Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Kersti Kaljula paneb kohtutäituri ameti maha

Justiits- ja Digiminister vabastab Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula ametist 1. juulil. Täitetoimikud võtab üle ja jätkab täiteasjade menetlemist Rapla kohtutäitur Õnne Pajur.

Justiits- ja digiministri käskkirjaga vabastatakse Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula ametist tema taotlusel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus korraldab täiteasjade üleandmise menetlusi jätkavale Rapla kohtutäitur Õnne Pajurile. Kohtutäitur Õnne Pajur teavitab menetlusosalisi täiteasjade ülevõtmisega seonduvast täpsemalt.

Kersti Kaljula on kohtutäituri ametis olnud 1993. aastast. Ametikogu juhatus tänab Kersti Kaljulat pikaajalise töö eest.

Täiendav info: Helen Rives, tel. 56851043

Head rahvusvahelist kohtutäiturite päeva!

 

PRESSITEADE

  1. juuni 2025

Rahvusvaheline kohtutäituri päev toob fookusesse tehisintellekti rolli õigusemõistmises

Täna, 12. juunil 2025, tähistatakse 18. rahvusvahelist kohtutäituri päeva, mille korraldab Rahvusvaheline Kohtutäiturite Liit (UIHJ). Tänavuse päeva keskne teema on „Tehisintellekt kohtutäituri teenistuses – usaldusväärne kolmas osapool.“

Sel puhul toimub 11.–13. juunil Kasahstanis, Almatõs rahvusvaheline konverents, kus kohtutäiturid, õiguseksperdid ja digitehnoloogia arendajad arutavad, kuidas tehisintellekt muudab õiguse täideviimise protsesse. Konverentsile on oodata külalisi enam kui 50 riigist. Lisaks seminaridele ja aruteludele kuulub programmi ka kultuuriline osa ning traditsiooniline jalgpalliturniir.

Ajastul, kus digitehnoloogia ja tehisintellekt muudavad igapäevast tööpraktikat paljudes valdkondades, seisavad kohtutäiturid innovatsiooni esirinnas. Tehisintellekt ei ole enam pelgalt tulevikuvisioon, vaid praktiline töövahend, mis võimaldab täpsemat varade tuvastamist, keerukate juhtumite analüüsi ning prognoosida sõbralikke kokkuleppeid ja täitetoiminguid.

„Tänapäeva kohtutäitur ei ole pelgalt õiguse täideviija, vaid õigustehnik, ühiskondlik vahendaja ja õigusemõistmise kaasajastaja,“ rõhutab UIHJ. Tehisintellekti kasutuselevõtt võimaldab tõsta õigusemõistmise kiirust ja kvaliteeti, parandades samal ajal menetlusosaliste rahulolu ja õigussüsteemi usaldusväärsust.

UIHJ kutsub rahvusvahelise päeva raames osalema üle kogu maailma toimuvatel konverentsidel, aruteludel ja tehnoloogiapõhistel esitlustel, et tutvustada, kuidas tehnoloogia tugevdab kohtutäituri kui usaldusväärse kolmanda osapoole rolli – seda eriti ajastul, mil õigussüsteemid vajavad suuremat tõhusust ja läbipaistvust.

Oluline on rõhutada, et iga algoritmi taga seisab inimene. Kohtutäitur ei kao, vaid areneb koos ajaga – jäädes alati professionaalseks ja inimlikuks lüliks tehnoloogia ja õiguse vahel.

Taustaks:

Rahvusvaheline Kohtutäiturite Liit (UIHJ) on 1952. aastal asutatud rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon, mis ühendab täna liikmeid 100 riigist viielt kontinendilt, esindades kohtutäiturite ametit 96 riigis.

Eestis töötab neljas erinevas piirkonnas 38 kohtutäiturit ja neid esindab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

Lisainfo UIHJ kohta:

www.uihj.com

Alates 1. juulist 2025 muutub käibemaksumäär

Käibemaksu määr tõuseb alates 1. juulist 2025  praeguselt 22 %-lt 24 %-le, suurendades sellega ka võlgnike kohustusi täitemenetluses.

Käibemaksuga on maksustatud nii kohtutäituri tasu kui ka täitekulud.  Kui võlgnik tasub täitemenetlusse antud nõude koos kohtutäituri tasuga enne 1. juulit 2025, on see käibemaksumäära muudatuse võrra odavam kui tasuda peale käibemaksumäära tõusu  alates 1. juulist 2025. Muudatus puudutab ka neid kohustusi, mille täitmiseks kohtutäituri antud vabatahtliku tasumise tähtaeg täitub pärast 1.juulit 2025.

