7 Müüti kohtutäiturite kohta
Autor: Helen Rives
Koja kantsler
Kohtutäituri töö ja täitemenetluse käigus tehtavate toimingute kohta liigub palju müüte. Üsna levinud on arvamus, et kohtutäitur saab võlgnike arvelt ebaproportsionaalselt suurt tulu ning paljud (võlgnikud) usuvad, et kohtutäitur on üks südametu kiusaja, kes võlgniku raha omale krahmab ja ise ilusat elu elab. Milles aga seisneb tema tõeline töö või millist teenust ta õigupoolest osutab?
Kes on kohtutäitur ja millega ta tegeleb?
Kohtutäitur on õiguse ja usalduse teenistuses. Kohtutäiturid on õigusriigis olulised õiguskaitsjad, kes aitavad tagada, et iga kohtuotsus ja täitedokument leiaks väärika ning usaldusväärse täitmise. Nad on avalik-õiguslikku ametit pidavad vaba elukutse esindajad, kes töötavad oma nimel ja vastutusel, kuid lähtuvad alati seadusest ja inimkesksetest põhimõtetest.
Kohtutäituri töö ja roll ühiskonnas. Kohtutäituri tegevus ei ole pelgalt sundtäitmine – iga menetlus teenib inimest, kaitstes tema õigusi väärikalt ja mõistvalt. Täitur ei vali ise menetlusi, vaid täidab talle seadusega pandud ülesandeid erapooletult ja professionaalselt. Seejuures vastutab täitur oma töö tulemuste eest isiklikult, mis tagab kõrge kutse-eetika ja usaldusväärsuse.
Kohtutäituri peamised ametitoimingud hõlmavad:
• elatise ja teiste nõuete sissenõudmist,
• pärandvara inventuuri,
• täitemenetluses enampakkumiste läbiviimist,
• välisriigist laekuva elatise vahendamist,
• võlgniku profiili koostamist.
Lisaks ametitoimingutele pakuvad kohtutäiturid ka mitmekesiseid ametiteenuseid, nagu:
• dokumentide kättetoimetamine,
• vallas- ja kinnisasjade enampakkumiste korraldamine väljaspool täitemenetlust,
• õigusnõu ja õigusdokumentide koostamine,
• juriidiliste faktide tuvastamine,
• lepitus ja vahekohtunikuna tegutsemine.
Kes on kohtutäitur? Kohtutäitur on riigi poolt ametisse nimetatud isik, kelle töö aitab kaasa õiguskeskkonna aususele ja läbipaistvusele. Eestis on neli tööpiirkonda – Harju, Viru, Tartu ja Pärnu – ning täituri valik sõltub võlgniku elukohast või vara asukohast. Täpne teave täiturite kontaktide kohta on leitav Koja kodulehel: https://kpkoda.ee/ .
Tihti ei teata, et täitur ei ole ainult sundtäitja – tema roll on palju laiem ja sageli aitab ta leida lahendusi. Täiturid ei ole kuidagimoodi võlgnike karistajad, vaid nad on võimaluste loojad keeruliste võlaprobleemide lahendamisel. Kui võlgnik teeb kohtutäituriga koostööd, saab täitur pakkuda realistlikke ja mõistlikke ning töötavaid lahendusi, vältides liigseid kulusid ja keerulisi täitemeetmeid. Sageli on aga nii, et võlgnik peidab ja varjab nii ennast kui oma sissetulekuid, mis mitte kuidagi ei aita kiireid ja ladusaid lahendusi leida.
MÜÜT 1: Kohtutäitur valis mind välja ja nüüd kiusab
Nagu juba ametinimigi ütleb, täidavad kohtutäiturid eelkõige kohtuotsuseid. On juhuseid, kus isikul hakkab häirekell tööle alles siis, kui tema konto ja muu vara on juba arestitud. Mitte kunagi ja mitte mingil juhul ei aresti ükski kohtutäitur kellegi kiusamiseks tema arvelduskontot või vara. Alati on selleks alus- nimelt kohtuotsus. Kui kohtuotsuses märgitud sissenõudjal ei õnnestu kohtuotsusega nõutut vabatahtlikult rakenduma panna, on tal õigus kohtutäituri poole pöörduda sundtäitmise alustamiseks. Ja ka siis, peale täitmisavalduse esitamist, ei juhtu kohe midagi.
