturile oleks tagatud menetluse kestel tehtud kulutuste hüvitamine. Analoogiliselt on pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestatud võimalus pankrotihalduri tasustamiseks riigi vahenditest, kui pankrotivõlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha. Muudatuse rakendamisega oleks võimalik lahendada või leevendada mitu praktikas esile kerkinud probleemi.

Teise ettepanekuna edastasime, et täitemenetluse lõppemise tasu suuruseks oleks menetluse alustamise tasu ja täitemenetlusega kaasnevad täitekulud, kui need jäid täitemenetluses sisse nõudmata ja menetluse põhitasu pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kuid mitte rohkem kui 50 eurot (ilma käibemaksuta). Tasu maksjaks oleks sissenõudja. Tasu ülempiiri seadmisel Koda arvestas, et tasu ei oleks põhinõude ega praeguse ettemaksuga võrreldes oluliselt kõrgem, kuid samas aitaks vähemalt minimaalses ulatuses katta kohtutäituri tegevuskulud täiteasja menetlemisel. Näiteks on kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 prim 2 lg 2 järgi riigi makstava elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Seega oleks vähemalt nelja-aastase menetluse kulude katteks kavandatud 50 eurot pluss täitemenetluse alustamise tasu mõõdukas suuruses.

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõust ja sellest tulenevatest muudatusettepanekutest lähtuvalt mõistab Koda kinnisasjade omanike häiritust nende elukohtade avaliku kättesaadavuse pärast ning tegi ettepaneku tagada eraisikutele võimalus otsida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi näiteks avaliku e-Toimiku rakenduse kaudu vm viisil. See jätaks isikutele võimaluse tutvuda kostja vara andmetega ning teiselt poolt vähendab praegusega võrreldes oluliselt isikute kinnisasjade andmetega tutvumise võimalusi.

Koda on seisukohal, et isikutele tuleb tagada võimalusi esitada kohtule avaldust hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks näiteks võlgnevuse väljanõudmiseks ilma, et peaks selleks eelnevalt tegema andmepäringu kinnistusosakonnale või Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning tõendama oma õigustatud huvi olemasolu. Kuna e-Toimik on portaal, mille kaudu koostatakse ja esitatakse kohtule avaldusi, siis oleks see infosüsteem sobivaks kohaks välistamaks nö uudishimust või muul otstarbel tehtavad andmepäringud, milliste piiramiseks on eelnõu ette valmistatud.

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Ametist vabastatud kohtutäituri hüvitise nõue tema täiteasju ülevõtva kohtutäituri vastu

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 3. aprillil 2024 otsuse, millega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2023 aasta otsuse, jättes jõusse Harju Maakohtu 13. oktoobri 2022 otsuse resolutsiooni, kuid täiendas otsuse õiguslikke põhjendusi. Riigikohus selgitas oma lahendis (2-21-9962/62), et ametist vabastatud kohtutäitur saab nõuda tema täiteasju ülevõtvalt täiturilt täitemenetluste alustamise tasude hüvitamist üksnes juhul, kui pooled sõlmivad vastava kokkuleppe.

Riigikohus leidis, et kuna kohtutäituri ametist vabastamine ja tagandamine toimub haldusmenetluses, siis saaks vastava hüvitamise korra kehtestada seadusandja. Põhiseadusega ei ole vastuolus sellise regulatsiooni kehtestamata jätmine, millega pannakse ametist vabastatud kohtutäituri täiteasjad ülevõtnud kohtutäiturile kohustus hüvitada ametist lahkuvale kohtutäiturile ülevõetud täiteasjade alustamise tasud.

Riigikohus selgitas oma lahendis (2-21-9962/62), et ametist vabastatud kohtutäitur saab nõuda tema täiteasju ülevõtvalt täiturilt täitemenetluste alustamise tasude hüvitamist üksnes juhul, kui pooled sõlmivad vastava kokkuleppe. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene aga ülevõtvale kohtutäiturile kohustust sõlmida ametist lahkuva täituriga selles osas mistahes kokkuleppeid. Ka muud tasude hüvitamise korda ei ole seadusandja ametist lahkuvale täiturile ette näinud.

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Kohtutäituri seaduse  § 9 lõikest 6 tulenev Koja kohustus kahju hüvitamisest

Seaduseandja on kohtutäituri seaduse  (edaspidi KTS) § 9 lõikega 6 pannud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda) kohustuse hüvitada kohtutäituri maksejõuetuse korral kohtutäituri poolt kahjustatud kannatanule kahju. Koda on pöördunud kohtusse kaebusega Eesti riigi vastu ja taotleb, et kohus algataks PSJKS § 2 p 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normiandja tegevusetuse ehk asjasse puutuva õigusloomelise akti andmata jätmise suhtes.

