Toimusid erinevad arutelud nii täite- kui ka maksejõuetuse digitaliseerimise valdkonnas, kohtumised Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega täitmisregistri teemal, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite büroode külastused ning kohtumine Konkurentsiameti maksejõuetusteenistusega.
Autor: Helen Rives
Koja kantsler
Kohtutäituri töö ja täitemenetluse käigus tehtavate toimingute kohta liigub palju müüte. Üsna levinud on arvamus, et kohtutäitur saab võlgnike arvelt ebaproportsionaalselt suurt tulu ning paljud (võlgnikud) usuvad, et kohtutäitur on üks südametu kiusaja, kes võlgniku raha omale krahmab ja ise ilusat elu elab. Milles aga seisneb tema tõeline töö või millist teenust ta õigupoolest osutab?
Kohtutäitur on õiguse ja usalduse teenistuses. Kohtutäiturid on õigusriigis olulised õiguskaitsjad, kes aitavad tagada, et iga kohtuotsus ja täitedokument leiaks väärika ning usaldusväärse täitmise. Nad on avalik-õiguslikku ametit pidavad vaba elukutse esindajad, kes töötavad oma nimel ja vastutusel, kuid lähtuvad alati seadusest ja inimkesksetest põhimõtetest.
Kohtutäituri töö ja roll ühiskonnas. Kohtutäituri tegevus ei ole pelgalt sundtäitmine – iga menetlus teenib inimest, kaitstes tema õigusi väärikalt ja mõistvalt. Täitur ei vali ise menetlusi, vaid täidab talle seadusega pandud ülesandeid erapooletult ja professionaalselt. Seejuures vastutab täitur oma töö tulemuste eest isiklikult, mis tagab kõrge kutse-eetika ja usaldusväärsuse.
Kohtutäituri peamised ametitoimingud hõlmavad:
• elatise ja teiste nõuete sissenõudmist,
• pärandvara inventuuri,
• täitemenetluses enampakkumiste läbiviimist,
• välisriigist laekuva elatise vahendamist,
• võlgniku profiili koostamist.
Lisaks ametitoimingutele pakuvad kohtutäiturid ka mitmekesiseid ametiteenuseid, nagu:
• dokumentide kättetoimetamine,
• vallas- ja kinnisasjade enampakkumiste korraldamine väljaspool täitemenetlust,
• õigusnõu ja õigusdokumentide koostamine,
• juriidiliste faktide tuvastamine,
• lepitus ja vahekohtunikuna tegutsemine.
Kes on kohtutäitur? Kohtutäitur on riigi poolt ametisse nimetatud isik, kelle töö aitab kaasa õiguskeskkonna aususele ja läbipaistvusele. Eestis on neli tööpiirkonda – Harju, Viru, Tartu ja Pärnu – ning täituri valik sõltub võlgniku elukohast või vara asukohast. Täpne teave täiturite kontaktide kohta on leitav Koja kodulehel: https://kpkoda.ee/ .
Tihti ei teata, et täitur ei ole ainult sundtäitja – tema roll on palju laiem ja sageli aitab ta leida lahendusi. Täiturid ei ole kuidagimoodi võlgnike karistajad, vaid nad on võimaluste loojad keeruliste võlaprobleemide lahendamisel. Kui võlgnik teeb kohtutäituriga koostööd, saab täitur pakkuda realistlikke ja mõistlikke ning töötavaid lahendusi, vältides liigseid kulusid ja keerulisi täitemeetmeid. Sageli on aga nii, et võlgnik peidab ja varjab nii ennast kui oma sissetulekuid, mis mitte kuidagi ei aita kiireid ja ladusaid lahendusi leida.
Nagu juba ametinimigi ütleb, täidavad kohtutäiturid eelkõige kohtuotsuseid. On juhuseid, kus isikul hakkab häirekell tööle alles siis, kui tema konto ja muu vara on juba arestitud. Mitte kunagi ja mitte mingil juhul ei aresti ükski kohtutäitur kellegi kiusamiseks tema arvelduskontot või vara. Alati on selleks alus- nimelt kohtuotsus. Kui kohtuotsuses märgitud sissenõudjal ei õnnestu kohtuotsusega nõutut vabatahtlikult rakenduma panna, on tal õigus kohtutäituri poole pöörduda sundtäitmise alustamiseks. Ja ka siis, peale täitmisavalduse esitamist, ei juhtu kohe midagi.
Kohtutäitur saadab võlgnikule menetluse alustamise teate, kus on väga täpselt selgitatud, miks täitemenetlust alustatakse, mille alusel, millistel tingimustel ja millises suuruses nõuetega. Teates on ka toodud, et kohtutäitur annab võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, mille jooksul on võlgnikul võimalus oma kohustusi veel ilma otsese sunnita täita. Kui võlgnik seda aga ei tee, algab sundtäitmine läbi kontode ja varade arestimise. Sageli kuuleb võlgnike käest aga argumente, et ma ei ole mingit teadet saanud. Jah, kui võlgnik ennast varjab ja ei võta dokumente vastu, ei tea ka algatatud täitemenetlusest midagi. Aga see ei ole enam vabandus.
Harvad ei ole juhused, kus võlgnikud tajuvad justkui kohtutäituri kiusu tema suhtes. Aga tegelikult tuleks sellist olukorda vaadelda pigem sissenõudja seisukohast- kuskil on keegi, kes ootab tagasi ammu antud võlga, usaldatud raha või seadusest tulenevat ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohtutäituri kohustus on „tuua raha koju“ kiiresti ja tõhusalt.
