Kohtutäituri ametitegevus

Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele).

Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud.

Igal isikul on õigus saada teavet tema vastu esitatud nõuete rahuldamiseks teostatavate täitetoimingute kohta.

Euroopas on kohtutäiturid tavaliselt kas riigipalgalised või vabakutselised. Eestis on kohtutäituriamet aastast 2001 sarnaselt notarite ja vandetõlkidega vaba elukutse, s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Vabakutselisel täituriametil on kaks eelist: riik ei pea sundtäitmisele maksumaksja raha kulutama (täiturid majandavad ennast võlgnikelt nõutavaist tasudest) ning täiturid on rohkem motiveeritud (seda näitab ka Eesti kogemus – vabakutseliste täiturite tööle asudes paranes sundtäitmise kvaliteet oluliselt).

Pärast põhjalikku kontrolli (kandidaaditeenistus, eksam, konkurss) avab kohtutäituriks nimetatu büroo, kus tegutseb oma nimel ja vastutusel. Riik ei maksa täiturile palka ega vastuta tema tegevuse eest. Riskide maandamiseks peab täituril olema sõlmitud vastutuskindlustus. Tavalisest eraettevõtjast erineb vaba elukutse pidaja eeskätt selle poolest, et põhilisi ametitoiminguid ja otsuseid tuleb teha isiklikult, neid ei saa palgalistele abilistele delegeerida.

Eestis on neli kohtutäiturite tööpiirkonda: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu tööpiirkond.

Kohtutäituri ametitoiminguid saab vaidlustada kaebusega. Kui isik ei ole täituri otsusega kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta nõus, saab ta selle otsuse peale edasi kaevata kohtusse.

Vabakutseliste kohtutäiturite tegevuse üle teostab justiitsminister riiklikku järelevalvet.

Kohtutäituril on vastava eksami sooritamisel õigus tegutseda ka pankrotihaldurina.

Isikutel on võimalik oma täiteasju puudutava infoga tutvuda internetis kodanikuportaali (X-tee) kaudu, kasutades selleks ID-kaarti või internetipanka. Kohtutäituriteated avaldatakse ametlikus väljaandes "Ametlikud teadaanded".