Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Menüü

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 8. septembriks 2023. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 15. septembril 2023.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning metoodikakomisjon püüab koolituskava koostamisel arvestada nende koolitustega, mida Koda on juba plaani võtnud ning vajadusel korraldab lisaks erikoolitused konkreetsetel teemadel (näiteks võlanõustamise spetsiifika) usaldusisikuks saada soovijatele.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 8. septembriks 2023 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 15. septembril 2023. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg 2024. aasta kevadisse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:

Jaan Lõõnik

Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Hiljutised artiklid

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

30.03.2023 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustas Tiina Mitti meenemedaliga

Vaata kõiki

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

Läti Kohtutäiturite Kojal täitus 20. tegevusaasta, mille puhul toimus Riias pidulik konverents „20 years for the institution of a sworn bailiff: achievements and challenges“.

Konverents toimus kolmes diskussioonpaneelis teemadel: „Täitmine – formaalsus või vajadus“, „Tõhusa täitmise vahendid ja meetodid“ ning „Juurdepääsuõigusi käsitlevate otsuste täitmise väljakutsed“.
Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esindas Riias Viljandi kohtutäitur Janek Pool, kes oli kutsutud konverentsile rahvusvahelise organisatsiooni UEHJ juhatuse liikmena.

Panelistid olid ülesannete kõrgusel ja pakkusid elavat arutelu. Samuti tunnustati Läti Kohtutäiturite Koja direktorit, kes on olnud sellel ametipostil organisatsiooni loomisest saadik.

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

30.03.2023 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustas Tiina Mitti meenemedaliga

Vaata kõiki

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Seoses pensionile suundumisega on täna viimane tööpäev Pärnu kohtutäituril Eha Nikker.

Eha Nikker on kohtutäiturina töötanud rohkem kui 23 aastat. Eha Nikker alustas tööd Pärnu Maakohtu täitevosakonnas ning peale täitemenetluse reformi 2001. aastal on ta tegutsenud vabakutselise kohtutäiturina. Endine kolleeg Reet Vokk on teda iseloomustanud kui kohusetundlikku ja eeskujulikku kohtutäiturit nende sõnade parimas tähenduses. Ka tänased kolleegid hindavad Eha Nikkeri panust täitemenetluses väga  kõrgeks ning soovivad talle edaspidiseks palju tegusaid toimetusi.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustas Eha Nikkerit pikaaegse ja tänuväärse töö eest meenemedaliga, mis anti täna üle Pärnus. Nimetatud meenemedaleid on eelnevalt välja antud kaks tükki – esimese pälvis professor Paul Varul, teine omistati pikaaegsele pankrotihaldurile Tiina Mitt.

Pärnu kohtutäitur Eha Nikkeri menetluses olevad täiteasjad võttis üle Pärnu kohtutäitur Rocki Albert.

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

30.03.2023 Uudised

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustas Tiina Mitti meenemedaliga

Vaata kõiki

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustas Tiina Mitti meenemedaliga

Täna toimus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korraline ameti- ja kutsekogu, kus omistati tänavu kutsetegevuse lõpetanud pankrotihaldur Tiina Mitile pikaaegse ja tänuväärse töö eest pankrotihaldurina Koja meenemedal.  Tegemist on järjekorras teise Koja antava meenemedaliga, millest esimene omistati detsembris 2022 professor Paul Varulile.

 

Ameti- ja kutsekogul võtsid sõna Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning kutsekogu juhatuse esimees Terje Eipre, ametikogu juhatuse esimees Katrin Vellet, Koja aukohtu esimees Rocki Albert, eksamikomisjoni esimees Reet Rosenthal ja revisjonikomisjoni aseesimees Priit Petter. Ameti- ja kutsekogu kinnitas Koja 2022. a tegevuse aruande.

2022. aasta peamisteks märksõnadeks olid Koja jaoks struktuursed muudatused, mis olid põhjustatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumisest, ning infotehnoloogia tarkvaraprogrammide arendused. Koja esimees, vandeadvokaat ning pankrotihaldur Terje Eipre märkis koosolekul, et jätkuvalt on suureks probleemiks pankrotihaldurite töö tasustamise ebakindlus, mistõttu järjest väheneb uute isikute lisandumine pankrotihalduri kutsesse.