TÕDE: Kohtutäitur ei alusta menetlust ilma seadusliku aluseta
Sageli arvatakse, et kohtutäitur on justkui “sissenõudja esindaja”, kes tegutseb ühe poole kasuks ja teise vastu.
Kohtutäitur ei ole ei sissenõudja ega võlgniku esindaja, vaid hoopis avaliku võimu esindaja, kelle ülesanne on täita seadusest tulenev täitedokument. Selline täitmine on riigi poolt rangelt reguleeritud, kuna see puudutab ka inimeste põhiõigusi (nt kodu ja vara puutumatus). Täitur ei vali ise, keda aidata – tema roll on täita seaduslik kohustus neutraalselt ja sõltumatult.
Kuidas see praktikas töötab? Täitemenetlus algab sissenõudja avalduse alusel, millele on lisatud täitedokument. Täitur ei otsusta, kas nõue on õigustatud või mitte – see on juba tehtud kohtus või muu pädeva asutuse poolt. Kohtutäitur viib läbi täitemenetluse vastavalt seadusele: tuvastab vara, saadab teated, vajadusel arestib vara või korraldab vara müüki. Seega ei tegutse täitur võlausaldaja “tellimusel”, vaid täidab avalikku ülesannet- õigusemõistmise viimist reaalse täitmiseni.
Tegelikkuses saab võlgnik kogu menetluse vältel kohtutäiturilt menetluse kohta adekvaatset infot . Koos saab üle vaadata võimalikud lahendused tekkinud probleemidele (nt maksegraafiku sõlmimine vms). Kohtutäitur on praktikas tihti ka “sillaks” võlgniku ja sissenõudja vahelisel suhtlusel. See on mõlemale osapoolele kasulikum, kui võlgniku poolt “peitusemäng” või sissenõudja poolt “teerulliga sõitmine”. Kohtutäituri tegevus on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. Lisaks allub täitur järelevalvele – teda kontrollivad vastavalt pädevusele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Justiits- ja Digiministeerium ja vajadusel ka kohus.
Täituril on kohustus igas menetluses tegutseda ausalt, erapooletult ja kutse-eetika kohaselt, kaitstes kõigi menetlusosaliste õigusi.
Vaatamata selgitustele ei kipu müüt kohtutäituri ja võlausaldaja huvide eelistusest kaduma. Võlgniku seisukohast võib täitemenetlus tunduda “karistusena” – eriti, kui see tähendab sissetuleku arestimist või vara müüki. Kuid see ei muuda täituri rolli kallutatuks – ta ei loo ise ebameeldivaid olukordi, vaid täidab juba tehtud otsust rangete reeglite järgi ja on menetlusosalistele toeks kogu menetluse vältel.
TÕDE: kohtutäitur ei ole ühegi poole esindaja – ta on sõltumatu seaduse täitja.
Kuidas saadakse kohtutäituriks? Kohtutäitur on vaba elukutse esindaja ning ta peab ametit enda nimel ja vastutusel. Vabale kohtutäituri ametikohale saavad kandideerida isikud, kes on omandatud õigusalase kõrghariduse, valdavad eesti keelt, on ausad ja kõlbelised, on sooritanud eelnevalt kohtutäituri eksami ja on kõrge pingetaluvusega. Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel, mis kuulutatakse Justiits- ja Digiministeeriumi poolt välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale. Igal kohtutäituril peab olema abi, kes aitab täiturit kõigi ametitoimingute läbiviimisel. Kohtutäituri abi on samuti kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist, kes peab olema sooritanud vastava eksami.
Eks alati on kodanikul ja inimesel keeruline armastada ligimest, kellele peab sunni korras alluma. Sund aga ei võimalda alati kuulata südame häält ning tuleb teha väga raskeid otsuseid, öelgu süda mida tahes.
Viimasel ajal ajakirjanduses ilmunud lood, mis kujutavad kohtutäitureid kui kalke ja hoolimatuid, panevad mõtlema. Kas tõesti näivad kohtutäiturid ühiskonnale ainult külmade ja südametutena?
Kohtutäitur ei saa valida, kelle vastu täitemenetlust alustada. Kohtutäituri töö algab siis, kui seaduslik nõue – näiteks kohtuotsus või muu täitedokument – on jõustunud. Kohtutäitur ei saa otsustada, kas võlg on õigustatud või kui raske on kellegi majanduslik või tervislik olukord – kohtutäituri roll on viia otsus ellu seaduse järgi, kiiresti ja erapooletult.
Erapooletus ei tähenda aga sugugi mitte ükskõiksust. Kohtutäituri ülesanne ei ole kedagi „karistada“, vaid tagada, et täitemenetluses oleks kaitstud mõlemad pooled – nii sissenõudja kui võlgnik. Selleks saab kohtutäitur anda nii sissenõudjale kui ka võlgnikule nõu ja juhiseid, kuidas täitemenetluses orienteeruda ja millised sammud aitaksid jõuda maksimaalselt tasakaalustatud tulemuseni.
Oluline on meeles pidada:
🔹 Kui võlgnik ennast ei peida, vaid võtab kohtutäituriga ise ühendust, saab viimane selgitada, kuidas taotleda osamaksete kokkulepet või kuidas vältida kõige karmimaid täitemenetluse meetmeid.
🔹 Kui mõlemad pooled- nii sissenõudja kui ka võlgnik- on koostöövalmid, saab kohtutäitur aidata realistliku maksegraafiku sõlmimisel või vajadusel võlgniku suunamisel võlanõustajani.
