Usaldusisik- kuidas selleks saada?
Autor: Helen Rives
Koja kantsler
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumisega 2022.aastal korraldati võlgniku nõustamise süsteem ümber selliselt, et kogu protsessis suureneks nõustamise osakaal tunduvalt. Kui varem võis võlgnik ka ise olla iseenda usaldusisikuks, siis uue korra järgi enam mitte.
On üldteada fakt, et makseraskustega tegelemine peaks algama nii vara kui võimalik, mil juba kergest sekkumisest ja finantsnõustamisest võib piisata, et võlgnik saaks tagasi õigele teele. Kui tegemist on aga juba füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusega, abistab ja nõustab teda tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni usaldusisik, kes katab oma tegevusega ära varasema ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesanded.
Usaldusisik peab olema pädev mitte ainult seaduste tundmises, vaid ka oskama suhelda ja olema nõustajaks ning abistajaks. Siinjuures on väga oluline eelkõige professionaalsus ja seetõttu nõuab kehtiv õiguskord, et usaldusisikuna võib tegutseda ainult see isik, kes on kantud Koja poolt peetavasse usaldusisikute nimekirja. Et saada usaldusisikuks, peab isikul olema vastav haridustase, ta peab olema aus ja kõlbeline, oskama eesti keelt, olema sooritanud usaldusisiku eksami ja läbinud väljaõppe. Eksamid ja esmase koolituse korraldab ja viib läbi Koja metoodikakomisjon. Seaduses on sätestatud üleminekuperiood, mille kohaselt rakendub eksamikohustus alates 2025. aastast. Seega veel sellel sügisel on võimalus saada usaldusisikuks, läbides vaid esmase koolituse. Üleminekuperioodi vajaduse tingis asjaolu, et enne seaduse jõustumist turul usaldusisiku teenuse osutajatel oleks uuele õiguskorrale võimalus sujuvamalt üle minna. Usaldusisikuna võib tegutseda ka välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.
Usaldusisikute nimekirja kandmiseks tuleb esmalt esitada Koja kutsekogu juhatusele vastavasisulise avaldus. Koja metoodikakomisjon viib kandidaadiga läbi vestluse ning korraldab ja viib läbi esmase koolituse. Alates 2025.aastast tuleb usaldusisikuks soovijatel sooritada ka vastav eksam. Pankrotihaldurid ja vandeadvokaadid ei pea usaldusisiku eksamit sooritama ja seda seetõttu, et eksami eesmärk on õigusalaste teadmiste kontrollimine, mis on aga pankrotihaldurite ja advokaatide igapäevatöö põhisisuks. Isik, kes on eksamist vabastatud, ei ole aga automaatselt vabastatud esmasest koolitusest. Esmase koolituse eesmärk on ühelt poolt kõrvaldada eksamil selgunud puudujääke, teiselt poolt aga tagada võlanõustamise alane väljaõpe. Seega tuleb esmane koolitus läbida kõigil usaldusisiku nimekirja pürgijatel. Eksami ja esmase koolituse läbimise eesmärk on tagada, et usaldusisikul oleks nii õigus- kui nõustamisalased teadmised ja oskused. Koda koostab isikule individuaalse esmase koolituse kava, mille eesmärk on tagada, et isikule tagatakse tema olemasolevast haridusest ja töökogemusest lähtuv koolitamine.
Usaldusisiku ülesandeks on välja selgitada võlgnikule kuuluvad varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks.
Tuleb tähele panna, et usaldusisik on kohustatud nii töö- või teenistussuhte ajal kui ka pärast selle lõppemist hoidma saladuses talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust, samuti perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.
Usaldusisik ei tee oma tööd tasuta- tal on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Juhul, kui usaldusisik on teinud talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikke kulutusi, on tal õigus nõuda ka nende kulutuste hüvitamist.