Kohtutäitur saadab võlgnikule menetluse alustamise teate, kus on väga täpselt selgitatud, miks täitemenetlust alustatakse, mille alusel, millistel tingimustel ja millises suuruses nõuetega. Teates on ka toodud, et kohtutäitur annab võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, mille jooksul on võlgnikul võimalus oma kohustusi veel ilma otsese sunnita täita. Kui võlgnik seda aga ei tee, algab sundtäitmine läbi kontode ja varade arestimise. Sageli kuuleb võlgnike käest aga argumente, et ma ei ole mingit teadet saanud. Jah, kui võlgnik ennast varjab ja ei võta dokumente vastu, ei tea ka algatatud täitemenetlusest midagi. Aga see ei ole enam vabandus.
Harvad ei ole juhused, kus võlgnikud tajuvad justkui kohtutäituri kiusu tema suhtes. Aga tegelikult tuleks sellist olukorda vaadelda pigem sissenõudja seisukohast- kuskil on keegi, kes ootab tagasi ammu antud võlga, usaldatud raha või seadusest tulenevat ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohtutäituri kohustus on „tuua raha koju“ kiiresti ja tõhusalt.
TÕDE: Kohtutäitur ei alusta menetlust ilma seadusliku aluseta
MÜÜT 2: Kohtutäitur töötab alati võlausaldaja huvides
Sageli arvatakse, et kohtutäitur on justkui “sissenõudja esindaja”, kes tegutseb ühe poole kasuks ja teise vastu.
Kohtutäitur ei ole ei sissenõudja ega võlgniku esindaja, vaid hoopis avaliku võimu esindaja, kelle ülesanne on täita seadusest tulenev täitedokument. Selline täitmine on riigi poolt rangelt reguleeritud, kuna see puudutab ka inimeste põhiõigusi (nt kodu ja vara puutumatus). Täitur ei vali ise, keda aidata – tema roll on täita seaduslik kohustus neutraalselt ja sõltumatult.
Kuidas see praktikas töötab? Täitemenetlus algab sissenõudja avalduse alusel, millele on lisatud täitedokument. Täitur ei otsusta, kas nõue on õigustatud või mitte – see on juba tehtud kohtus või muu pädeva asutuse poolt. Kohtutäitur viib läbi täitemenetluse vastavalt seadusele: tuvastab vara, saadab teated, vajadusel arestib vara või korraldab vara müüki. Seega ei tegutse täitur võlausaldaja “tellimusel”, vaid täidab avalikku ülesannet- õigusemõistmise viimist reaalse täitmiseni.
Tegelikkuses saab võlgnik kogu menetluse vältel kohtutäiturilt menetluse kohta adekvaatset infot . Koos saab üle vaadata võimalikud lahendused tekkinud probleemidele (nt maksegraafiku sõlmimine vms). Kohtutäitur on praktikas tihti ka “sillaks” võlgniku ja sissenõudja vahelisel suhtlusel. See on mõlemale osapoolele kasulikum, kui võlgniku poolt “peitusemäng” või sissenõudja poolt “teerulliga sõitmine”. Kohtutäituri tegevus on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. Lisaks allub täitur järelevalvele – teda kontrollivad vastavalt pädevusele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Justiits- ja Digiministeerium ja vajadusel ka kohus.
Täituril on kohustus igas menetluses tegutseda ausalt, erapooletult ja kutse-eetika kohaselt, kaitstes kõigi menetlusosaliste õigusi.
Vaatamata selgitustele ei kipu müüt kohtutäituri ja võlausaldaja huvide eelistusest kaduma. Võlgniku seisukohast võib täitemenetlus tunduda “karistusena” – eriti, kui see tähendab sissetuleku arestimist või vara müüki. Kuid see ei muuda täituri rolli kallutatuks – ta ei loo ise ebameeldivaid olukordi, vaid täidab juba tehtud otsust rangete reeglite järgi ja on menetlusosalistele toeks kogu menetluse vältel.
TÕDE: kohtutäitur ei ole ühegi poole esindaja – ta on sõltumatu seaduse täitja.