Tegu on riigivastutuse teostamise, s.o avalik-õigusliku ülesande täitmisega. Sealjuures ei saa Koda ennetada ega vähendada kahju teket, mille ta on kohustatud seaduse alusel hüvitama. Teisisõnu peab Koda hüvitama täitemenetlusega õigusvastaselt tekitatud kahju, mida ta ei ole ise tekitanud ja mille teke ei ole tema kontrolli all. Seda seetõttu, et Koda kui üks haldusjärelevalve teostajatest küll kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, kuid mitte kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, mille kaudu ongi peamine, kui mitte ainus võimalus kahju tekitada. Ametialase arvelduskonto käivet kontrollib riik ehk Justiitsministeerium.

KTS § 9 lõike 6  kohta osas võib tõstatada kaks olulist küsimust. Esiteks sarnaselt teiste vabade elukutse esindajatega, kelleks on näiteks notarid ja vandetõlgid, puudub neil avalik õiguslik ülesanne, mille kohaselt tuleb neil ebaausate kolleegide tekitatud kahju kannatanutele kinni maksta. Miks on kohtutäiturid siis justkui ebausaldatavamad kui muud vaba elukutse kandjad, kui tegelikult puudub Kojal võimalus ebaausust kuidagi kontrollida? Teiseks on aga õigusnormi kehtestamisel jätnud riik andmata õigusnormi, millega Kojale eraldataks vahendid kahju hüvitamiseks. Kas sellise normi kehtestamata jätmine võib olla vastuolus põhiseadusega?

Koda on pöördunud kohtusse kaebusega Eesti riigi vastu ja taotleb, et kohus algataks PSJKS § 2 p 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normiandja tegevusetuse ehk asjasse puutuva õigusloomelise akti andmata jätmise suhtes. Kui Riigikohus tunnistab normi puudumise  põhiseadusvastaseks, siis mõjutaks see Koja õigusi ka tulevastes sarnastes vaidlustes, olenemata sellest, kas ja millal võtab seadusandja vastu puuduva normi. Lünga põhiseadusvastaseks tunnistamisel oleks üldkohustuslik mõju, st kõigis asjaomastes õigussuhetes ja kohtuasjades tuleb lähtuda lünga põhiseadusvastasusest ja ületada see põhiseaduspärasel viisil. Sisuliselt tähendab see kohustust lähtuda õigusnormist, mille seadusandja on jätnud põhiseadusvastasel viisil andmata.

Koda on tänaseks olukorras, kus ta on 2022.aastal hüvitanud ühe kohtutäituri tekitatud kahju üle 200 tuhande euro ning hetkel on käimas I astme kohtus teine sarnane vaidlus, kus nõutakse Kojalt kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamist. Mõlemad endised kohtutäiturid on maksejõuetud. Kehtiv seadus ei võimalda aga Kojal nõuda, et riik talle omakorda tekkinud kahju hüvitaks. Puudub õigusnorm, mis kohustaks riiki andma Kojale rahalised vahendid talle pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks.

Koja eelarve koosneb liikmeteks olevate kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tasutavatest liikmemaksudest. Kohtutäiturite õigusvastaselt tehtud kahju, mida kohtutäituri vara arvelt ei saa hüvitada, on prognoosimatu suurusega ja sellise kahju ärahoidmine on Koja jaoks võimatu. Järelikult on seadusandja kohustatud lisaks avalik-õiguslikku ülesannet panevale normile (kahju hüvitamise kohustus) vastu võtma ka korrespondeeruva normi rahaliste vahendite eraldamiseks, mis võimaldaks Kojal seda ülesannet täita. Tähelepanu väärib siinjuures asjaolu, et Koda koosneb ameti- ja kutsekogust, st liikmemaksu maksvad Koja eelarvesse lisaks kohtutäituritele ka pankrotihaldurid. Kahju hüvitamise korral KTS § 9 lõike 6 kohaselt on aga vastutus Kojal tervikuna, st ka pankrotihalduritelt laekunud liikmemaksu arvelt.

Kohtu veskid jahvatavad aeglaselt, seega jääme ootama edaspidiseid arenguid Koja kohustuse osas, mis puudutab kohustust hüvitada kohtutäituri maksejõuetuse korral kohtutäituri poolt kahjustatud kannatanule kahju.

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

25. rahvusvaheline kohtutäiturite kongressi teemaks oli „Kohtutäitur: usaldusväärne kolmas isik“

Maikuus toimus Brasiilias 25. rahvusvaheline kohtutäiturite kongress, kus osales ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Selleaastase kongressi teemaks oli „Kohtutäitur: usaldusväärne kolmas isik“.

