Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja seisukoht Äripäeva 12.10.2022 artikli osas
artiklit näed siit: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/10/12/neli-kohtutaiturit-jaid-maksudega-hatta
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on seisukohal, et kohtutäitur peab olema oma õiguskuuleka käitumisega eeskujuks teistele ühiskonna liikmetele. Seetõttu on taunimisväärt, et Koja liikmete hulgas on kohtutäitureid, kes omavad maksuvõlgu. Võlgade ajatamine on oma olemuselt maksuhalduri vastutulek kohustuste täitmise perioodi pikendamiseks, kuid juba tekkinud võlg sellega olematuks ei muutu. Mööname, et kohtutäiturite töös võib ette tulla juhtumeid, kus tehtud töö eest jääb tasu saamata ja kulud tuleb katta täituri isiklikust eelarvest. Sellised juhtumid on pigem erandid ning suures pildis ei tohiks mõjutada täiturite toimetulekut, sh maksukohustuste tähtajalist täitmist. Kohtutäiturid seisavad ühiskonnas seadusekuulekuse eest ja peavad seda olema ka ise.
Kohtutäitur on vaba elukutse esindaja, kes peab ametit enda nimel ja kogu oma vara vastutusel. Kuigi tegemist ei ole riigiametnikuga, täidab ta riigivõimu teostajana talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid: korraldab kohtulahendite ja muude täitedokumentide täitmist. Kohtutäitur on oma ametitegevuses ehk suhetes täitemenetluse osalistega avaliku võimu esindaja.
Kohtutäitur korraldab oma ametitegevust avaliku õiguse, mitte eraõiguse alusel ning peab arvestama kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ja piiranguid. See tähendab, et kohtutäituril ei ole võimalik tegutseda täitemenetluse käigus nõudeid täites tavapärase eraettevõtjana. Seega võib kohtutäitur täitemenetlust ja oma büroo tegevust korraldada omal äranägemisel sedavõrd, kuivõrd õigusaktidest tulenevad nõuded seda võimaldavad.
Eesti on täitesüsteemi ülalpidamine pandud alates 2001 võlgnike õlule läbi kohtutäituri tasude kehtestamise. Riigieelarvest kohtutäiturite tegevuseks vahendeid ei eraldata. See tähendab, et kohtutäituri tasudest peavad kohtutäiturid majandama oma bürood ja tasuma töötajatele palka, tasuma 5% liikmemaksu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, tasuma menetlusdokumentide edastamise kulud ja investeerima infotehnoloogiasse. Kohtutäiturite käibest arvatakse maha ametipidamisega seotud kulud. Peale kulude maha arvamist järelejäänud summa ongi kohtutäituri tulu, millelt tuleb tasuda maksud. Kohtutäituritele kohaldatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtja reegleid, mille kohaselt tuleb neil saadud tulult tasuda 20% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 2% kogumispensionifondi. Kõik tegutsevad kohtutäiturid on Maksu- ja Tolliametis registreeritud käibemaksukohustuslasena ja ning käibelt tuleb tasuda ka 20 % käibemaks. Ametitegevusega seotud kõrgendatud riski maandamiseks omavad kõik kohtutäiturid ka kohustuslikku ametikindlustust.