MÜÜT 3: Kohtutäiturid on südametud
Kuidas saadakse kohtutäituriks? Kohtutäitur on vaba elukutse esindaja ning ta peab ametit enda nimel ja vastutusel. Vabale kohtutäituri ametikohale saavad kandideerida isikud, kes on omandatud õigusalase kõrghariduse, valdavad eesti keelt, on ausad ja kõlbelised, on sooritanud eelnevalt kohtutäituri eksami ja on kõrge pingetaluvusega. Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel, mis kuulutatakse Justiits- ja Digiministeeriumi poolt välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale. Igal kohtutäituril peab olema abi, kes aitab täiturit kõigi ametitoimingute läbiviimisel. Kohtutäituri abi on samuti kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist, kes peab olema sooritanud vastava eksami.
Eks alati on kodanikul ja inimesel keeruline armastada ligimest, kellele peab sunni korras alluma. Sund aga ei võimalda alati kuulata südame häält ning tuleb teha väga raskeid otsuseid, öelgu süda mida tahes.
Viimasel ajal ajakirjanduses ilmunud lood, mis kujutavad kohtutäitureid kui kalke ja hoolimatuid, panevad mõtlema. Kas tõesti näivad kohtutäiturid ühiskonnale ainult külmade ja südametutena?
Kohtutäitur ei saa valida, kelle vastu täitemenetlust alustada. Kohtutäituri töö algab siis, kui seaduslik nõue – näiteks kohtuotsus või muu täitedokument – on jõustunud. Kohtutäitur ei saa otsustada, kas võlg on õigustatud või kui raske on kellegi majanduslik või tervislik olukord – kohtutäituri roll on viia otsus ellu seaduse järgi, kiiresti ja erapooletult.
Erapooletus ei tähenda aga sugugi mitte ükskõiksust. Kohtutäituri ülesanne ei ole kedagi „karistada“, vaid tagada, et täitemenetluses oleks kaitstud mõlemad pooled – nii sissenõudja kui võlgnik. Selleks saab kohtutäitur anda nii sissenõudjale kui ka võlgnikule nõu ja juhiseid, kuidas täitemenetluses orienteeruda ja millised sammud aitaksid jõuda maksimaalselt tasakaalustatud tulemuseni.
Oluline on meeles pidada:
🔹 Kui võlgnik ennast ei peida, vaid võtab kohtutäituriga ise ühendust, saab viimane selgitada, kuidas taotleda osamaksete kokkulepet või kuidas vältida kõige karmimaid täitemenetluse meetmeid.
🔹 Kui mõlemad pooled- nii sissenõudja kui ka võlgnik- on koostöövalmid, saab kohtutäitur aidata realistliku maksegraafiku sõlmimisel või vajadusel võlgniku suunamisel võlanõustajani.
🔹 Kohtutäitur selgitab täpselt, mis õigused ja võimalused mõlemal poolel- sissenõudjal ja võlgnikul – on ja ei tee otsuseid nende eest, vaid aitab teha informeeritud valikuid.
Kuid on ka asju, mida ka juhul, kui kohtutäitur tahaks, ta teha ei saa. Need on:
🔹 Loobuda kaastundest täitedokumendi täitmisest
🔹 Peatada protsessi ilma seadusliku aluseta
🔹 Seada ühe poole õigused teise arvelt kõrgemale
Kogu täitemenetluse protsessi käigus inimlikkus ei kao, vaid peab sobituma etteantud raamidesse. Kohtutäiturid näevad erinevate inimeste erinevaid lugusid iga päev – ja just seetõttu nad teavad, kui keeruline võib see inimese jaoks olla. Aga selleks, et kohtutäitur saaks aidata, peab inimene ise astuma sammu vastu. Kõige rohkem aitab läbipaistvus ja suhtlemine kohtutäituriga. Kohtutäitur ei saa aega tagasi pöörata ega kohtuotsuseid tühistada, küll aga saab aidata mõista, mis on inimese võimalused – ja kuidas nendest võtta maksimum. Pea liiva alla peitmine ei tööta.
TÕDE: Kohtutäiturid on südamega inimesed nagu iga teinegi ja proovivad leida koostöös kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi.