🔹 Kohtutäitur selgitab täpselt, mis õigused ja võimalused mõlemal poolel- sissenõudjal ja võlgnikul – on ja ei tee otsuseid nende eest, vaid aitab teha informeeritud valikuid.
Kuid on ka asju, mida ka juhul, kui kohtutäitur tahaks, ta teha ei saa. Need on:
🔹 Loobuda kaastundest täitedokumendi täitmisest
🔹 Peatada protsessi ilma seadusliku aluseta
🔹 Seada ühe poole õigused teise arvelt kõrgemale
Kogu täitemenetluse protsessi käigus inimlikkus ei kao, vaid peab sobituma etteantud raamidesse. Kohtutäiturid näevad erinevate inimeste erinevaid lugusid iga päev – ja just seetõttu nad teavad, kui keeruline võib see inimese jaoks olla. Aga selleks, et kohtutäitur saaks aidata, peab inimene ise astuma sammu vastu. Kõige rohkem aitab läbipaistvus ja suhtlemine kohtutäituriga. Kohtutäitur ei saa aega tagasi pöörata ega kohtuotsuseid tühistada, küll aga saab aidata mõista, mis on inimese võimalused – ja kuidas nendest võtta maksimum. Pea liiva alla peitmine ei tööta.
TÕDE: Kohtutäiturid on südamega inimesed nagu iga teinegi ja proovivad leida koostöös kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi.
Kes maksab kohtutäiturile palka?
Kuigi kohtutäiturid täidavad avalikku ülesannet, ei maksa neile palka riik. Kohtutäituri töötasu tuleb võlgnikult või isikult, kes teenust tellib, vastavalt seaduses sätestatud tasu määradele. Kohtutäitur ei arvuta oma tasu mitte kunagi suvaliselt „õunte või kohvipaksu” pealt. Oluline on toonitada, et kohtutäituri amet ei ole üksnes jõuline sundtäitmine – see on tasakaalu leidmine õiguse ja kohustuste vahel, erapooletu vahendamine ning õigusselguse loomine.
Tihtipeale arvab ühiskond, et kohtutäiturid on meeletult rikkad, teenides suurt tulu vaeste inimeste ja probleemsete võlgnike arvel. Paraku see nii ei ole. Kohtutäitur on üldises mõttes inimene, nagu iga teine meie seast. Ta vajab elamiseks kodu, töötamiseks bürooruume, ehk ka puhkuseks suvilat. Kohtutäitur võib saada päranduse ja läbi selle kinnisvara omanikuks. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus tekitatud süülise kahju eest. Paraku on aga seaduses ka üks kaval pügal, mis paneb kõik kohtutäiturid vastutama solidaarselt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Vastutus tähendab lahti seletatult seda, et tuleb maksta kinni kolleegi eksimus, kui tal endal vara, mille arvelt nõuet tema vastu rahuldada, puudub. Seega vara omamine on kohtutäituri tagatis, mille arvelt saab vajadusel tema vastu esitatud nõudeid rahuldada.
Kohtutäiturid on kaua töötanud, suurte kogemustega professionaalid, kes panustavad igapäevaselt sellele, et lahendada keerukaid võlaolukordi ja leida nendele lahendusi selliselt, et nii sissenõudja ja võlgniku õigused oleksid kaitstud ja kohustused tasakaalus.
Eestis on kohtutäituriamet aastast 2001 sarnaselt notarite ja vandetõlkidega vaba elukutse, s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Vabakutselisel täituriametil on eelis- nimelt Eesti riik ei kuluta sundtäitmisele maksumaksja raha, vaid täiturid majandavad ennast võlgnikelt nõutavaist tasudest. Seega saab kohtutäituri majanduslikku järje eest tänada võlgnikke endid.
Aga kui vaene või rikas siis kohtutäitur ikkagi on ja kui palju ta ühe menetluse pealt teenib?
Täitetoimingu käigus maksab võlgnik kohtutäituri tasu näiteks 124 eurot (sh km 24%).
See rahasumma jaguneb järgmiselt:
Alles jäävast 100 eurost omakorda:
Kohtutäituri reaalne tulu kohtutäituri tasust on vaid 8 eurot. Seda on vähem, kui keskmine töötunni tasu paljudes ametites ja sisaldab veel ka vastutust, riskide kandmist, büroojuhtimist jms. Kohtutäiturite tasu määrad on leitavad kohtutäituri seaduses.
TÕDE: Enamus kohtutäituri tasust ei jõua kohtutäituri rahakotti, mistõttu ei suple kohtutäiturid ka rahas.
Tsiviilnõuete aegumine
Juba 2011. aastal võeti vastu seadusemuudatus, mis langetas täitemenetluses olevate tsiviilnõuete aegumistähtaja kolmekümnelt aastalt kümnele aastale. Väga tihti tuleb ette ülipahaseid kodanikke, kes ei ole rahul, et nende võlad ei ole „ära kustutatud“.