  1. juulil  2025 arvutatakse tasude ja täitekulude selleks päevaks tasumata osale lisanduv käibemaksumäär ümber kõikides menetluses olevates asjades ja järgnevatel päevadel tehakse ka võlgnike pangakontode ja sissetulekute arestimisaktide muudatused ja saadetakse kohustatud isikutele.

Võlgnikud saavad kohtutäituritelt teavitused tasude ja täitekulude uuendatud jääkide kohta juulikuu jooksul. Ümberarvestamise perioodil võivad erineda täitetoimikute võlgnetavad jäägid pankades, Maksu- ja Tolliametis jm. Küsimuste korral palun pöörduge täiteasja menetleva kohtutäituri poole.“

Koolitused ja infotunnid

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda pakub koolitusi ja infotunde erinevatele sihtrühmadele – üldhariduskoolidele, mittetulundusühingutele, ettevõtetele, korteriühistutele ja muudele huvilistele.

Meie eesmärk on tõsta teadlikkust õigussüsteemi toimimisest, täitemenetluse ja pankrotimenetluse olemusest ning kodanike õigustest ja kohustustest. Koolitused on praktilise suunitlusega ning kohandatavad vastavalt sihtrühma vajadustele ja huvidele.

💼 Pakume:

  • Õpilastele ja õpetajatele suunatud infotunde vastutustundliku finantskäitumise, finantsvastutuse ja võla tagasimaksmise kultuuri teemadel
  • MTÜ-dele ja firmadele selgitusi võlahalduse ja täitemenetluse protsessidest
  • Korteriühistutele praktilist infot võlgnikega tegelemise võimalustest

Koolitused viivad läbi oma ala spetsialistid – praktiseerivad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid.

Kui soovid kutsuda meid esinema või koolitust läbi viima, võta meiega ühendust:
📧 info@kpkoda.ee
📞 6461672 või 56851043

Teeme võlamenetlemise teemad arusaadavaks ja kättesaadavaks kõigile!

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 2025. aasta täiendusõppe kava

22.mai

Koolitus

Mereõigus täite- ja maksejõuetusmenetluses. Lektor Heiki Lindpere

Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.

 

18.september

Koolitus

GDPR ja andmekaitse, FIMS. Lektorid Henri Ratnik, Kersti Kerstna-Vaks.

Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.

 

23.oktoober

Koolitus

Täite ja maksejõuetusmenetluse kohtupraktika.

Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.

 

11.detsember

Koolitus

Maksumuudatused 2026. Lasse Lehis.

Hind Koja liikmele 68 EUR, mitteliikmele 120 EUR. Hinnale lisandub käibemaks.

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

Urmas Tross
Pankrotihaldur 

Kui lahkunu varaline olukord on pärija jaoks ebaselge, siis on alati mõistlik kaaluda pärandi inventuuri läbiviimist, ka siis, kui pärandi hulgas on hinnaline varaese. Seda põhjusel, et kui pärandi vastuvõtmise järel peaks ilmnema, et pärandis on kohustusi rohkem kui pärandina saadavaid asju ja õigusi, siis pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Inimese siitilmast lahkumine toob lähedaste jaoks kahtlematult kaasa emotsionaalselt raske perioodi. Varem või hiljem tuleb pärijatel silmitsi seista mitmete oluliste küsimustega puudutavalt lahkunust allesjäänud maiset vara. Mõnele toovad  läbimõtlemata otsused halbu üllatusi.

Kui lahkunu varaline olukord on pärija jaoks ebaselge, siis on alati mõistlik kaaluda pärandi inventuuri läbiviimist, ka siis, kui pärandi hulgas on hinnaline varaese. Seda põhjusel, et kui pärandi vastuvõtmise järel peaks ilmnema, et pärandis on kohustusi rohkem kui pärandina saadavaid asju ja õigusi, siis pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pärandi ilma inventuurita vastuvõtmisega kaasneb pärija jaoks risk, et pärija jääb vastutama ka lahkunu nende võlgade eest, mida pärandina saadu ei kata, ehk pärijal tuleb puudujääv osa katta oma isikliku varaga. Pärandi inventuuri akt annab pärijale teavet, millest tulenevalt võib pärijal tekkida kohustus esitada pärandvara pankrotiavaldus.