MÜÜT 4: Kohtutäiturid saavad kogu nõude pealt tasutud kohtutäituri tasu endale
Kes maksab kohtutäiturile palka?
Kuigi kohtutäiturid täidavad avalikku ülesannet, ei maksa neile palka riik. Kohtutäituri töötasu tuleb võlgnikult või isikult, kes teenust tellib, vastavalt seaduses sätestatud tasu määradele. Kohtutäitur ei arvuta oma tasu mitte kunagi suvaliselt „õunte või kohvipaksu” pealt. Oluline on toonitada, et kohtutäituri amet ei ole üksnes jõuline sundtäitmine – see on tasakaalu leidmine õiguse ja kohustuste vahel, erapooletu vahendamine ning õigusselguse loomine.
Tihtipeale arvab ühiskond, et kohtutäiturid on meeletult rikkad, teenides suurt tulu vaeste inimeste ja probleemsete võlgnike arvel. Paraku see nii ei ole. Kohtutäitur on üldises mõttes inimene, nagu iga teine meie seast. Ta vajab elamiseks kodu, töötamiseks bürooruume, ehk ka puhkuseks suvilat. Kohtutäitur võib saada päranduse ja läbi selle kinnisvara omanikuks. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus tekitatud süülise kahju eest. Paraku on aga seaduses ka üks kaval pügal, mis paneb kõik kohtutäiturid vastutama solidaarselt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Vastutus tähendab lahti seletatult seda, et tuleb maksta kinni kolleegi eksimus, kui tal endal vara, mille arvelt nõuet tema vastu rahuldada, puudub. Seega vara omamine on kohtutäituri tagatis, mille arvelt saab vajadusel tema vastu esitatud nõudeid rahuldada.
Kohtutäiturid on kaua töötanud, suurte kogemustega professionaalid, kes panustavad igapäevaselt sellele, et lahendada keerukaid võlaolukordi ja leida nendele lahendusi selliselt, et nii sissenõudja ja võlgniku õigused oleksid kaitstud ja kohustused tasakaalus.
Eestis on kohtutäituriamet aastast 2001 sarnaselt notarite ja vandetõlkidega vaba elukutse, s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Vabakutselisel täituriametil on eelis- nimelt Eesti riik ei kuluta sundtäitmisele maksumaksja raha, vaid täiturid majandavad ennast võlgnikelt nõutavaist tasudest. Seega saab kohtutäituri majanduslikku järje eest tänada võlgnikke endid.
Aga kui vaene või rikas siis kohtutäitur ikkagi on ja kui palju ta ühe menetluse pealt teenib?
Täitetoimingu käigus maksab võlgnik kohtutäituri tasu näiteks 124 eurot (sh km 24%).
See rahasumma jaguneb järgmiselt:
- Käibemaks (24%) 24 eurot läheb riigieelarvesse 124-24= 100 eurot
Alles jäävast 100 eurost omakorda:
- Sotsiaalmaks (33%) 33 eurot läheb riigieelarvesse 100-33= 67 eurot
- Tulumaks (22%) 22 eurot läheb riigieelarvesse 67-22= 45 eurot
- Pensionikindlustus 2 eurot, läheb töötuskindlustusfondi 45-2= 43 eurot
- Kutsekulud (büroo, töötajad, IT, kindlustus jne) igal täituril on ligikaudu 35 eurot. 43-35= 8 eurot
Kohtutäituri reaalne tulu kohtutäituri tasust on vaid 8 eurot. Seda on vähem, kui keskmine töötunni tasu paljudes ametites ja sisaldab veel ka vastutust, riskide kandmist, büroojuhtimist jms. Kohtutäiturite tasu määrad on leitavad kohtutäituri seaduses.
TÕDE: Enamus kohtutäituri tasust ei jõua kohtutäituri rahakotti, mistõttu ei suple kohtutäiturid ka rahas.
MÜÜT 5: Kõik tsiviilnõuded aeguvad iseenesest ja ilma võlgniku tegevuseta
Tsiviilnõuete aegumine
Juba 2011. aastal võeti vastu seadusemuudatus, mis langetas täitemenetluses olevate tsiviilnõuete aegumistähtaja kolmekümnelt aastalt kümnele aastale. Väga tihti tuleb ette ülipahaseid kodanikke, kes ei ole rahul, et nende võlad ei ole „ära kustutatud“.
