Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda osales Riigikogu õiguskomisjoni istungil

Riigikogu menetluses on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 404 SE (edaspidi eelnõu). Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist.

Täitemenetluse seadustik sätestab, et lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool.  Kui varasem arestipandiõigus tekkis Euroopa arestimismääruse täitmisel, siis eeltoodu, vastavalt eelnõule, ei kohaldu . Seega, kui pärast Euroopa arestimismääruse täitmisele esitamist esitatakse täitmisele lapse elatisnõue, ei lähe lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus esimesele järjekohale ning Euroopa arestimismäärus on prioriteetsem, kui lapse elatisnõue.

Eelnõust võib järeldada, et laste toimetulekust, laste elatisnõuetest on teatud nõuded siiski tähtsamad. Näiteks kui Saksamaa sissenõudjal on nõue Eesti elaniku vastu, mis omab Eestis pangakontot, ning Saksamaa äriühing või tema taotlusel Saksamaa kohus esitab Eesti kohtutäiturile pangakontode arestimismääruse, siis pärast seda esitatud lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus ei lähe Saksamaa äriühingu nõudest ettepoole.

Koja hinnangul eeltoodu on vastuolus riigi seatud eesmärgiga tagada Eesti Vabariigis laste toimetulek, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 toodud eesmärgiga, milleks on lahuselavate vanematega laste toimetuleku parandamine. Ka 01.01.2017 jõustunud perehüvitiste seaduse eelnõu seletuskirja  kohaselt (lk 33) on uue täitemenetluse aegse elatisabi regulatsiooni eesmärk tagada lahuselavate vanematega laste toimetuleku parandamine. Täitemenetluseaegse elatisabi maksmisega tagab riik kohtuotsuse alusel igale lapsele ühes kuus kuni 100 euro suuruse ülalpidamise, millega soovitakse leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust.

Eelnevat rõhutab ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 punktid 1 ja 2, mille kohaselt lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalikõiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

Koja hinnangul laste elatisnõude täitmine peab olema prioriteetsem Euroopa arestimismääruse rakendamisega võrreldes. Johtuvalt teeme ettepaneku kaaluda täitemenetluse seadustikku normi lisamist, millega oleks tagatud laste elatisnõuete prioriteetsus.

Tänasel kohtumisel Riigikogu õiguskomisjonis leidis komisjon, et Koja toodud märkusi tuleb arvesse võtta ning püüda sõnastada eelnõu selliselt, et laste õigused oleks maksimaalselt kaitstud.