Alammenüü
Kutsekogu juhatuse soovitused pankrotihalduritele
Soovitused on esitatud KTS § 78 p 7 alusel seniste haldusjärelevalvemenetluste pinnalt vähendamaks ja välistamaks seni tuvastatud puuduste ja rikkumiste kordumist ja ekslikku toimepanekut tulevikus. Juhatus juhib pankrotihaldurite tähelepanu pankrotiseaduses sätestatule ja palub pankrotimenetluste läbiviimisel meeles pidada järgmist:
1. Aruandluskohustuse tähtaegne iseseisev täitmine. PankrS § 165 kohaselt peab pankrotihaldur pankrotimenetluses, mis ei ole lõpetatud kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitama iga järgneva kuue kuu järel kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, milles märgib:
- põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud;
- andmed müüdud ja müümata pankrotivara kohta;
- andmed pankrotivara valitsemise kohta.
Siinkohal selgitab juhatus, et ei ole põhjendatud oodata, et pankrotitoimkond või kohus pankrotihaldurilt aruannet küsiks, vaid haldur peab need esitama omal algatusel. Sama kehtib muude pankrotiseaduse alusel koostatavate aruannete, ettekannete kohta, mille koostamise ja esitamise kohustus kohtule on halduril. Juhul, kui aruandeid või ettekandeid ei ole võimalik seaduses sätestatud tähtaegade jooksul esitada, on soovitus halduril sellest kohut esimesel võimalusel teavitada, et pankrotimenetlust menetlev kohus oleks menetluse asjaoludega operatiivselt kursis. Seeläbi väheneb ka hilisem võimalik kohtu jt järelevalveorganite pahameel halduri tegevuse(tuse) osas.
Juhatus juhib pankrotihaldurite tähelepanu ka PankrS § 66′ lg-le 2, mille kohaselt tuleb pankrotimenetluses esialgselt kinnitatud kulude kalkulatsiooni ületamisel teavitada selles kohut ja võlausaldajate üldkoosolekut viivitamatult.
2. Lõpparuande sisust. Pankrotimenetluse lõpparuandes tuleb kajastada kõik seaduses sätestatud teave, samuti kõik muud pankrotimenetluse seisukohalt olulised tegevused, toimingud ja tehingud. Lõpparuande (ja ka teiste menetlusdokumentide puhul) puhul tasub silmas pidada, eriti kui pankrotimenetlus on kestnud aastaid, et menetlusosalistel oleks võimalik saada kogu menetlust puudutav teave ühest dokumendist.
Näiteks, kui pankrotimenetlust on finantseerinud võlausaldajad või muu isik (nt pankrotihaldur/ pankrotihalduri büroo) peaks see teave olema terviklikult ja ülevaatlikult kajastatud ka lõpparuandes, sh selgitama, kes ja miks otsustasid sellise rahastamise skeemi üle ning miks seda ei tehtud näiteks läbi kohtu deposiidi.
3. Halduri tasu enne ja pärast 1.02.2021 pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Mäletatavasti muudeti 2021. aasta 1. veebruaril halduri tasustamise aluste ja määrade sätteid. Juhatus tuletab pankrotihalduritele meelde, et vastavalt PankrS § 193 lõikes 5 sätestatule:
„Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 65’, 66 ja 66’ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.“
Oluline on tähele panna, et seadus viitab pankrotiavalduse menetlusse võtmise, mitte aga halduri määramise või kinnitamise, kulude kalkulatsiooni, lõpparuande esitamise vm ajale.