Täitemenetluse lõpetamiseks tsiviilnõude aegumise tõttu peab võlgnik pöörduma avaldusega kohtutäituri poole. Avalduse esitamine on tasuline, st võlgnikul tuleb tasuda tasu 18.60 (sisaldab 24% käibemaksu) kohtutäituri poolt aegumise avalduse läbivaatamise eest. Kui võlgnik avalduse läbivaatamise tasu ei maksa, jätab täitur avalduse läbi vaatamata. Kui on tegemist olukorraga, kus võlgnikul on aegunud mitu erinevat täiteasja, tuleb iga asja aegunuks tunnistamise eest maksta eraldi tasu. Oluline on meeles pidada, et avalduse esitamine kohtutäiturile ei tähenda sugugi automaatselt võlast vabanemist, vaid sõltub sissenõudja nõusolekust-kui sissenõudja nõustub, lõpetab täitur menetluse sissenõudja nõude osas. Mittenõustumise korral on võlgnikul õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Kui kohtutäitur aegumist kohaldab, tuleb võlaikkest pääseda soovijal kohtutäiturist vabanemiseks ja oma vara aresti alt vabastamiseks tasuda täitekulud. Maksimaalselt on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda kuni 50 protsenti nii menetluse põhitasust kui ka täitekuludest.
TÕDE: aegumise kohaldamiseks peab võlgnik esitama avalduse ja maksma tasu, vastasel korral võla sissenõudmine jätkub.
Vara müük täitemenetluses
Täitemenetluse käigus arestib kohtutäitur vajadusel võlgniku kinnisvara ja võlanõude täitmiseks müüb selle avalikul enampakkumisel. Üks üsna levinud müüt, mida ka ajakirjandus on ohtralt toitnud, on see, justkui müüksid kohtutäiturid täitemenetluses arestitud vara odavalt oma tuttavatele ja sugulastele. See on üks levinumaid väärarusaamu, millega kohtutäiturid igapäevaselt kokku puutuvad.
Vara müük täitemenetluses toimub väga selgete ja läbipaistvate reeglite järgi, mille eesmärk on tagada õiglus, aus hind ja kõigi osapoolte kaitse. Enamus vara müüke toimub elektroonilisel avalikul oksjonil oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Igaüks, isegi võlgnik ise, saab osaleda ja pakkumisi teha, eeldusel, et täidetud on oksjonil osalemise tingimused. Tasub tähele panna, et selline oksjonikeskkond sai loodud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt selleks, et vabaneda suulistest enampakkumistest, kus oli kujunenud trendiks pidada osalejate poolt enampakkumine n-ö. “ukse taga” ja soetada vara alghinnaga. Läbipaistvad ja mittemanipuleeritavad oksjonid on loonud olukorra, millest täna võidavad kõik menetlusosalised. Seadus keelab kohtutäituril ja tema lähikondsetel (nt pereliikmetel) oksjonil osalemise. Lisaks pole kohtutäituril võimalik enampakkumise protsessi sekkuda nii, et keegi pakkujatest saaks kuidagi ostueelise. Kohtutäiturite tegevust kontrollib Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning vajadusel Justiits- ja Digiministeerium. Kõikide täitemenetluste dokumentatsioon on kontrollitav ning huvi korral kättesaadav osapooltele. Oksjonil oleva vara registreerimised, pakkumised ja isegi vaatamiste logid on elektrooniliselt fikseeritud ja nendega ei ole võimalik manipuleerida. Oksjoni alghind määratakse lähtudes turuväärtusest ning see võib oksjoni käigus suureneda – nagu igal teisel turupõhisel oksjonil. Praktika ongi kujunenud nii, et lõppenud oksjonitel on reeglina hinnad tõusnud võrreldes alghinnaga ca 20-25%.
Ometi on müüt eelisolukorras olevatest lähikondsetest visa kaduma. Selle müüdi levik tuleneb tihti teadmatusest või võlgniku rahulolematusest olukorras, kus vara müüakse allapoole omaniku soovitud hinda. Täitemenetlus ei ole enam sugugi vabatahtlik müügiprotsess – see toimub seaduse alusel ja eesmärgiga rahuldada võlausaldaja nõue. Saab välja tuua, et täitemenetluses on võlgnikul siiski õigus müüa tema arestitud vara notariaalse tehinguga enda valitud ostjale ja seda kokkulepitud kõrgema hinnaga.
Küll aga võib teinekord asja “odavusel” olla ka põhjus. Kõige levinum põhjus on varaga kaasa tulevad juriidilised probleemid (nt varal lasuvad pandid, valduse üleandmise küsimused, väljatõstmisega kaasnevad kulud jms). Oluline on siiski endale teadvustada, et kohtutäitur selgitab kõikidele osapooltele olukorda ja annab endast parima, et enampakkumise tulem oleks maksimaalselt suur.
TÕDE: kohtutäitur ei saa seaduse kohaselt müüa vara tuttavatele ega sugulastele eelisjärjekorras või “odavamalt”. Kõik vara müügid on läbipaistvad, reguleeritud ning nende üle teostatakse pidevat järelevalvet.
Lapse ülalpidamine
Kelle mure on Eestimaa lapsed ja nende suureks kasvatamine? Aegajalt on kohtutäituril küll tunne, et see ei ole teps mitte lapsevanemate, vaid nende mure. Kohtutäiturid on päevast-päeva ametis sellega, et saada laste ülalpidamiseks mõeldud raha lapse vanemalt ka reaalselt kätte. Elatisvõlgnike arv püsib aastaid juba kümne tuhane piiril.