08.05-10.05.2024 toimunud kongressil Rio de Janeiros oli kohal oli 502 delegaati, kes esindasid 50 organisatsiooni 47-st riigist.

Iga kolme aasta järel korraldatav kongress koosneb kahest osast – kõigepealt teaduslik osa, millele järgneb aruande koosolek liidu liikmetele ning uute esindusorganite valimine nii UIHJ kui UEHJ jaoks. Kongressi korraldajaks on UIHJ koos kohaliku kohtutäiturite esindusorganisatsiooniga – seekord üks Brasiilia kohtutäiturid koondavast ühendusest FENASSOJAF (Associação Nacional dos Oficiais de Justiça Avaliadores Federais).

Toome teieni 4 põhilist konverentsi fookuspunkti.

1. Kohtutäiturite esmase koolituse õppekava tuleks täpselt määratleda, et hõlmata nende tegevuse ja kohustuste kõiki aspekte.

2. Täitemenetlusega tegelevad asutused ja isikud peaksid järgima selgelt määratletud eetilisi ja kutsestandardeid, nagu need, mis sisalduvad ülemaailmses täitemenetluse koodeksis.

3. Täitevametnikke tuleks julgustada teostama ja arendama nende ülesannetega kooskõlas olevaid kõrvaltegevusi, eelkõige neid, mis tõenäoliselt kaitsevad ja tagavad poolte õiguste tunnustamist ning mille eesmärk on kiirendada kohtumenetlust või vähendada kohtute töökoormust.

4. Kohtutäitureid tuleb julgustada positsioneerima end universaalsete usaldusväärsete kolmandate isikutena, et tagada õiguskindlus, eelkõige tõendite valdkonnas.

Juhatuste valimised

Enne kui jõuti valimisteni, andis president Marc Schmitz teada, et UIHJ-st on välja astunud Venemaa, kelle volitused olid peatatud 2022. aasta kevadest.

Uute juhatuste valimistulemused

UIHJ:

president: Marc Schmitz (Belgia)

1. asepresident: Jos Uitdehaag (Holland)

asepresident: Jean-Pierre Herbette (Prantsusmaa)

asepresident: Jean-Didier Bidié (Kongo Vabariik)

sekretär: Patrick Gielen (Belgia)

asesekretär: Sue Collins (USA)

laekur: David Walker (Šotimaa)

laekuri asetäitja: Carlos Calvo (Luksemburg)

liige: Malone Cunha (Brasiilia)

liige: Paulo Teixeira (Portugal)

liige: Mohamed Reda Bougrine (Alžeeria)

UEHJ:

president: Marc Schmitz (Belgia)

asepresident: Ilias Tsipos (Kreeka)

laekur: Robert Cicuto (Prantsusmaa)

sekretär: Oscar Jans (Holland)

liige: Doreen Donner (Saksamaa)

liige: Małgorzata Pędziszczak (Poola)

liige: Duarte Pinto (Portugal)

Järgmine kongress toimub 2027. aastal Portugalis.

Rahvusvaheline Kohtutäiturite Liit

Tegemist on Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liiduga (Union Internationale des Huissiers de Justice), mille loomise idee avaldas 1949. aastal  Prantsuse riikliku kohtutäiturite koja president Jean Soulard. UIHJ kõrgeim organ on kongress, mis toimub iga kolme aasta tagant.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on UIHJ liige alates 2002, lisaks on 4 kohtutäiturit ka personaalselt ühingu liikmed. Kui 1952.aastal Pariisis  toimunud esimesel kongressil osalesid seitse riiki, siis  2021.aastal Dubais toimunud kongressil osales kõrgema organi töös juba 100 organisatsiooni 94 riigist.

26. novembril 2016 loodi UIHJ-i siseselt eraldi katusorganisatsioon Euroopa Liidu kohtutäiturite jaoks – L’Union européenne des huissiers de justice (UEHJ). Selle ühingu eelarve tuli algselt Rahvusvahelisest Kohtutäiturite Liidust. Täna aga on eelarve kaetud erinevatest Euroopa Liidu projektidest saadud rahaga.

Loe lisa ametlikult kodulehelt 

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Eksamite ettevalmistuskursus toimub 7. märtsil

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda korraldab 7. märtsil algusega kel 10 kohtutäituri, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksamil osaleda soovijatele kaasusülesannete lahendamise ettevalmistuskursuse.

