Riik hakkab finantseerima täitemenetlusi perioodilise elatise nõuetes, raha nõutakse võlgnikult tagasi
1. jaanuaril 2023 jõustub kohtutäituri seaduse § 372, mille kohaselt maksab riik täitemenetluses kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue ning kui võlgnikult täiteasjas või mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui 100,80 eurot koos käibemaksuga.
Kui ühe kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse tasu üksnes ühe täiteasja eest. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust, kuid kalendriaasta jooksul peab olema igakuise elatise nõuet menetletud vähemalt kuus kuud. Tasu muutub sissenõutavaks, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse, kuid see nõue täidetakse kõige viimases järjekorras, st peale riikliku elatisabi nõude täitmist. Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult sisse samas täitemenetluses lisaks kõigile muudele nõuetele ja menetluskuludele. Tasu makstakse kord aastas ning kogu täitemenetluse vältel, kui võlgnikult ei õnnestu piisaval määral põhitasu sisse nõuda. Kohtutäitur teeb riigilt tasu saamise otsuse võlgnikule teatavaks. Tasu nõude üle peab arvestust ja sissenõudja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.
Riik maksab tasu selleks, et tagada korrapärast ja efektiivset lapse elatise nõuete täitmist olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada vahendeid menetluse finantseerimiseks. Kui võlgnikult õnnestub saada täitemenetluse põhitasu piisavas ulatuses, siis riik tasu ei maksta ning võlgnikult seda pärast ka sisse ei nõuta.
Tasu riigilt küsimise otsustab kohtutäitur ning otsuse peale ei saa esitada kaebust (kohtutäituri seaduse § 311).