Tänane riigi elatisabi süsteem on sisulist tuge pakkuv võimalus üksi lapsi kasvatavale vanemale. Tegemist on hästi toimiva ja toetava meetmega, millega on loodud õigus ja võimalus riigilt lapse kasvatamiseks abi saada. Kohtutäiturid puutuvad oma igapäevases töös kokku sellega, et paljud lapsevanemad ei tea enda õigusest taotleda täitemenetluse aegset elatisabi. Seda juhul, kui kohustatud isik oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida. Täite- või pankrotimenetluse aegne elatisabi ei ole last kasvatava lapsevanema täiendav toetus või sissetulek, vaid on oma sisult elatise maksmise kohustuse üle võtmine riigi poolt. Kuid midagi ei saa tasuta-kui riik maksab kohustatud lapsevanema eest elatisabi, tahab ta seda raha hiljem võlgnikult iga hinna eest tagasi saada. Sisuliselt annab riik elatisvõlglastele väga pikaks ajaks laenu. Elatisabi maksab riik lapsele kindlas summas ja igakuiselt.
Tänases keerulises majandusolukorras on ka pankrottide arv tõusuteel ja seetõttu on võimalik saada elatisabi ka pankrotimenetluse ajal. Seda abi makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi, st kohtuotsuse või notariaalse kokkuleppe alusel alates pankroti väljakuulutamisest, kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal lapse ülalpidamiskohustust. Pankrotimenetluse aegse elatisabi suurus on samuti kuni 200 eurot kuus lapse kohta ja seda makstakse ajal, mil pankrotimenetlus kestab. Avaldus täitemenetluse aegse elatisabi saamiseks tuleb esitada kohtutäiturile, kelle juures on algatatud elatise sissenõudmise täitemenetlus.
TÕDE: Ka juhul, kui vaatamata jõustunud kohtuotsusele lapsevanem oma elatise maksmise kohustust ei täida või lapsevanema suhtes on käimas pankrotimenetlus, on lapsel võimalik saada riigilt elatisabi maksimaalselt 200 eurot kalendrikuus.
Kokkuvõte
Ilma kohtutäituriteta ei oleks võimalik tagada nõuete sundtäitmist ega kaitsta õiguskindlust ühiskonnas. Nad on õigusemõistmise praktiline täideviija ja riigi autoriteedi hoidja. Kohtutäituri roll ei piirdu ainult võla sissenõudmisega, vaid hõlmab ka õiguse ja õiglustunde kaitset, olles oluline lüli seadusliku korra säilitamisel.
Justiits- ja Digiminister vabastab Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula ametist 1. juulil. Täitetoimikud võtab üle ja jätkab täiteasjade menetlemist Rapla kohtutäitur Õnne Pajur.
Justiits- ja digiministri käskkirjaga vabastatakse Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula ametist tema taotlusel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus korraldab täiteasjade üleandmise menetlusi jätkavale Rapla kohtutäitur Õnne Pajurile. Kohtutäitur Õnne Pajur teavitab menetlusosalisi täiteasjade ülevõtmisega seonduvast täpsemalt.
Kersti Kaljula on kohtutäituri ametis olnud 1993. aastast. Ametikogu juhatus tänab Kersti Kaljulat pikaajalise töö eest.
Täiendav info: Helen Rives, tel. 56851043
PRESSITEADE
Rahvusvaheline kohtutäituri päev toob fookusesse tehisintellekti rolli õigusemõistmises
Täna, 12. juunil 2025, tähistatakse 18. rahvusvahelist kohtutäituri päeva, mille korraldab Rahvusvaheline Kohtutäiturite Liit (UIHJ). Tänavuse päeva keskne teema on „Tehisintellekt kohtutäituri teenistuses – usaldusväärne kolmas osapool.“
Sel puhul toimub 11.–13. juunil Kasahstanis, Almatõs rahvusvaheline konverents, kus kohtutäiturid, õiguseksperdid ja digitehnoloogia arendajad arutavad, kuidas tehisintellekt muudab õiguse täideviimise protsesse. Konverentsile on oodata külalisi enam kui 50 riigist. Lisaks seminaridele ja aruteludele kuulub programmi ka kultuuriline osa ning traditsiooniline jalgpalliturniir.
Ajastul, kus digitehnoloogia ja tehisintellekt muudavad igapäevast tööpraktikat paljudes valdkondades, seisavad kohtutäiturid innovatsiooni esirinnas. Tehisintellekt ei ole enam pelgalt tulevikuvisioon, vaid praktiline töövahend, mis võimaldab täpsemat varade tuvastamist, keerukate juhtumite analüüsi ning prognoosida sõbralikke kokkuleppeid ja täitetoiminguid.
„Tänapäeva kohtutäitur ei ole pelgalt õiguse täideviija, vaid õigustehnik, ühiskondlik vahendaja ja õigusemõistmise kaasajastaja,“ rõhutab UIHJ. Tehisintellekti kasutuselevõtt võimaldab tõsta õigusemõistmise kiirust ja kvaliteeti, parandades samal ajal menetlusosaliste rahulolu ja õigussüsteemi usaldusväärsust.
UIHJ kutsub rahvusvahelise päeva raames osalema üle kogu maailma toimuvatel konverentsidel, aruteludel ja tehnoloogiapõhistel esitlustel, et tutvustada, kuidas tehnoloogia tugevdab kohtutäituri kui usaldusväärse kolmanda osapoole rolli – seda eriti ajastul, mil õigussüsteemid vajavad suuremat tõhusust ja läbipaistvust.
Oluline on rõhutada, et iga algoritmi taga seisab inimene. Kohtutäitur ei kao, vaid areneb koos ajaga – jäädes alati professionaalseks ja inimlikuks lüliks tehnoloogia ja õiguse vahel.
Taustaks:
Rahvusvaheline Kohtutäiturite Liit (UIHJ) on 1952. aastal asutatud rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon, mis ühendab täna liikmeid 100 riigist viielt kontinendilt, esindades kohtutäiturite ametit 96 riigis.
