Mida tähendab FIMS § 58 lg 2 punktis 2  sätestatud nõue olla aus ja kõlbeline? 

On arusaadav ja  selgitusi mittevajav tingimus, et usaldusisikuks  saada sooviv isik ei või olla pankrotivõlgnik, ei tohi omada ärikeeldu ega olla kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla ettevõtja. Usaldusisikute  nimekirja ei kanta ka isikut, kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud või viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või usaldusisikuna tegutsemise õigus ära võetud. Ka ei või usaldusisik   olla  viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või välja heidetud advokatuurist või audiitorkogust või temalt on võetud vandetõlgi, patendivoliniku kutse või tema suhtes  kehtib  pankrotihaldurina tegutsemise keeld.

Usaldusisiku aususe ja kõlbelisuse, st usaldusväärsuse kontroll on Koja metoodikakomisjoni pädevuses ning usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel lähtub metoodikakomisjon  pankrotiseaduse § 57 lõikes 8 sätestatust, mille kohaselt  usaldusisik ei tohi  olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest.

Tallinna Ringkonnakohus on 17.11.2017 kohtuotsuses haldusasjas 3-16-1825 märkinud, et  karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisega ei taastu veel automaatselt isiku laitmatu reputatsioon.  Arvestades, et usaldusisik tegutseb kohtu määramisel, peab ta olema laitmatu reputatsiooniga ja tema üheks ametiülesandeks on FIMS § 53 lg 4 p 2 järgi hoida võlgnikult saadud makseid, on oluline selgitada välja, milline on tõenäosus, et usaldusisikuks saada sooviv isik suudab hoiduda võõra vara omastamisest. Seetõttu võimaldab karistusregistri arhiivandmete kontrollimine Kojal seda tõenäosust hinnata. Teadaolevalt on kohtupraktikas leidnud tuvastamist ja ka avalikku kajastamist, et pankrotihaldur omastas pankrotivõlgnike vara isikliku kasu eesmärgil, mistõttu on kõrgendatud huvi taolise riski maandamiseks põhjendatud.

Riigikohus muutis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.02.2023 määrusega kriminaalasjas 1-15-1446 oma senist käsitlust arhiveeritud karistusandmete õiguslikust tähendusest. Uue kohtupraktika järgi keelab KarRS § 5 lg 1 registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused on Riigikohtu seisukohalt osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel.

Seega peab iga usaldusisikuks pürgija puhul, kellel karistusregistris on märge kuriteo toimepanemise kohta  ja isegi kui see on kustunud, hindama isiku sobivust nimetatud ametikohale. Juhul, kui selgub, et usaldusisik ei ole oma mõttelaadi muutnud ja puudub veendumus tema  aususe ja kõlbelisuse kohta, ei saa tema kätte usaldada ka võlgniku  rahalisi vahendeid ja seega  kanda ka usaldusisikute nimekirja.