4. Pankrotimenetluse kuludest enne 1.02.2021 menetlusse võetud pankrotimenetluste puhul. Pankrotimenetlustes, kus pankrotiavaldus võeti menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, ei arvestata halduri tasudesse tema tegevuse üldiseid kulusid. Halduri tegevuse üldiste kulude arvestus peab olema pankrotimenetluses objektiivsetel alustel põhjendatav, mitte lähtuma halduri subjektiivsest hinnangust ja eelistusest. Üldiseid kulusid saab menetluste vahel objektiivselt jaotada näiteks töömahu alusel (vastavalt sellele, mitu tundi kulutab haldur oma igakuisest üldisest tööajast konkreetsele menetlusele), abiliste hõivatuse alusel (näiteks arvestatakse vaid nende büroo töötajate tegevuse kulusid, kes on abiliseks konkreetses pankrotimenetluses). Põhjendatud ei ole esitada menetlusse konstantseid igakuiseid kuluarveid sõltumata sellest, kas ja kui palju mingil perioodil haldur selles menetluses toiminguid tegi.
Kõikide üldiste tegevuskulude seotus ja jagunemine konkreetse pankrotimenetlusega peab olema tuvastatav ja põhjendatav nii kulu tekkimise ja hüvitamise ajal kui ka tagantjärgi lõpparuande läbivaatamisel ning pankrotimenetluse lõppedes järelevalvemenetluses.
5. (Ajutise) Halduri tasu ja kulude väljamaksmisest ja pankrotihalduri büroo muutumisest. (Ajutise) Halduri tasu ja kulud tohib välja maksta vaid kohtumääruses näidatud isikule peale kohtumääruse jõustumist. Juhul, kui on oht, et võlgnik/ muu isik võib kontodel oleva rahaga „põgeneda“, siis on võimalik halduril taotleda vastavas menetlusdokumendis kohtumääruse täitmise korda selliselt, et halduri kasuks seatud areste ei võeta kontodelt enne tasu täies ulatuses väljamaksmisest.
Samuti tuleb määruses näidatud väljamakset deklareerida kohaselt Maksu- ja Tolliametis ning kajastada ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale esitatavas liikmemaksu aruande lisas. Kui pankrotihaldur vahetab pankrotimenetluse kestel bürood, mille kaudu ta tegutseb, tuleb sellest informeerida pankrotimenetlust menetlevat kohut ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, et viimane saaks teha vajalikud muudatused Koja kodulehel.
5. Maksete aluseks olevast dokumentatsioonist ja maksete teostamisest. Kõik pankrotimenetluse kulude aluseks olevad kuludokumendid peavad olema adresseeritud pankrotivõlgnikule, mitte pankrotihaldurile ega tema büroole. Pankrotivõlgniku kontolt tehtavate väljamaksete selgitused maksekorraldustel peavad olema täpsed, mitte eksitavad – selleks on võimalik ülekande selgituses viidata makse aluseks olevale kuludokumendile, lepingule, aktile, perioodile vm.
6. Tähelepanelikkus ülekannete tegemisel. Kui pankrotihaldur teeb internetis pangalingi abil makseid, siis soovitab juhatus kontrollida alati üle, millist pangakontot internetipangas vaikimisi maksja kontona pakutakse ning kelle kontolt makse tehakse. Isiklike ostude tegemisel palub juhatus veenduda enne makse aktsepteerimist, et maksja pangakontoks oleks valitud alati pankrotihalduri isiklik pangakonto, büroo kulude korral vastavalt büroo pangakonto. Kui juhtus eksitus, pankrotihaldur tegi makse pankrotivõlgniku pangakontolt, tuleb valesti üle kantud raha halduri omal algatusel pankrotivõlgniku kontole koos ülekande tasudega tagasi maksta.
Lõpetuseks, kui pankrotihalduril tekib praktikas küsimus, kuidas konkreetset menetluslikku olukorda lahendada, siis soovitab juhatus konsulteerida eelnevalt võlausaldajate ja pankrotitoimkonnaga, vajadusel kaasata ka pankrotimenetlust menetlev kohtunik. Koostöö ja kommunikatsioon menetlusosaliste ja kohtunikuga ning selle kohane kajastamine menetlusdokumentides vähendavad hilisemaid vaidlusi halduri tehtud või tegemata töö, sh määratud tasu, osas.
Maarja Roht
Kutsekogu juhatuse esimees