Eestis töötab neljas erinevas piirkonnas 38 kohtutäiturit ja neid esindab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Lisainfo UIHJ kohta:
Käibemaksu määr tõuseb alates 1. juulist 2025 praeguselt 22 %-lt 24 %-le, suurendades sellega ka võlgnike kohustusi täitemenetluses.
Käibemaksuga on maksustatud nii kohtutäituri tasu kui ka täitekulud. Kui võlgnik tasub täitemenetlusse antud nõude koos kohtutäituri tasuga enne 1. juulit 2025, on see käibemaksumäära muudatuse võrra odavam kui tasuda peale käibemaksumäära tõusu alates 1. juulist 2025. Muudatus puudutab ka neid kohustusi, mille täitmiseks kohtutäituri antud vabatahtliku tasumise tähtaeg täitub pärast 1.juulit 2025.
Võlgnikud saavad kohtutäituritelt teavitused tasude ja täitekulude uuendatud jääkide kohta juulikuu jooksul. Ümberarvestamise perioodil võivad erineda täitetoimikute võlgnetavad jäägid pankades, Maksu- ja Tolliametis jm. Küsimuste korral palun pöörduge täiteasja menetleva kohtutäituri poole.“
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda pakub koolitusi ja infotunde erinevatele sihtrühmadele – üldhariduskoolidele, mittetulundusühingutele, ettevõtetele, korteriühistutele ja muudele huvilistele.
Meie eesmärk on tõsta teadlikkust õigussüsteemi toimimisest, täitemenetluse ja pankrotimenetluse olemusest ning kodanike õigustest ja kohustustest. Koolitused on praktilise suunitlusega ning kohandatavad vastavalt sihtrühma vajadustele ja huvidele.
💼 Pakume:
Koolitused viivad läbi oma ala spetsialistid – praktiseerivad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid.
Kui soovid kutsuda meid esinema või koolitust läbi viima, võta meiega ühendust:
📧 info@kpkoda.ee
📞 6461672 või 56851043
Teeme võlamenetlemise teemad arusaadavaks ja kättesaadavaks kõigile!
22.mai
Koolitus
Mereõigus täite- ja maksejõuetusmenetluses. Lektor Heiki Lindpere
Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.
18.september
Koolitus
GDPR ja andmekaitse, FIMS. Lektorid Henri Ratnik, Kersti Kerstna-Vaks.
Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.
23.oktoober
Koolitus
Täite ja maksejõuetusmenetluse kohtupraktika.
Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.
11.detsember
Koolitus
Maksumuudatused 2026. Lasse Lehis.
Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.
Urmas Tross
Pankrotihaldur
Kui lahkunu varaline olukord on pärija jaoks ebaselge, siis on alati mõistlik kaaluda pärandi inventuuri läbiviimist, ka siis, kui pärandi hulgas on hinnaline varaese. Seda põhjusel, et kui pärandi vastuvõtmise järel peaks ilmnema, et pärandis on kohustusi rohkem kui pärandina saadavaid asju ja õigusi, siis pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Inimese siitilmast lahkumine toob lähedaste jaoks kahtlematult kaasa emotsionaalselt raske perioodi. Varem või hiljem tuleb pärijatel silmitsi seista mitmete oluliste küsimustega puudutavalt lahkunust allesjäänud maiset vara. Mõnele toovad läbimõtlemata otsused halbu üllatusi.
Kui lahkunu varaline olukord on pärija jaoks ebaselge, siis on alati mõistlik kaaluda pärandi inventuuri läbiviimist, ka siis, kui pärandi hulgas on hinnaline varaese. Seda põhjusel, et kui pärandi vastuvõtmise järel peaks ilmnema, et pärandis on kohustusi rohkem kui pärandina saadavaid asju ja õigusi, siis pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pärandi ilma inventuurita vastuvõtmisega kaasneb pärija jaoks risk, et pärija jääb vastutama ka lahkunu nende võlgade eest, mida pärandina saadu ei kata, ehk pärijal tuleb puudujääv osa katta oma isikliku varaga. Pärandi inventuuri akt annab pärijale teavet, millest tulenevalt võib pärijal tekkida kohustus esitada pärandvara pankrotiavaldus.
Nimelt, kui pärija jaoks saab või peab saama selgeks, et pärandvarast ei piisa pärandil lasuvate kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, siis on pärija kohustatud esitama kohtule 3 kuu jooksul avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara pankrotiavalduse esitamise korral tuleb tasuda ka riigilõiv, mis käesoleval hetkel on 10 eurot.
Kohtu poolt algatavas pankrotimenetluses saab pärijast menetlusosaline, kelle peamine kohustus on anda haldurile teavet pärandvara kohta. Ülejäänu korraldab kohtu poolt nimetatud pankrotihaldur, kes koostöös pärija ja võlausaldajatega selgitab välja pärandvara koosseisu, s.o nii pärandvarasse kuuluvad asjad ja õigused kui ka kohustused.
Pärandvara pankrotimenetluses loetakse võlausaldajateks nii pärandaja võlausaldajad (nt krediidiandjad, teenuseosutajad) kui ka isikud, kes on kandnud pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud, kelleks reeglina on pärijad ise. Pärijale on oluline teada, et viimased nõuded saavad rahuldatud eelisjärjekorras, enne kui asutakse rahuldama teiste võlausaldajate nõudeid. Pärijal tuleks matuse-, inventuuri- jms kulude hüvitamiseks alles hoida kuludokumendid (arved, maksekorraldused jmt), sest pankrotimenetluses saab neid nõudeid maksma panna vaid tõendatud ulatuses. Pärijal võib olla pärandaja suhtes ka muid nõudeid, mis tuleb esitada pankrotiseaduses sätestatud korras ja tähtajal. Võlausaldajateks loetakse ka pärimisseaduse alusel sundosanõuet või pärandaja korraldusest tulenevat nõuet omavad isikud, kuid neid on pankrotimenetlustes reeglina harva.