Nimelt, kui pärija jaoks saab või peab saama selgeks, et pärandvarast ei piisa pärandil lasuvate kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, siis on pärija kohustatud esitama kohtule 3 kuu jooksul avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara pankrotiavalduse esitamise korral tuleb tasuda ka riigilõiv, mis käesoleval hetkel on 10 eurot.

Kohtu poolt algatavas pankrotimenetluses saab pärijast menetlusosaline, kelle peamine kohustus on anda haldurile teavet pärandvara kohta. Ülejäänu korraldab kohtu poolt nimetatud pankrotihaldur, kes koostöös pärija ja võlausaldajatega selgitab välja pärandvara koosseisu, s.o nii pärandvarasse kuuluvad asjad ja õigused kui ka kohustused.

Pärandvara pankrotimenetluses loetakse võlausaldajateks nii pärandaja võlausaldajad (nt krediidiandjad, teenuseosutajad) kui ka isikud, kes on kandnud pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud, kelleks reeglina on pärijad ise. Pärijale on oluline teada, et viimased nõuded saavad rahuldatud eelisjärjekorras, enne kui asutakse rahuldama teiste võlausaldajate nõudeid. Pärijal tuleks matuse-, inventuuri- jms kulude hüvitamiseks alles hoida kuludokumendid (arved, maksekorraldused jmt), sest pankrotimenetluses saab neid nõudeid maksma panna vaid tõendatud ulatuses. Pärijal võib olla pärandaja suhtes ka muid nõudeid, mis tuleb esitada pankrotiseaduses sätestatud korras ja tähtajal. Võlausaldajateks loetakse ka pärimisseaduse alusel sundosanõuet või pärandaja korraldusest tulenevat nõuet omavad isikud, kuid neid on pankrotimenetlustes reeglina harva.

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Kadri Noor
kohtutäitur Kaire Põlts abi ja usaldusisik

Kohtutäitur peab otsima üha enam leidlike võimalusi nõuete sundtäitmiseks täitemenetluses. Üheks võimalikuks võlanõude sundtäitmise meetmeks oleks näiteks võlgnikule kuuluva pärandvara või selle ühisuse tuvastamine, arestimine ja müük täitemenetluses.

 

Kohtupraktikas on leitud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust, kuivõrd pärand läheb vahetult üle pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte alusel seaduse jõul alates pärandaja surmast. Seega ei eelda iseenesest pärandi üleminek täiendavate formaalsuste täitmist, sh ka mitte pärimistunnistuse väljastamist.

Teatud täitetoimingute teostamiseks ei saa pärimistunnistusest aga ei üle ega ümber. Lisaks õigusselguse ja – kindluse tagamisele, täituri vastutuse minimeerimisele, täitetoimingute õiguspärasuse tagamisele, ei oleks ilma pärimistunnistuseta võimalik kanda näiteks vara ostjat kinnistusraamatusse omanike hulka või omanikuks olukorras, kus võlgnik ise varasemalt registrisse sisse kantud ei ole (kinnistusraamatu seis vale). Seega on menetlustoimingute seisukohalt pärimistunnistuse olemasolu olulise tähtsusega.

Tasuks meeles pidada, et pärimismenetluse mittealgatamise korral pärijate passiivsuse või kohustuste täitmisest kõrvalehoidmise tõttu, ei tasuks päris käed rüpes ootele jääda. Ka sissenõudja, kui muu pärandvara suhtes õigusi omav isik, saab algatada ise pärimismenetluse. Pärimismenetluse algatamisega kaasnevad küll notari toimingute kulud, kuid need on võimalik täitemenetluses täitekuludena otse ära täita, sest täitekuludeks on muuhulgas ka sissenõudja poolt varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud.

Pärandvara arestimisest tasuks teavitada ka Notarite Koda, et notarid oleksid teadlikud võimalikust pandiõigusest pärandvara suhtes, vältimaks tehingute tegemist arestitud varaga võlgniku poolt.

Pärandvara arestimine toimub vallasvara- ja varaliste õiguste sätete alusel. Pärimisõigust käsitletakse varalise õigusena seetõttu, et see kujutab endast õiguste ja kohustuste kogumit – õigus omada pärandvara koos teiste pärijatega, õigus nõuda pärandvara jagamist, õigus teostada ostueesõigust, jms.