Täitemenetluse lõpetamiseks tsiviilnõude aegumise tõttu peab võlgnik pöörduma avaldusega kohtutäituri poole. Avalduse esitamine on tasuline, st võlgnikul tuleb tasuda tasu 18.60 (sisaldab 24% käibemaksu) kohtutäituri poolt aegumise avalduse läbivaatamise eest. Kui võlgnik avalduse läbivaatamise tasu ei maksa, jätab täitur avalduse läbi vaatamata. Kui on tegemist olukorraga, kus võlgnikul on aegunud mitu erinevat täiteasja, tuleb iga asja aegunuks tunnistamise eest maksta eraldi tasu. Oluline on meeles pidada, et avalduse esitamine kohtutäiturile ei tähenda sugugi automaatselt võlast vabanemist, vaid sõltub sissenõudja nõusolekust-kui sissenõudja nõustub, lõpetab täitur menetluse sissenõudja nõude osas. Mittenõustumise korral on võlgnikul õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Kui kohtutäitur aegumist kohaldab, tuleb võlaikkest pääseda soovijal kohtutäiturist vabanemiseks ja oma vara aresti alt vabastamiseks tasuda täitekulud. Maksimaalselt on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda kuni 50 protsenti nii menetluse põhitasust kui ka täitekuludest.
TÕDE: aegumise kohaldamiseks peab võlgnik esitama avalduse ja maksma tasu, vastasel korral võla sissenõudmine jätkub.
MÜÜT 6: Kohtutäituri lähikondsed saavad arestitud vara osta soodustingimustel
Vara müük täitemenetluses
Täitemenetluse käigus arestib kohtutäitur vajadusel võlgniku kinnisvara ja võlanõude täitmiseks müüb selle avalikul enampakkumisel. Üks üsna levinud müüt, mida ka ajakirjandus on ohtralt toitnud, on see, justkui müüksid kohtutäiturid täitemenetluses arestitud vara odavalt oma tuttavatele ja sugulastele. See on üks levinumaid väärarusaamu, millega kohtutäiturid igapäevaselt kokku puutuvad.
Vara müük täitemenetluses toimub väga selgete ja läbipaistvate reeglite järgi, mille eesmärk on tagada õiglus, aus hind ja kõigi osapoolte kaitse. Enamus vara müüke toimub elektroonilisel avalikul oksjonil oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Igaüks, isegi võlgnik ise, saab osaleda ja pakkumisi teha, eeldusel, et täidetud on oksjonil osalemise tingimused. Tasub tähele panna, et selline oksjonikeskkond sai loodud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt selleks, et vabaneda suulistest enampakkumistest, kus oli kujunenud trendiks pidada osalejate poolt enampakkumine n-ö. “ukse taga” ja soetada vara alghinnaga. Läbipaistvad ja mittemanipuleeritavad oksjonid on loonud olukorra, millest täna võidavad kõik menetlusosalised. Seadus keelab kohtutäituril ja tema lähikondsetel (nt pereliikmetel) oksjonil osalemise. Lisaks pole kohtutäituril võimalik enampakkumise protsessi sekkuda nii, et keegi pakkujatest saaks kuidagi ostueelise. Kohtutäiturite tegevust kontrollib Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning vajadusel Justiits- ja Digiministeerium. Kõikide täitemenetluste dokumentatsioon on kontrollitav ning huvi korral kättesaadav osapooltele. Oksjonil oleva vara registreerimised, pakkumised ja isegi vaatamiste logid on elektrooniliselt fikseeritud ja nendega ei ole võimalik manipuleerida. Oksjoni alghind määratakse lähtudes turuväärtusest ning see võib oksjoni käigus suureneda – nagu igal teisel turupõhisel oksjonil. Praktika ongi kujunenud nii, et lõppenud oksjonitel on reeglina hinnad tõusnud võrreldes alghinnaga ca 20-25%.