Kadri Noor
kohtutäitur Kaire Põlts abi ja usaldusisik
Kohtutäitur peab otsima üha enam leidlike võimalusi nõuete sundtäitmiseks täitemenetluses. Üheks võimalikuks võlanõude sundtäitmise meetmeks oleks näiteks võlgnikule kuuluva pärandvara või selle ühisuse tuvastamine, arestimine ja müük täitemenetluses.
Kohtupraktikas on leitud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust, kuivõrd pärand läheb vahetult üle pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte alusel seaduse jõul alates pärandaja surmast. Seega ei eelda iseenesest pärandi üleminek täiendavate formaalsuste täitmist, sh ka mitte pärimistunnistuse väljastamist.
Teatud täitetoimingute teostamiseks ei saa pärimistunnistusest aga ei üle ega ümber. Lisaks õigusselguse ja – kindluse tagamisele, täituri vastutuse minimeerimisele, täitetoimingute õiguspärasuse tagamisele, ei oleks ilma pärimistunnistuseta võimalik kanda näiteks vara ostjat kinnistusraamatusse omanike hulka või omanikuks olukorras, kus võlgnik ise varasemalt registrisse sisse kantud ei ole (kinnistusraamatu seis vale). Seega on menetlustoimingute seisukohalt pärimistunnistuse olemasolu olulise tähtsusega.
Tasuks meeles pidada, et pärimismenetluse mittealgatamise korral pärijate passiivsuse või kohustuste täitmisest kõrvalehoidmise tõttu, ei tasuks päris käed rüpes ootele jääda. Ka sissenõudja, kui muu pärandvara suhtes õigusi omav isik, saab algatada ise pärimismenetluse. Pärimismenetluse algatamisega kaasnevad küll notari toimingute kulud, kuid need on võimalik täitemenetluses täitekuludena otse ära täita, sest täitekuludeks on muuhulgas ka sissenõudja poolt varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud.
Pärandvara arestimisest tasuks teavitada ka Notarite Koda, et notarid oleksid teadlikud võimalikust pandiõigusest pärandvara suhtes, vältimaks tehingute tegemist arestitud varaga võlgniku poolt.
Pärandvara arestimine toimub vallasvara- ja varaliste õiguste sätete alusel. Pärimisõigust käsitletakse varalise õigusena seetõttu, et see kujutab endast õiguste ja kohustuste kogumit – õigus omada pärandvara koos teiste pärijatega, õigus nõuda pärandvara jagamist, õigus teostada ostueesõigust, jms.
Kuivõrd pärandvara hulka kuuluvad esemed kuuluvad kuni pärandvara jagamiseni kaaspärijatele ühiselt, ei saa kohtutäitur arestida pärandvarasse kuuluvaid esemeid. Küll aga saab kohtutäitur sellisel juhul arestida võlgnikule kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest.
Vara hinna määramisel tuleks arvesse võtta teadaolevaid asjaolusid pärandvara suhtes, nagu näiteks võlgniku mõttelise osa suurus, pärandvara jagamise korral reaalosa suurus ja asjade võimalik turuväärtus, kaaspärijate arv, teadaolevate kohustuste suurus, inventuuri läbiviimine, jms. Ka vara ostjal tasub olla väga hoolikas ja enne ostu endale täiesti selgeks teha, et mis ulatuses ikkagi kaasneb ostuga õigusi pärandvara suhtes.
Erinevalt kinnisvara menetlusest, ei kohaldu pärandvara ühisuse müügi korral korteriühistu pandiõigus, mis tähendab omakorda seda, et korteriühistu võla olemasolu korral läheb see üle ka vara ostjale. Erisustest rääkides – ei toimu pärandvara ühisuse müügi korral ka näiteks kinnisvaraga tutvumist vara müügiprotsessi raames, sest kuni pärandvara jagamiseni ei saa võlgniku osa sellest kindlaks teha ning vara ühisomandis.
Pärandvara mõttelise osas müümine ja tulemi jagamine toimub analoogselt küll vallasvara enampakkumise korraga, kuid ostja kandmine registrisse hõlmab nii vallasvara- kui ka kinnisvara menetluse toiminguid. Nimelt tuleb täituril teavitada võlgniku pärandiosa võõrandamisest ja ostja nimele kandmisest nii pärimisregistrit, kuid ka teostada omanikukande muudatus kinnistusraamatus. Riigikohus on leidnud, et pärandavara ühisuse müügi korral võib kinnistusraamatu omanikukande parandamata jätmine ohustada ostja õigusi, sest ei ole välistatud näiteks pärandvarasse kuuluva kinnisasja ühisomanikuks saamine heauskse omandamise kaudu. Pärandvara ühisuse ostjale ei lähe seejuures üle pärija staatus, vaid üksnes kaaspärija varalised õigused.
Praktikuna võin ka kinnitada, et pärandvara mõttelise osa müümine on osutunud küllaltki efektiivseks täitemenetluslikuks meetmeks ning aitab oluliselt kaasa võlanõuete täitmisele.
