Töötaja võimalused töötasu sissenõudmiseks püsivalt maksejõuetult ühingult

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-te 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Töötaja võimalused töötasu sissenõudmiseks püsivalt maksejõuetult ühingult

Juhul kui tööandja tunnistab töötajale suutmatust jooksvaid kohustusi täita või ka oma püsivat maksejõuetust, kuid juhatus või teised esindusõigusega isikud ühingu suhtes pankrotiavaldust esitanud ei ole, siis on õigus seda teha ka töötajal. Töötajal on samasugune õigus ja võimalus esitada äriühingu suhtes pankrotiavaldust, sest tööandjal kui võlgnikul on tekkinud suutmatus täita oma kohustusi töötaja(te) kui võlausaldaja(te) ees, kui täidetud on pankrotiseaduses sätestatud eeldused.

Pankrotiavalduse esitamise seisukohalt ei ole vahet, kas töötaja on eelnevalt pöördunud Töövaidluskomisjoni või kohtu poole, sest töötajast võlausaldajal võimalik esitada tööandja vastu pankrotiavaldus ka pelgalt (töö)lepingu alusel. Pankrotiavalduse esitamisel tuleb töötajal esitada tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Pankrotiavalduse esitamiseks peavad olema aga ka teisedki eeldused, mis on sätestatud PankrS § 10 lg-tes 1, 2 ja 4, 5. Töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 8).

Pankrotiavalduse esitamise järel hindab kohus pankrotiavalduses väljatoodud asjaolusid, kuulatakse ära suuliselt või kirjalikult tööandja esindaja, ning kui pankrotiavaldus vastab seaduses sätestatud tingimustele, ja puuduvad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks (PankrS § 15 lg 3), määrab kohus tööandjale ajutise halduri.

Kui on selge, et ühingul puuduvad vahendid (vara) pankrotimenetluse (sh ajutise halduri tasu) rahastamiseks, määratakse veel enne pankrotimenetluse läbiviimise eeldusena deposiit ajutise halduri tasu ja menetluskulude katteks. Deposiidi tasumise ettepanek tehakse avalikkusele, läbi Ametlike Teadaannete, ning viidatud rahaline summa on võimalik tasuda kõigil isikutel, kel on huvi pankrotimenetluse läbiviimise vastu.

Töötajate puhul on seadusandja sätestanud aga ka erandi PankrS § 15 lg-s 4¹ ehk kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt deposiidi tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas punkt 5 (deposiidi tasumata jätmine), teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Sama põhimõte kehtib ka pankrotiavalduse läbivaatamisel pärast ajutise halduri nimetamist (PankrS § 27 lg 4¹). Kohtumääruses viidatud sätte ja asjaolude ära märkimine on vajalik pärastiseks – maksejõuetuse hüvitise määramiseks ja saamiseks Eesti Töötukassast.

Kelle ja millal on õigus pöörduda hüvitise määramiseks Eesti Töötukassasse?

See, kas töötaja esitab avalduse Eesti Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise saamiseks isiklikult või läbi halduri sõltub sellest kas kohus kuulutab võlgniku suhtes välja pankroti või lõpetatakse pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

• Avalduse Eesti Töötukassale esitab ajutine haldur likvideerija ülesannetes, kui võlgniku suhtes ei kuulutata pankrotti välja ja lõpetatakse pankrotimenetlus raugemise tõttu. Selleks tuleb töötjal esitada ajutise haldurile eraldi (nõude)avaldus koos kõigi tõenditega. Haldur kogub kõigi töötajate nõuded kokku ja esitab need ühiselt maksejõuetuse hüvitise määramiseks Eesti Töötukassale.
• Kui tööandja suhtes kuulutatakse välja pankrot, tuleb töötajal kahe kuu jooksul esitada pankrotihaldurile PankrS § 93 ja 94 alusel nõudeavaldus koos tõenditega. Peamine erinevus raugeva menetluse korral seisneb pankroti väljakuulutamise järel selles, et töötajate nõuded, mida Eesti Töötukassa ei hüvita, võivad saada rahuldatud pankrotivara arvelt, kui töötaja nõuet tunnustatakse pankrotimenetluses PankrS § 100¹ jj kohaselt.

Kui aga kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 4¹ alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 4¹ alusel, võib töötaja pöörduda otse Eesti Töötukassasse. Hüvitist saab taotleda pärast seda, kui kohus on tööandja maksejõuetuks tunnistanud ning hüvitist saavad taotleda need töötajad, kelle pankrotiavalduse alusel on kohus tunnistanud tööandja maksejõuetuks.

Eesti Töötukassale avalduse esitamisest ja hüvitise määramisest

Töötukassast hüvitise taotlemisel tuleb halduril (aga ka töötajal) avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust (brutos). Kui avalduse esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, tuleb avaldusele lisada ka töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. Selliseks kinnituseks loetakse lisaks maksejõuetuse hüvitise avalduse allkirjastamisele ka nõudeavaldust, mille töötaja on esitanud pankrotimenetluses kahe kuu jooksul ja mis vastab PankrS § 93 ja 94 nõuetele. Praktikas esitatakse ühe tööandja töötajate osas üks maksejõuetuse hüvitise avaldus, mitte iga töötaja kohta üksikult. Seega on tavaks, et haldurid koguvad kõigi töötajate nõuete aluseks olevad dokumendid kokku (töötajad esitavad need ise), ning seejärel komplekteeritakse need andmed ühte maksejõuetuse hüvitise avaldusse.

Töötukassa seejärel kontrollib kõigi töötajate osas esitatud andmete ja arvestuste korrektsust. Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib Töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, kuid peab sellest avalduse esitajale viivitamata teada andma ja esitama ka põhjenduse. Rohkemate töötajatega võlgnike korral võib olla hüvitise määramise protseduur aeganõudvam.  Hüvitise määramisel makstakse hüvitise summa hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja pangakontole.

Hüvitise suurusest

Eesti Töötukassale avalduse esitamise eelduseks ei ole seega see, et töötaja nõuete suhtes oleks eelnevalt läbitud Töövaidluskomisjon või kohtumenetlus. Töötukassa arvestab ja kontrollib hüvitise määramisel töötajate nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on kehtestatud ülempiirid:

• saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Kokkuvõte

Seega saab töötaja oma nõudele (vähemalt osalise) rahulduse Eesti Töötukassast siis, kui tööandja suhtes jõutakse ühe lahenduseni järgmistest:

• Tööandja pankroti väljakuulutamine – töötajal tuleb esitada nõudeavaldus pankrotimenetluses (või kinnitada allkirjaga maksejõuetuse hüvitise avaldus); maksejõuetuse hüvitise avalduse esitab Töötukassale pankrotihaldur; kui Töötukassa makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu ja läbides nõude tunnustamise menetluse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule;
• Pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel – töötajal tuleb esitada nõudeavaldus pankrotimenetluses (või kinnitada allkirjaga maksejõuetuse hüvitise avaldus); maksejõuetuse hüvitise avalduse esitab Töötukassale ajutine haldur likvideerija ülesannetes;
• Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine pankrotiseaduse § 15 lg 4¹ alusel – töötajal on võimalus esitada Töötukassale avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks; avaldusele lisatakse kõik nõude aluseks olevad ja suurust tõendavad dokumendid,
• Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmine pankrotiseaduse § 27 lg 4¹ alusel – töötajal on võimalus esitada Töötukassale avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks; avaldusele lisatakse kõik nõude aluseks olevad ja suurust tõendavad dokumendid.