Koja ametikogu juhatuse esimees Katrin Vellet pidas oluliseks, et Koda suutis eelmisel aastal tuua infosüsteemide halduse välja riigiasutuse haldusest ning on loonud iseseisva võimekuse infosüsteemide arendamiseks. Suur töö tehti infosüsteemide kaasajastamiseks vastavalt õigusaktide muutumisele. Investeerimisvajadus infotehnoloogiasse on jätkuvalt väga suur, kuid probleemiks on Koja finantsvõimekuse ebakindlus. Nimelt paneb kohtutäituri seadus Koja järjepideva riski alla hüvitada kohtutäiturite ametitegevusega tekitatud kahju olukorras, kus Kojal puuduvad reaalsed võimalused kahju ärahoidmiseks. 2022. aastal maksis Koda kahjude hüvitamiseks 200000 eurot, kuid nõudeid on esitatud üle 300000 euro.

31.12.2022 seisuga oli Koja liikmeks 39 kohtutäiturit, 67 kutsekogu liiget, nende seas 65 pankrotihaldurit ja 16 saneerimisnõustajat. Koja hallata on kohtutäiturite menetlemise infosüsteem  ja enampakkumiste keskkond Oksjonikeskus. 2022. aastal algatati 4 aukohtumenetlust ja lõpetati üks 2021. aastal alustatud menetlus. 2022. aastal välja kuulutatud kohtutäiturieksamil osales 8 isikut ja pankrotihalduri eksamil 2 isikut. Koda korraldas 2022.a oma liikmetele 11 seminari ja 4 praktikumi, kokku 83 akadeemilist tundi.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel alates 2010. aastast. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.

* Hõbedast meenemedal on valminud Roman Tavasti töökojas, kujunduse on loonud Kairit Koovit. Medal on valmistatud   925 prooviga hõbedast ja kaalub 36 grammi. Medali kujundus on inspireeritud Koja liikmetele iseloomulikest tööriistadest ja kannab Eesti Vabariigi vapi kujutist.

Lisainfo:

Helen Rives

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

helen.rives@kpkoda.ee

www.kpkoda.ee

 

 

 

 

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Vaata kõiki

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 3. märtsini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 3. märtsiks 2023. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 14. ja 15. märtsil 2023.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning metoodikakomisjon püüab koolituskava koostamisel arvestada nende koolitustega, mida Koda on juba plaani võtnud ning vajadusel korraldab lisaks erikoolitused konkreetsetel teemadel (näiteks võlanõustamise spetsiifika) usaldusisikuks saada soovijatele.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 3. märtsiks 2023 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 14. ja 15. märtsil 2023. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg sügis-talvisesse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:
Jaan Lõõnik
Koja nõunik
6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Vaata kõiki

Riik hakkab finantseerima täitemenetlusi perioodilise elatise nõuetes, raha nõutakse võlgnikult tagasi

1. jaanuaril 2023 jõustub kohtutäituri seaduse § 372, mille kohaselt maksab riik täitemenetluses kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue ning kui võlgnikult täiteasjas või mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui 100,80 eurot  koos käibemaksuga.

Kui ühe kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse tasu üksnes ühe täiteasja eest. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust, kuid kalendriaasta jooksul peab olema igakuise elatise nõuet menetletud vähemalt kuus kuud. Tasu muutub sissenõutavaks, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse, kuid see nõue täidetakse kõige viimases järjekorras, st peale riikliku elatisabi nõude täitmist. Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult sisse samas täitemenetluses lisaks kõigile muudele nõuetele ja menetluskuludele. Tasu makstakse kord aastas ning kogu täitemenetluse vältel, kui võlgnikult ei õnnestu piisaval määral põhitasu sisse nõuda. Kohtutäitur teeb riigilt tasu saamise otsuse võlgnikule teatavaks. Tasu nõude üle peab arvestust ja sissenõudja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.

Riik maksab tasu selleks, et tagada korrapärast ja efektiivset lapse elatise nõuete täitmist olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada vahendeid menetluse finantseerimiseks. Kui võlgnikult õnnestub saada täitemenetluse põhitasu piisavas ulatuses, siis riik tasu ei maksta ning võlgnikult seda pärast ka sisse ei nõuta.

