Koja ettepanek karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõule 415 SE ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik nelja aasta jooksul arvates seaduse muudatuse jõustumisest kohtutäiturile maksma tasu nõude aegumise korral, mis annaks riigieelarvele märkimisväärse kokkuhoiu. Ettepaneku mõtteks on samuti, et kohtutäitur ei peaks oma tasu sissenõudmiseks ja asjakohasel juhul ettemaksu tagastamiseks täitemenetlust jätkama, vaid saaks täitemenetluse lõpetada nõudes sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise tasu.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga 2024–2027, mille punkti 3.2 kohaselt on uue valitsuskoalitsiooni üks eesmärk vähendada eelarvepuudujääki. Sellega seoses tegi Koda ettepaneku täiendada eelnõu, et lõpeks praegu kehtiv kohtutäituritele makstava ettemaksu regulatsioon väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramisel, kus TMS § 202 ja § 207 aegumise kohaldamise kohustus on ametiülesannete raames kohtutäituril, ning asendataks ettemaks sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks ettepaneku kohaselt maksta, kui täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või asenduskaristuse määramisega).
Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik nelja aasta jooksul arvates seaduse muudatuse jõustumisest kohtutäiturile maksma tasu nõude aegumise korral, mis annaks riigieelarvele märkimisväärse kokkuhoiu. Ettepaneku mõtteks on samuti, et kohtutäitur ei peaks oma tasu sissenõudmiseks ja asjakohasel juhul ettemaksu tagastamiseks täitemenetlust jätkama, vaid saaks täitemenetluse lõpetada nõudes sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise tasu. Sellega lõpeks võlgniku jaoks täitemenetlus täielikult ning kohtutäiturile oleks tagatud menetluse kestel tehtud kulutuste hüvitamine. Analoogiliselt on pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestatud võimalus pankrotihalduri tasustamiseks riigi vahenditest, kui pankrotivõlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha. Muudatuse rakendamisega oleks võimalik lahendada või leevendada mitu praktikas esile kerkinud probleemi.
Teise ettepanekuna edastasime, et täitemenetluse lõppemise tasu suuruseks oleks menetluse alustamise tasu ja täitemenetlusega kaasnevad täitekulud, kui need jäid täitemenetluses sisse nõudmata ja menetluse põhitasu pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kuid mitte rohkem kui 50 eurot (ilma käibemaksuta). Tasu maksjaks oleks sissenõudja. Tasu ülempiiri seadmisel Koda arvestas, et tasu ei oleks põhinõude ega praeguse ettemaksuga võrreldes oluliselt kõrgem, kuid samas aitaks vähemalt minimaalses ulatuses katta kohtutäituri tegevuskulud täiteasja menetlemisel. Näiteks on kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 prim 2 lg 2 järgi riigi makstava elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Seega oleks vähemalt nelja-aastase menetluse kulude katteks kavandatud 50 eurot pluss täitemenetluse alustamise tasu mõõdukas suuruses.
Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõust ja sellest tulenevatest muudatusettepanekutest lähtuvalt mõistab Koda kinnisasjade omanike häiritust nende elukohtade avaliku kättesaadavuse pärast ning tegi ettepaneku tagada eraisikutele võimalus otsida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi näiteks avaliku e-Toimiku rakenduse kaudu vm viisil. See jätaks isikutele võimaluse tutvuda kostja vara andmetega ning teiselt poolt vähendab praegusega võrreldes oluliselt isikute kinnisasjade andmetega tutvumise võimalusi.
Koda on seisukohal, et isikutele tuleb tagada võimalusi esitada kohtule avaldust hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks näiteks võlgnevuse väljanõudmiseks ilma, et peaks selleks eelnevalt tegema andmepäringu kinnistusosakonnale või Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning tõendama oma õigustatud huvi olemasolu. Kuna e-Toimik on portaal, mille kaudu koostatakse ja esitatakse kohtule avaldusi, siis oleks see infosüsteem sobivaks kohaks välistamaks nö uudishimust või muul otstarbel tehtavad andmepäringud, milliste piiramiseks on eelnõu ette valmistatud.