Piret Altosaar
kohtutäitur Kaja Lilloja abi
Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandavaraga ning pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi. See tähendab, et isiku surma korral saavad pärijad pensionifondi osakute omanikeks ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. Mis saab võlgnikuks oleva isiku II pensionisamba osakutest peale surma ning mis saab olukorras, kus võlgnik pärib lähedase surma korral II pensionisamba osakud?
Eesti pensionisüsteemi eesmärk on tagada inimestel vanaduspensionile minnes senine elustandard ja püsiv igakuine sissetulek. Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas – riiklik pension; II sammas – kohustuslik kogumispension; III sammas – täiendav kogumispension. I sammas tagab alampensioni riiklikult, II sammas on kohustuslik kogumine, mis täiendab I samba pensionit, ja III sammas on vabatahtlik kogumine, mis annab inimestele võimaluse iseseisvalt säästa.
Käesolev artikkel keskendub II pensionisambale ja selle pärimisele. Mis saab võlgnikuks oleva isiku II pensionisamba osakutest peale surma ning mis saab olukorras, kus võlgnik pärib lähedase surma korral II pensionisamba osakud?
Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandvaraga ning pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi. See tähendab, et isiku surma korral saavad pärijad pensionifondi osakute omanikeks ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. Füüsilisest isikust pärijal on võimalik pärandina saadud pensionifondi osakud lasta kanda enda pensionikontole või võtta rahas välja. Rahas väljavõtmisel tuleb aga arvestada, et see maksutatakse kehtiva tulumaksumääraga. Samuti on võimalik võtta osa päritud osakutest rahas välja ja teine osa lasta kanda oma pensionikontole. Juriidilisest isikust pärija saab pensionifondi osakud välja võtta ainult rahas. Väljamaksetelt automaatselt tulumaksu kinni ei peeta. Juriidilisel isikul tuleb esitada maksudeklaratsioon ja tasuda tulumaksu.
Olukorras, kus pärandajal on võlgnevused ning võlgnevuste osas on algatatud täitemenetlused, ei ole pärijate õigus pensioniosakutele enam tagatud. Enne surma saab kohtutäitur arestida II pensionisamba väljamakse nõude, mis tähendab, et väljamaksed saavad toimuda vaid siis, kui osakuomanik on otsustanud esitada avalduse raha väljavõtmiseks. Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Sellisel juhul ei saa pärijad esitada osakute ülekandmise või tagasivõtmise avaldust.
Vastupidises olukorras, mil pärija on võlgnik ning algatatud on täitemenetlus, ei saa kohtutäitur nõuda, et pärijast võlgnik võtaks raha välja. Lisaks osakute tagasivõtmisele, on pärijal õigus esitada avaldus päritavate osakute kandmiseks enda pensionikontole. Sellisel juhul saab kohtutäitur arestida väljamaksenõude ning juhul, kui pärija otsustab hiljem siiski raha välja võtta, tekib kohtutäituril õigus sellele rahale. Kui pärija soovib siiski päritavate osakute osas esitada tagasivõtmise avalduse, kantakse raha kohtutäituri korraldusel pärija arvelduskontole ning aresti saab täita arvelduskontole laekunud raha arvelt.
Mitme pärija korral, mil üks pärija on võlgnik, saab kohtutäitur arestida varaühisuse ning võõrandada selle enampakkumisel. Kohtutäitur ei saa küll arestida II samba osakuid, kuid varaühisuse võõrandamise kaudu enampakkumisel on võimalik võlgnikuks oleva pärija pärand realiseerida nõude katteks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et muudatus, mis võimaldab nii kohtutäituritel, pankrotihalduritel kui ka Maksu- ja Tolliametil alates 01.01.2023.a arestida nõudeid isiku II sambast tehtavatele väljamaksetele, teinud sissenõude pööramise II pensionisambale kiireks ja efektiivseks. Seda siis ka olukorras, kui võlgnik sureb. Võlgnikuks oleva pärija korral tuleb erinevus sisse juhul, kui tegemist on kas ainupärija või pärandvara ühisusega. Juhul, kui pärijaid on mitu ja ainult üks pärija on võlgnik, siis saab kohtutäitur arestida pärandvara kui varaühisuse ja võõrandada selle enampakkumisel. Ainupärija omab aga otsustusõigust II pensionisamba üle ning soovi korral lasta pensioniosakud kanda enda pensionikontole, millega jätab võimaluse pärandina saadud pensioniosakule sissenõude pööramise.
Täiendava kogumispensioni fondide osakud on samuti päritavad. III samba osakute pärimismenetluse algatamiseks tuleb pärijatel esmalt pöörduda notari poole ja kui notariaalne pärimistunnistus on olemas, tuleb esitada avaldus osakute pärimiseks sobivasse pangakontorisse.
Fondiosakute pärimisel on võimalik teha osakute ülekanne pärija pensionikontole või teostada päritud osakute tagasivõtt ning saada raha. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu pärimiseks tuleb aga pöörduda kindlustusseltsi poole. Kui kindlustatud isik sureb enne pensioni väljamaksete algust, siis tuleb kindlaks teha, kas lepingut sõlmides oli lahkunu määranud ühe lepingu tingimusena ka surmajuhtumi kindlustuskaitse. Kui jah, sii surma korral tehakse surmajuhtumihüvitise väljamakse lepingus määratud soodustatud isikule. Kui kindlustatu sureb väljamakse perioodil, makstakse kindlustuslepinguga määratud pensioni soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. Väljamakse saamiseks tuleb soodustatud isikul pöörduda kindlustusseltsi poole.