Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Kohtupraktikas on leitud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust, kuivõrd pärand läheb vahetult üle pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte alusel seaduse jõul alates pärandaja surmast. Seega ei eelda iseenesest pärandi üleminek täiendavate formaalsuste täitmist, sh ka mitte pärimistunnistuse väljastamist.

Teatud täitetoimingute teostamiseks ei saa pärimistunnistusest aga ei üle ega ümber. Lisaks õigusselguse ja – kindluse tagamisele, täituri vastutuse minimeerimisele, täitetoimingute õiguspärasuse tagamisele, ei oleks ilma pärimistunnistuseta võimalik kanda näiteks vara ostjat kinnistusraamatusse omanike hulka või omanikuks olukorras, kus võlgnik ise varasemalt registrisse sisse kantud ei ole (kinnistusraamatu seis vale). Seega on menetlustoimingute seisukohalt pärimistunnistuse olemasolu olulise tähtsusega.

Tasuks meeles pidada, et pärimismenetluse mittealgatamise korral pärijate passiivsuse või kohustuste täitmisest kõrvalehoidmise tõttu, ei tasuks päris käed rüpes ootele jääda. Ka sissenõudja, kui muu pärandvara suhtes õigusi omav isik, saab algatada ise pärimismenetluse. Pärimismenetluse algatamisega kaasnevad küll notari toimingute kulud, kuid need on võimalik täitemenetluses täitekuludena otse ära täita, sest täitekuludeks on muuhulgas ka sissenõudja poolt varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud.

Pärandvara arestimisest tasuks teavitada ka Notarite Koda, et notarid oleksid teadlikud võimalikust pandiõigusest pärandvara suhtes, vältimaks tehingute tegemist arestitud varaga võlgniku poolt.

Pärandvara arestimine toimub vallasvara- ja varaliste õiguste sätete alusel. Pärimisõigust käsitletakse varalise õigusena seetõttu, et see kujutab endast õiguste ja kohustuste kogumit – õigus omada pärandvara koos teiste pärijatega, õigus nõuda pärandvara jagamist, õigus teostada ostueesõigust, jms.

Kuivõrd pärandvara hulka kuuluvad esemed kuuluvad kuni pärandvara jagamiseni kaaspärijatele ühiselt, ei saa kohtutäitur arestida pärandvarasse kuuluvaid esemeid. Küll aga saab kohtutäitur sellisel juhul arestida võlgnikule kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest.

Vara hinna määramisel tuleks arvesse võtta teadaolevaid asjaolusid pärandvara suhtes, nagu näiteks võlgniku mõttelise osa suurus, pärandvara jagamise korral reaalosa suurus ja asjade võimalik turuväärtus, kaaspärijate arv, teadaolevate kohustuste suurus, inventuuri läbiviimine, jms. Ka vara ostjal tasub olla väga hoolikas ja enne ostu endale täiesti selgeks teha, et mis ulatuses ikkagi kaasneb ostuga õigusi pärandvara suhtes.

Erinevalt kinnisvara menetlusest, ei kohaldu pärandvara ühisuse müügi korral korteriühistu pandiõigus, mis tähendab omakorda seda, et korteriühistu võla olemasolu korral läheb see üle ka vara ostjale. Erisustest rääkides – ei toimu pärandvara ühisuse müügi korral ka näiteks kinnisvaraga tutvumist vara müügiprotsessi raames, sest kuni pärandvara jagamiseni ei saa võlgniku osa sellest kindlaks teha ning vara ühisomandis.

Pärandvara mõttelise osas müümine ja tulemi jagamine toimub analoogselt küll vallasvara enampakkumise korraga, kuid ostja kandmine registrisse hõlmab nii vallasvara- kui ka kinnisvara menetluse toiminguid. Nimelt tuleb täituril teavitada võlgniku pärandiosa võõrandamisest ja ostja nimele kandmisest nii pärimisregistrit, kuid ka teostada omanikukande muudatus kinnistusraamatus. Riigikohus on leidnud, et pärandavara ühisuse müügi korral võib kinnistusraamatu omanikukande parandamata jätmine ohustada ostja õigusi, sest ei ole välistatud näiteks pärandvarasse kuuluva kinnisasja ühisomanikuks saamine heauskse omandamise kaudu. Pärandvara ühisuse ostjale ei lähe seejuures üle pärija staatus, vaid  üksnes kaaspärija varalised õigused.

Praktikuna võin ka kinnitada, et pärandvara mõttelise osa müümine on osutunud küllaltki efektiivseks täitemenetluslikuks meetmeks ning aitab oluliselt kaasa võlanõuete täitmisele.