Tasu riigilt küsimise otsustab kohtutäitur ning otsuse peale ei saa esitada kaebust (kohtutäituri seaduse § 311).

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Vaata kõiki

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab professor Paul Varulit

Pressiteade

08.12.22

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab meenemedaliga professor Paul Varulit aastatepikkuse koostöö eest, tänades teda panuse eest Eesti tsiviilõiguse arendamisel ning Eesti maksejõuetusõiguse kujundamisel.

 

Medal antakse üle pankrotiseaduse kolmekümnendale aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil täna Tartus. Konverents „Maksejõuetusõiguse revisjon – uut maksejõuetusõiguses. Pankrotiseaduse 30 aastat“ on pühendatud professor Paul Varuli juubelile. Konverentsil osalevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed eesotsas Koja esimehe Terje Eiprega, kes annab kohapeal professor Paul Varulile üle ka Koja hõbedast meenemedali.

 

Hõbedast meenemedal on valminud Roman Tavasti töökojas ja selle kujunduse on teinud Kairit Koovit. Medal on valmistatud   925 prooviga hõbedast ning kaalub 36 grammi. Medali kujundus on inspireeritud Koja liikmetele iseloomulikest tööriistadest – medali aversil kujutatud arveraamatut, kirjasulge ja oksjonihaamrit ja reversil on Eesti Vabariigi vapi kujutis. Medali servas paikneb Koja graafiline kiri „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda“.

Tegemist on esimese Koja poolt üleantava meenemedaliga.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.

 

 

Lisainfo:

Helen Rives

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

helen.rives@kpkoda.ee

www.kpkoda.ee

 

 

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Vaata kõiki

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastus 30.11.2022 Äripäevas avaldatud artiklile

Äripäevas ilmus artikkel Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite Kojast (Koda):

https://www.aripaev.ee/uudised/2022/11/30/kolleegid-tahavad-lukata-varastanud-kohtutaituri-hiigelvolad-maksumaksja-kukile?fbclid=IwAR2sYL_oZWmNPVLJ2s2ZgfqMdJryoF_yu2yj1YJXH77xq7GbJzAQYIcegY8

Artiklist jääb mulje, justkui  Koda sooviks ebaausa kohtutäituri tekitatud kahju  kandmise „lükata maksumaksja õlule“. Nii see kindlasti ei ole ja lubage, ma selgitan pisut tausta.

Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellele riik on seadusega pannud rida ülesandeid kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsetegevuse korraldamisel. Koda peab täitma ja täidab talle seadusega pandud ülesanded, mis on tulenevad kohtutäituri seaduse §-st 78.  Lisaks on kohtutäituri seaduse § 9 lõikega 6 on sätestatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastutus kohtutäituri tekitatud kahju eest, mis tähendab seda, et juhul, kui kohtutäitur ise ei suuda tasuda tema poolt tekitatud kahju, peab seda tegema Koda. Ja juhul, kui Koda kahju hüvitada ei suuda, läheb hüvitamise  kohustus üle riigile. Nimetatud säte kohtutäituri seaduses on aga põhjendamatu ja riivab ebaproportsionaalselt Koja võimekust täita talle seadusega pandud põhiliste ülesannete täitmist. Kahju hüvitamise kohustuse sätestamine seaduses ilma vastutuste kandmise allikateta on sisutühi – õigussubjekt ei ole võimeline ilma rahastamise allikata seda vastutust kandma. Oleme sellele korduvalt juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu.

Lisaks selleks, et vältida kohtutäiturite poolt kahju tekitamist, peab toimima asjakohane ja tõhus haldusjärelevalve kohtutäiturite ametikontodele laekuvate vahendite õiguspärase kasutamise üle. Vastav ülesanne on justiitsministeeriumil. Endise kohtutäituri Kersti Vilbo tegevuse suhtes haldusjärelevalvet läbi ei viidud ning tal lubati ametist lahkuda  enda sooviavalduse alusel.  Täna on sellise tegevuse tulemuseks ülisuure kahjunõude hüvitamine.  Ei ole kuidagi õiguspärane ega loogiline eeldada vastutuse kandmist isikult, kes kahju ära hoidmisesse ise panustada ei saanud.

Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kellele riik on delegeerinud osa riigivõimu teostamisest. Vabakutselised ehk ametit vaba elukutsena pidavad on kohtutäiturid peavad ametit oma nimel ja vastutusel. See tähendab, et ameti pidamisega seotud kulud kannab kohtutäitur isiklikult seadusega kehtestatud tasudest, mis on kehtestatud haldusaktide, kohtuotsuste jne sundtäitmise eest.  Täitemenetlusega kaasnevatest  tasudest, mida maksab võlgnik, tuleb tasuda büroo ülalpidamiskulud, sealhulgas maksta töötajatele palgad, Koja liikmemaks ning tasuda ka maksud jne. Täna on Eestis 39 kohtutäiturit ning raha, mis täiturite töö tulemusel riigieelarvesse laekub, ei ole just väike.

Kojale pandud kahju hüvitamise kohustus esimeses järjekorras on sisuliselt kohtutäituritele pandud solidaarvastutus, kus õiguskuulekad kohtutäiturid maksavad oma panusega läbi Koja liikmemaksude kinni ebaausa kohtutäituri tekitatud kahjud. Koda on korduvalt teinud justiitsministeeriumile ettepanekuid muuta nimetatud sätet, mis Kojale kahjuhüvitamise kohustuse otseselt paneb. Kahetsusväärselt ei ole aga nimetatud sätet muudetud ning märkimist vajab, et teistel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, näiteks notaritel, selline solidaarne kahjuhüvitamise kohustus puudub.

Vastab tõele, et meil on tekkinud olukord, kus Koda ei ole rahaliselt võimeline tasuma ebaausa kohtutäituri poolt tekitatud kahjusid, mis ulatuvad  300 tuhande euro juurde. Peamine põhjus seisneb selles, et selleks puuduvad Kojal vahendid – augustis  200 tuhande euro suuruse U.Tärno tekitatud kahju hüvitamise  tagajärjel on tänaseks oluliselt vähenenud Koja ametikogu finantsvõimekus täita seadusega pandud ülesandeid sh investeerida kohtutäiturite tööks vajalike infosüsteemide arendusse, mille vajalikkust on rõhutanud nii Õiguskantsler  kui ka Justiitsministeerium.

Riigivastutus kohtutäituri kahju hüvitamisel on hetkel jaotunud kahe subjekti vahel (Koda ja riik) ning on sõltuvuses esimeses järjekorras kahju hüvutamise eest vastutaja, ehk Koja, finantsvõimekusest. Seega väide, nagu tahaksime kahjunõude hüvitamise lükata maksumaksja õlule, on väär. Vaatamata sellele, et Kojal puudub rahastamisallikas kahjude hüvitamiseks, käitusime õiguskuulekalt ja heauskselt U.Tärno võlausaldaja suhtes ja täitsime selle kohustuse oma reservidest. Riigivastutuse seaduse kohaselt on tegemist aga riigi vastutuse ja kohustusega kahjud hüvitada. Kui aga vastutust delegeeritakse, tuleb selleks tagada ka rahastusallikad.

Kokkuvõtvalt – kohtutäiturite kahjud on riigivastutuse seadusest tulenevalt riigi kanda, olenemata kuidas riik on omakorda vastutust edasi delegeerinud. Delegeerimine iseenesest ei ole keelatud, kuid vastutuse võimelisuse tagamiseks peab tagama ka rahastamise, et see oleks ka reaalselt võimalik. Seega artikli väide – Koda püüab vastutust panna maksumaksja õlule – on meelevaldne ja eksitav – vastutus on juba eos riigil ehk maksumaksjal, sest kohtutäitur teostab riigivõimu riigi enda korraldusel.

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Vaata kõiki

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja seisukoht Äripäeva 12.10.2022 artikli osas

artiklit näed siit: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/10/12/neli-kohtutaiturit-jaid-maksudega-hatta

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on seisukohal, et kohtutäitur peab olema oma õiguskuuleka käitumisega eeskujuks teistele ühiskonna liikmetele. Seetõttu on taunimisväärt, et Koja liikmete hulgas on  kohtutäitureid, kes omavad maksuvõlgu. Võlgade ajatamine on oma olemuselt maksuhalduri vastutulek kohustuste täitmise perioodi pikendamiseks, kuid juba tekkinud võlg sellega olematuks ei muutu. Mööname, et kohtutäiturite töös võib ette tulla juhtumeid, kus tehtud töö eest jääb tasu saamata ja kulud tuleb katta täituri isiklikust eelarvest. Sellised juhtumid on pigem erandid ning suures pildis ei tohiks mõjutada täiturite toimetulekut, sh maksukohustuste tähtajalist täitmist. Kohtutäiturid seisavad ühiskonnas seadusekuulekuse eest ja peavad seda olema ka ise.

