II pensionisamba pärimisega seonduv 

Eesti pensionisüsteemi eesmärk on tagada inimestel vanaduspensionile minnes senine elustandard ja püsiv igakuine sissetulek. Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas – riiklik pension; II sammas – kohustuslik kogumispension; III sammas – täiendav kogumispension. I sammas tagab alampensioni riiklikult, II sammas on kohustuslik kogumine, mis täiendab I samba pensionit, ja III sammas on vabatahtlik kogumine, mis annab inimestele võimaluse iseseisvalt säästa.

Käesolev artikkel keskendub II pensionisambale ja selle pärimisele. Mis saab võlgnikuks oleva isiku II pensionisamba osakutest peale surma ning mis saab olukorras, kus võlgnik pärib lähedase surma korral II pensionisamba osakud?

Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandvaraga ning pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi. See tähendab, et isiku surma korral saavad pärijad pensionifondi osakute omanikeks ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. Füüsilisest isikust pärijal on võimalik pärandina saadud pensionifondi osakud lasta kanda enda pensionikontole või võtta rahas välja. Rahas väljavõtmisel tuleb aga arvestada, et see maksutatakse kehtiva tulumaksumääraga. Samuti on võimalik võtta osa päritud osakutest rahas välja ja teine osa lasta kanda oma pensionikontole. Juriidilisest isikust pärija saab pensionifondi osakud välja võtta ainult rahas. Väljamaksetelt automaatselt tulumaksu kinni ei peeta. Juriidilisel isikul tuleb esitada maksudeklaratsioon ja tasuda tulumaksu.

Olukorras, kus pärandajal on võlgnevused ning võlgnevuste osas on algatatud täitemenetlused, ei ole pärijate õigus pensioniosakutele enam tagatud. Enne surma saab kohtutäitur arestida II pensionisamba väljamakse nõude, mis tähendab, et väljamaksed saavad toimuda vaid siis, kui osakuomanik on otsustanud esitada avalduse raha väljavõtmiseks. Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Sellisel juhul ei saa pärijad esitada osakute ülekandmise või tagasivõtmise avaldust.

Vastupidises olukorras, mil pärija on võlgnik ning algatatud on täitemenetlus, ei saa kohtutäitur nõuda, et pärijast võlgnik võtaks raha välja. Lisaks osakute tagasivõtmisele, on pärijal õigus esitada avaldus päritavate osakute kandmiseks enda pensionikontole. Sellisel juhul saab kohtutäitur arestida väljamaksenõude ning juhul, kui pärija otsustab hiljem siiski raha välja võtta, tekib kohtutäituril õigus sellele rahale. Kui pärija soovib siiski päritavate osakute osas esitada tagasivõtmise avalduse, kantakse raha kohtutäituri korraldusel pärija arvelduskontole ning aresti saab täita arvelduskontole laekunud raha arvelt.

Mitme pärija korral, mil üks pärija on võlgnik, saab kohtutäitur arestida varaühisuse ning võõrandada selle enampakkumisel. Kohtutäitur ei saa küll arestida II samba osakuid, kuid varaühisuse võõrandamise kaudu enampakkumisel on võimalik võlgnikuks oleva pärija pärand realiseerida nõude katteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et muudatus, mis võimaldab nii kohtutäituritel, pankrotihalduritel kui ka Maksu- ja Tolliametil alates 01.01.2023.a arestida nõudeid isiku II sambast tehtavatele väljamaksetele, teinud sissenõude pööramise II pensionisambale kiireks ja efektiivseks. Seda siis ka olukorras, kui võlgnik sureb. Võlgnikuks oleva pärija korral tuleb erinevus sisse juhul, kui tegemist on kas ainupärija või pärandvara ühisusega. Juhul, kui pärijaid on mitu ja ainult üks pärija on võlgnik, siis saab kohtutäitur arestida pärandvara kui varaühisuse ja võõrandada selle enampakkumisel. Ainupärija omab aga otsustusõigust II pensionisamba üle ning soovi korral lasta pensioniosakud kanda enda pensionikontole, millega jätab võimaluse pärandina saadud pensioniosakule sissenõude pööramise.

Täiendava kogumispensioni fondide osakud on samuti päritavad. III samba osakute  pärimismenetluse algatamiseks tuleb pärijatel esmalt pöörduda notari poole ja  kui notariaalne pärimistunnistus on olemas, tuleb esitada avaldus osakute pärimiseks sobivasse pangakontorisse.

Fondiosakute pärimisel on võimalik teha osakute ülekanne pärija pensionikontole või teostada päritud osakute tagasivõtt ning saada raha. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu pärimiseks tuleb aga  pöörduda kindlustusseltsi poole. Kui kindlustatud isik sureb enne pensioni väljamaksete algust, siis tuleb kindlaks teha, kas lepingut sõlmides oli lahkunu määranud  ühe lepingu tingimusena ka surmajuhtumi kindlustuskaitse. Kui jah, sii surma korral tehakse surmajuhtumihüvitise väljamakse lepingus määratud soodustatud isikule. Kui kindlustatu sureb väljamakse perioodil, makstakse kindlustuslepinguga määratud pensioni soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. Väljamakse saamiseks tuleb soodustatud isikul pöörduda kindlustusseltsi poole.