Usaldusisiku roll füüsilise isiku maksejõuetus-menetluses

Kui kohus võtab võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise. Usaldusisik on sõltumatu kolmas osapool, kelle ülesanne on tagada, et menetlus kulgeks ausalt ja läbipaistvalt ning et mõlema poole (nii võlgniku kui ka võlausaldajate) huvid oleksid kaitstud.

Usaldusisikul on oluline roll tagada, et menetlus on õiglane ja et võlgnik ei kuritarvitaks menetluse võimalusi. Tema sõltumatus on kriitilise tähtsusega, kuna ta peab tasakaalustama võlgniku ja võlausaldajate huvid ning tegutsema erapooletult. Samuti on usaldusisikul seaduslik vastutus oma tegevuse eest, mis tähendab, et ta võib vastutada, kui menetlus kulgeb tema vea või hooletuse tõttu valesti.

Usaldusisiku peamised ülesanded:

1. Võlgniku vara ja tulude ülevaatus: Usaldusisik kontrollib võlgniku vara ja sissetulekute seisu ning vajadusel aitab nende dokumenteerimisel ning hindamisel. Ta teeb kindlaks, millised varad on menetluses arvestatavad ja millised mitte, samuti hinnatakse võlgniku sissetulekute taset. Usaldusisikule tuleks ausalt ja üksikasjalikult anda ülevaade oma varadest ja võlgadest, sest kohus tugineb menetlusega seotud otsuste tegemisel paljuski usaldusisiku arvamusele. Oluline on ka, et usaldusisikult saab infot, millistest võlgadest on võlgnikul võimalik üldse menetluse tulemusel vabaneda ja millistest pole paraku võimalik. Näiteks võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.
2. Võlausaldajate teavitamine ja kokkulepete vahendamine: Usaldusisik teavitab võlausaldajaid menetluse käigust, samuti esindab nende huve, püüdes vajadusel leida kompromisse ja kokkuleppeid, mis rahuldaksid mõlemaid pooli.
3. Menetluse jälgimine ja aruandlus: Kogu menetluse vältel jälgib usaldusisik, et võlgnik täidab oma kohustusi ning aitab võlgnikul võlgade katteks raha kõrvale panna. Ta esitab kohtule regulaarselt aruandeid menetluse edenemise kohta ning teeb ettepanekuid menetluse lõpetamiseks või muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik.
4. Lõpparuande koostamine: Kui makseplaan on täidetud või menetlus tähtaja saabumise tõttu lõpetatakse, koostab usaldusisik lõpparuande, mis esitatakse kohtule. See aruanne sisaldab erapooletut ülevaadet menetluse käigust, võlgniku poolt tehtud maksetest ning võimalike probleemide lahendustest. Samuti annab usaldusisik hinnangu, kas kohus peaks võlgniku kohustustest vabastama või pole see asjaolusid arvestades põhjendatud.

Usaldusisiku roll nõustajana

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võib usaldusisik võlgnikule olla ka olulise toe ja nõuandja eest. Kuigi usaldusisik peab säilitama erapooletuse ja tegutsema nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides, saab ta siiski anda võlgnikule mitmesugust nõu, et menetlus kulgeks sujuvalt ja eesmärgipäraselt. Alljärgnevalt on toodud mõned nõuanded, mida usaldusisik võib võlgnikule maksejõuetusmenetluses anda:

1. Vara ja sissetulekute dokumenteerimine: Usaldusisik võib nõustada võlgnikku, kuidas korrektselt dokumenteerida oma vara ja sissetulekuid. See hõlmab kogu vara ja kohustuste ülevaadet ning asjakohaste dokumentide kogumist. Usaldusisik võib soovitada, milliseid dokumente on vaja koguda ja kuidas neid esitada, et vältida hilisemaid probleeme menetluses.
2. Makseplaani koostamine: Võlgniku jaoks on väga oluline realistlik ja teostatav makseplaan, kuna võlgadest vabastamise üheks eelduseks on võlausaldaja nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses. Usaldusisik võib aidata võlgnikul koostada sellise plaani, mis arvestaks tema sissetulekuid ja väljaminekuid ning ülalpidamisekohustusi. Seejuures saab usaldusisik anda nõu, kuidas jaotada oma sissetulekuid nii, et ka võlausaldajad oleksid rahul ning võlgnikul oleks menetluse lõppedes võimalik ka kõigist kohustustest vabaneda.
3. Kohustuste täitmine ja menetluseeskirjade järgimine: Usaldusisik saab selgitada võlgnikule, millised on tema kohustused menetluse jooksul, näiteks kohustus esitada tõeseid andmeid ja teha koostööd usaldusisiku, pankrotihalduri ning kohtuga, teenida piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jms. Usaldusisik võib rõhutada ka menetluseeskirjade järgimise olulisust, et vältida menetluse liigset venimist, kohustustest vabastamata jätmist või muid sanktsioone.
4. Võlausaldajatega suhtlemine: Kui võlgnikul on keerulisi suhteid mõne võlausaldajaga, võib usaldusisik anda nõu, kuidas nendega suhelda või kuidas läheneda võlausaldajate nõuete läbirääkimisele. Usaldusisik võib olla vahendajaks ja aidata leida kompromisse, mis oleksid vastuvõetavad mõlemale poolele.
5. Alternatiivsete lahenduste kaalumine: Mõnikord võib usaldusisik soovitada võlgnikul kaaluda alternatiivseid lahendusi, näiteks teistsuguse makseplaani koostamist, elukorralduse muutmist või võlausaldajatega otse läbirääkimiste pidamist, et saavutada soodsamad tingimused. Samuti võib usaldusisik aidata võlgnikul mõista, kas ja millal on mõistlik kaaluda menetluse lõpetamist ja mis võiksid olla selle tagajärjed.
6. Eelarve koostamine ja rahalise distsipliini säilitamine: Võlgnikule võib olla kasulik saada nõuandeid oma igapäevase eelarve koostamiseks ja rahalise distsipliini säilitamiseks. Usaldusisik võib juhendada, kuidas hallata oma rahalisi vahendeid menetluse ajal nii, et tagada makseplaanist kinnipidamine ja vältida uute võlgade tekkimist.
7. Tulevikuks valmistumine: Usaldusisik võib aidata võlgnikul valmistuda perioodiks pärast maksejõuetusmenetluse lõppu. See võib hõlmata nõuandeid, kuidas vältida tulevikus sarnast olukorda, milliseid finantsotsuseid teha ning kuidas taastada oma krediidivõimekus.

Üldiselt on usaldusisiku nõuanded suunatud sellele, et võlgnik saaks menetlusest maksimaalselt kasu, samal ajal järgides ka seadusest tulenevaid kohustusi ja võlausaldajate huve. Igal juhul aitavad usaldusisiku tugi ja nõuanded võlgnikul menetluses paremini orienteeruda ning liikuda samm-sammult võlgadest vabaks saamise suunas.