Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul jääb uue täitemenetluse süsteemi rakendusel kaotajaks Eesti inimene

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul on Koda riigi poolt ellu kutsutud organisatsioon, kes tegutseb avalikkuse huvides ja on vahelüli riigi ja kodanike vahel jälgides menetlustoimingute korrektsust nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna.

 

„Kui täna suhtleb võlgnik kõikides küsimustes vaid kohtutäituriga, kelle ülesandeks on anda vastused ja teha vajalikud toimingud, siis uue süsteemi puhul peab riiginõude võlgnik pidevalt mõistatama, millise asutuse (sissenõudev riigiasutus, EMTA või kohtutäitur) pädevuses on konkreetse küsimuse lahendamine,“ sõnas Kristi Hunt.

 

Riik planeerib läbi Maksu- ja Tolliameti hakata rakendama riiginõuete (näiteks trahvid, viivised, ettekirjutused) täitmisele pööramiseks automatiseeritud protsesse, millega arvestatakse võlgnike õigustega oluliselt vähem kui kohtutäiturid seda täitemenetluses teevad. Seejuures jäävad kõik senised riiginõuded kohtutäiturite menetlusse ning võimalik muudatus puudutab vaid tulevasi võimalikke riiginõudeid. Segadust hakkab võlgnikule tekitama olukord, kus ta peab teadma, millisel ajal on riiginõue tekkinud ja kas see on kohtutäituri või maksuameti menetluses.

 

Muudatuste rakendumisel võib tekkida lihtsustumise asemel võlgnikule lisaprobleem, sest kui võlgnikul on pangakonto parasjagu tühi, kuid tal on maksuameti hinnangul müüdavat vara, siis antakse nõude täitmine ikkagi kohtutäituri menetlusse ning võlgnik peab maksma lisaks kohtutäituri tasule tasu ka maksuametile. „Siinkohal saabki ring täis ning kalli, bürokraatliku ja keerulise riigisüsteemi tulemusel jõuab võlgnik jällegi kohtutäituri juurde – seega oleks tegu toimiva süsteemi lõhkumisega, mitte selle parendamisega,“ lisas Kristi Hunt.

 

Kristi Hundi sõnul on kõige pikem seaduserahu periood olnud 4 kuud – viimased 10 aastat on pidevalt muudetud ja täiendatud mentelustoimingutega seotud seadusandlust. „Meie ettepanekul tuleks kogu praegu toimiva täitemenetluse süsteemi pea peale pööramise asemel auditeerida täitemenetluse efektiivsuse tõstmiseks kogu täitemenetluse õigusaktide kogumit, et saaks selle teha selgemaks ning ühtlasemaks,“ sõnas Kristi Hunt.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas nõustatakse personaalselt aastas ca 4000 võlgnikku. Lisaks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda omalt poolt astunud samme inimeste vastutustundliku finantskäitumise ning seadusekuulekuse tõstmise suunas, sest ellu on kutsutud tasuta võlanõustamine “Kohtu Täituriga” ning gümnaasiumiastmele teemakohased koolitused, kus noortele selgitatakse korrektse finantskäitumise põhialuseid.

Lisainfo:

2001. aastal reformiti täitesüsteemi ja loodi vabatahtlike kohtutäiturite süsteem just nimelt lihtsustamaks võlgniku ja võlausaldaja suhet, kuna kohtutäitur on vahelüli, kes jälgib, et võlamenetlus oleks korrektne nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna. Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on rakendatud valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest, kuna riigid ei soovi doteerida täitemenetlusi riigieelarvest ning täitemenetluse tasude kohustus on ka mujal riikides valdavalt võlgnikul. 

Lisainfo:

 

Kristi Hunt
Kantsler
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

kristi.hunt@kpkoda.ee

6463773