Ometi on müüt eelisolukorras olevatest lähikondsetest visa kaduma. Selle müüdi levik tuleneb tihti teadmatusest või võlgniku rahulolematusest olukorras, kus vara müüakse allapoole omaniku soovitud hinda. Täitemenetlus ei ole enam sugugi vabatahtlik müügiprotsess – see toimub seaduse alusel ja eesmärgiga rahuldada võlausaldaja nõue. Saab välja tuua, et täitemenetluses on võlgnikul siiski õigus müüa tema arestitud vara notariaalse tehinguga enda valitud ostjale ja seda kokkulepitud kõrgema hinnaga.
Küll aga võib teinekord asja “odavusel” olla ka põhjus. Kõige levinum põhjus on varaga kaasa tulevad juriidilised probleemid (nt varal lasuvad pandid, valduse üleandmise küsimused, väljatõstmisega kaasnevad kulud jms). Oluline on siiski endale teadvustada, et kohtutäitur selgitab kõikidele osapooltele olukorda ja annab endast parima, et enampakkumise tulem oleks maksimaalselt suur.
TÕDE: kohtutäitur ei saa seaduse kohaselt müüa vara tuttavatele ega sugulastele eelisjärjekorras või “odavamalt”. Kõik vara müügid on läbipaistvad, reguleeritud ning nende üle teostatakse pidevat järelevalvet.
MÜÜT 7: kui kohustatud lapsevanem elatist ei maksa, jääb last kasvatav vanem abita
Lapse ülalpidamine
Kelle mure on Eestimaa lapsed ja nende suureks kasvatamine? Aegajalt on kohtutäituril küll tunne, et see ei ole teps mitte lapsevanemate, vaid nende mure. Kohtutäiturid on päevast-päeva ametis sellega, et saada laste ülalpidamiseks mõeldud raha lapse vanemalt ka reaalselt kätte. Elatisvõlgnike arv püsib aastaid juba kümne tuhane piiril.
Tänane riigi elatisabi süsteem on sisulist tuge pakkuv võimalus üksi lapsi kasvatavale vanemale. Tegemist on hästi toimiva ja toetava meetmega, millega on loodud õigus ja võimalus riigilt lapse kasvatamiseks abi saada. Kohtutäiturid puutuvad oma igapäevases töös kokku sellega, et paljud lapsevanemad ei tea enda õigusest taotleda täitemenetluse aegset elatisabi. Seda juhul, kui kohustatud isik oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida. Täite- või pankrotimenetluse aegne elatisabi ei ole last kasvatava lapsevanema täiendav toetus või sissetulek, vaid on oma sisult elatise maksmise kohustuse üle võtmine riigi poolt. Kuid midagi ei saa tasuta-kui riik maksab kohustatud lapsevanema eest elatisabi, tahab ta seda raha hiljem võlgnikult iga hinna eest tagasi saada. Sisuliselt annab riik elatisvõlglastele väga pikaks ajaks laenu. Elatisabi maksab riik lapsele kindlas summas ja igakuiselt.
Tänases keerulises majandusolukorras on ka pankrottide arv tõusuteel ja seetõttu on võimalik saada elatisabi ka pankrotimenetluse ajal. Seda abi makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi, st kohtuotsuse või notariaalse kokkuleppe alusel alates pankroti väljakuulutamisest, kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal lapse ülalpidamiskohustust. Pankrotimenetluse aegse elatisabi suurus on samuti kuni 200 eurot kuus lapse kohta ja seda makstakse ajal, mil pankrotimenetlus kestab. Avaldus täitemenetluse aegse elatisabi saamiseks tuleb esitada kohtutäiturile, kelle juures on algatatud elatise sissenõudmise täitemenetlus.
TÕDE: Ka juhul, kui vaatamata jõustunud kohtuotsusele lapsevanem oma elatise maksmise kohustust ei täida või lapsevanema suhtes on käimas pankrotimenetlus, on lapsel võimalik saada riigilt elatisabi maksimaalselt 200 eurot kalendrikuus.
Kokkuvõte
Ilma kohtutäituriteta ei oleks võimalik tagada nõuete sundtäitmist ega kaitsta õiguskindlust ühiskonnas. Nad on õigusemõistmise praktiline täideviija ja riigi autoriteedi hoidja. Kohtutäituri roll ei piirdu ainult võla sissenõudmisega, vaid hõlmab ka õiguse ja õiglustunde kaitset, olles oluline lüli seadusliku korra säilitamisel.