Kohtutäitur on vaba elukutse esindaja, kes peab ametit enda nimel ja kogu oma vara vastutusel. Kuigi tegemist ei ole riigiametnikuga, täidab ta riigivõimu teostajana talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid: korraldab kohtulahendite ja muude täitedokumentide täitmist. Kohtutäitur on oma ametitegevuses ehk suhetes täitemenetluse osalistega avaliku võimu esindaja.

Kohtutäitur korraldab oma ametitegevust avaliku õiguse, mitte eraõiguse alusel ning peab arvestama kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ja piiranguid. See tähendab, et kohtutäituril ei ole võimalik tegutseda täitemenetluse käigus nõudeid täites tavapärase eraettevõtjana. Seega võib kohtutäitur täitemenetlust ja oma büroo tegevust korraldada omal äranägemisel sedavõrd, kuivõrd õigusaktidest tulenevad nõuded seda võimaldavad.

Eesti on täitesüsteemi ülalpidamine pandud alates 2001 võlgnike õlule läbi kohtutäituri tasude kehtestamise. Riigieelarvest kohtutäiturite tegevuseks vahendeid ei eraldata. See tähendab, et kohtutäituri tasudest peavad kohtutäiturid majandama oma bürood ja tasuma töötajatele palka, tasuma 5% liikmemaksu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, tasuma menetlusdokumentide edastamise kulud ja investeerima infotehnoloogiasse. Kohtutäiturite käibest arvatakse maha ametipidamisega seotud kulud. Peale kulude maha arvamist järelejäänud summa ongi kohtutäituri tulu, millelt tuleb tasuda maksud. Kohtutäituritele kohaldatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtja reegleid, mille kohaselt  tuleb neil saadud tulult  tasuda 20% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 2% kogumispensionifondi. Kõik tegutsevad kohtutäiturid on Maksu- ja Tolliametis registreeritud käibemaksukohustuslasena ja ning käibelt tuleb tasuda ka 20 % käibemaks. Ametitegevusega seotud kõrgendatud riski maandamiseks omavad kõik kohtutäiturid ka kohustuslikku ametikindlustust.

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Vaata kõiki

Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam toimub 25. oktoobril

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kuulutas välja kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami, mille kirjalik osa toimub 25. oktoobril. Avaldus eksamil osalemiseks tuleb esitada 19. septembriks.

Vastavalt kujunenud tavale korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda eksamid neile, kes soovivad astuda kas kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja ametisse, eksami kord aastas. Tänavu toimub eksami kirjalik osa 25. oktoobril. Esimest korda korraldab Koda eksami saneerimisnõustajaks kandideerijatele, kuivõrd alates 1. juulist 2024 tohib saneerimisnõustajana tegutseda vaid Koja kutsekogu liikmeks olev isik.

 

Kohtutäiturieksami sooritamine on kohustuslik kõikidele, kes soovivad asuda tööle kohtutäituri abina. Pankrotihalduriks võivad ilma pankrotihalduri eksamit sooritamata asuda vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäiturid. Saneerimisnõustajaks võivad ilma saneerimisnõustaja eksamit sooritamata asuda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isikud, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.

 

Täpsemad eksamil osalemise tingimused ja eksamiprogrammid on avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel www.kpkoda.ee.

 

Lugupidamisega,

 

Reet Rosenthal

Eksamikomisjoni esimees

 

 

Info: Jaan Lõõnik, 6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

 

 

Hiljutised artiklid

08.05.2023 Uudised

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

24.04.2023 Uudised

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

06.04.2023 Uudised

Kohtutäitur Eha Nikkerit tänati pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ning tunnustati  Koja meenemedaliga

Vaata kõiki
https://kpkoda.ee/feed/
5368709121