Kursus toimub Tartus ja maksab osalejale 80 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 97,60 eurot. Kursust juhendavad pankrotihaldur ja kohtutäitur Sirje Tael ning kohtutäitur Kaja Lilloja. Kursuse täpne asukoht sõltub osalevate isikute arvust. Osavõtu soovist teatada Koja nõunikule Jaan Lõõnikule 23. veebruariks aadressil jaan.loonik@kpkoda.ee.

Täiendav teave:

Jaan Lõõnik, Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee.

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Pressiteade 14. detsember 2023

Kohtutäiturid saadavad välja üle saja tuhande ilma jõulusoovita jõulukaardi

Veel enne jõule saadavad kohtutäiturid üle Eesti välja 101 254 võlga meeldetuletavat punast jõulukaarti. Kohtutäituri jõulukaart on elektrooniline ja mõeldud väljaprintimiseks, et iga võlgnik saaks sinna ise endale personaalse jõulusoovi kirjutada ja selle siis silmade kõrgusele kuuse külge riputada. Jõulukaardi eesmärgiks on tuletada meelde, et ka jõuluõhtul on kuskil keegi, kes ootab võla tasumist. Olgu selleks siis  lapsed, kes ootavad seni maksmata  elatist, muu võlausaldaja kohtuotsusest tulenevat kahju hüvitamist,  pank laenukohustuse täitmist, riik tasumata liiklustrahve vms.

Kokku ootavad kohtutäiturid aasta lõpu seisuga võlgnikelt  1,6 miljardi euro tasumist.

Keskmine võlgnevus, mida  Eestis täna sundtäidetakse, on 2350 eurot ja suurim võlgnevus on 33 miljonit eurot.  Keskmine kohtutäituriga kimpus võlgnik on neljakümnendates mees. “Rekordimehel” on menetluses olnud 702 asja.

Elatisraha ootel on 15 176 last.

Eestis tegutseva 38 kohtutäituri töölaual on pooleliolevaid menetlusi 101 254 võlgniku suhtes. Kokku on aasta lõpuga töös 503 076 asja, millest 270 591 täidetakse riigi ja 232 485 eraõiguslike sissenõudjate kasuks.

Käesoleva aasta 11 kuuga on alustatud 98 062 menetlust. 2022 aastal oli menetluste koguarv 97 323.

 

Info tabelina*:

Võlgnike arv   101 254
Pooleliolevate täiteasjade arv 503 076
Pooleliolevate täiteasjade kogusumma eurodes 1,6 miljardit
Elatist ootavate laste arv 15 176
Elatisvõlgnike arv   9916
Keskmine võlgnevuse suurus eurodes 2350
Suurim võlgnevus eurodes 33 miljonit
Riigi nõuete arv  270 591
Eranõuete arv   232 485

 

* seisuga 13. detsember 2023

 

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki

Rahatrahvide hulk on viimase viie aasta võrdluses langenud pea poole võrra

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja e-Täituri infosüsteemi andmetest selgub, et käesoleval aasta kümne kuuga on alustatud täitemenetlus 6228 politsei rahatrahvi nõudes ning käesoleva aasta lõpuks ilmselt jääb täitemenetluste arv alla mullusele. Rahatrahve esitati viie aasta taguse ajaga võrreldes 48% vähem. Viimaste aastate üldine tendents on, et nii rahatrahvide kui ka muude politseinõuete täitmiseks alustatud täitemenetluste arv väheneb.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kohtutäiturid 2022. aastal tasunud riigieelarvesse  käibemaksu kokku 2,3 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot on kohtutäiturid möödunud aastal kandnud politsei nõuete katteks Rahandusministeeriumile. Kui 2024. aastal tõuseb käibemaksumäär 22 protsendini ehk 10 protsenti, on prognoositavaks käibemaksu mahuks 2,5 miljonit eurot.

Koja kantsleri Helen Rivese sõnul muutub riigi planeeritava reformiga trahvi sundtäitmisele pööramine õigusrikkujatele sealhulgas käibemaksu võrra soodsamaks, aga see nende maksedistsipliini ei paranda. Kindlasti aga vähendab planeeritav täitereform, mille käigus viiakse politseinõuete menetlemine üle Maksu- ja Tolliametisse, kohtutäituritelt riigile laekuvat käibemaksu 65-70% võrra. „See summa on parasjagu suur, et selle eest saaks ülal pidada mõnda sulgemisohus päästekomandot, rahastada puuetega inimeste nõustamisteenust või maksta osadele õpetajatele paremat palka,“ lisas ta.

Lugupidamisega

Helen Rives

Kantsler

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

56851043

 

Hiljutised artiklid

08.05.2025 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

15.04.2025 Uudised

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

02.04.2025 Uudised

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Vaata kõiki
https://kpkoda.ee/feed/
5368709121