Kuivõrd pärandvara hulka kuuluvad esemed kuuluvad kuni pärandvara jagamiseni kaaspärijatele ühiselt, ei saa kohtutäitur arestida pärandvarasse kuuluvaid esemeid. Küll aga saab kohtutäitur sellisel juhul arestida võlgnikule kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest.

Vara hinna määramisel tuleks arvesse võtta teadaolevaid asjaolusid pärandvara suhtes, nagu näiteks võlgniku mõttelise osa suurus, pärandvara jagamise korral reaalosa suurus ja asjade võimalik turuväärtus, kaaspärijate arv, teadaolevate kohustuste suurus, inventuuri läbiviimine, jms. Ka vara ostjal tasub olla väga hoolikas ja enne ostu endale täiesti selgeks teha, et mis ulatuses ikkagi kaasneb ostuga õigusi pärandvara suhtes.

Erinevalt kinnisvara menetlusest, ei kohaldu pärandvara ühisuse müügi korral korteriühistu pandiõigus, mis tähendab omakorda seda, et korteriühistu võla olemasolu korral läheb see üle ka vara ostjale. Erisustest rääkides – ei toimu pärandvara ühisuse müügi korral ka näiteks kinnisvaraga tutvumist vara müügiprotsessi raames, sest kuni pärandvara jagamiseni ei saa võlgniku osa sellest kindlaks teha ning vara ühisomandis.

Pärandvara mõttelise osas müümine ja tulemi jagamine toimub analoogselt küll vallasvara enampakkumise korraga, kuid ostja kandmine registrisse hõlmab nii vallasvara- kui ka kinnisvara menetluse toiminguid. Nimelt tuleb täituril teavitada võlgniku pärandiosa võõrandamisest ja ostja nimele kandmisest nii pärimisregistrit, kuid ka teostada omanikukande muudatus kinnistusraamatus. Riigikohus on leidnud, et pärandavara ühisuse müügi korral võib kinnistusraamatu omanikukande parandamata jätmine ohustada ostja õigusi, sest ei ole välistatud näiteks pärandvarasse kuuluva kinnisasja ühisomanikuks saamine heauskse omandamise kaudu. Pärandvara ühisuse ostjale ei lähe seejuures üle pärija staatus, vaid  üksnes kaaspärija varalised õigused.

Praktikuna võin ka kinnitada, et pärandvara mõttelise osa müümine on osutunud küllaltki efektiivseks täitemenetluslikuks meetmeks ning aitab oluliselt kaasa võlanõuete täitmisele.

II pensionisamba pärimisega seonduv 

Piret Altosaar
kohtutäitur Kaja Lilloja abi

Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandavaraga ning pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi. See tähendab, et isiku surma korral saavad pärijad pensionifondi osakute omanikeks ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. Mis saab võlgnikuks oleva isiku II pensionisamba osakutest peale surma ning mis saab olukorras, kus võlgnik pärib lähedase surma korral II pensionisamba osakud? 

Eesti pensionisüsteemi eesmärk on tagada inimestel vanaduspensionile minnes senine elustandard ja püsiv igakuine sissetulek. Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas – riiklik pension; II sammas – kohustuslik kogumispension; III sammas – täiendav kogumispension. I sammas tagab alampensioni riiklikult, II sammas on kohustuslik kogumine, mis täiendab I samba pensionit, ja III sammas on vabatahtlik kogumine, mis annab inimestele võimaluse iseseisvalt säästa.

Käesolev artikkel keskendub II pensionisambale ja selle pärimisele. Mis saab võlgnikuks oleva isiku II pensionisamba osakutest peale surma ning mis saab olukorras, kus võlgnik pärib lähedase surma korral II pensionisamba osakud?

Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandvaraga ning pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi. See tähendab, et isiku surma korral saavad pärijad pensionifondi osakute omanikeks ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. Füüsilisest isikust pärijal on võimalik pärandina saadud pensionifondi osakud lasta kanda enda pensionikontole või võtta rahas välja. Rahas väljavõtmisel tuleb aga arvestada, et see maksutatakse kehtiva tulumaksumääraga. Samuti on võimalik võtta osa päritud osakutest rahas välja ja teine osa lasta kanda oma pensionikontole. Juriidilisest isikust pärija saab pensionifondi osakud välja võtta ainult rahas. Väljamaksetelt automaatselt tulumaksu kinni ei peeta. Juriidilisel isikul tuleb esitada maksudeklaratsioon ja tasuda tulumaksu.

Olukorras, kus pärandajal on võlgnevused ning võlgnevuste osas on algatatud täitemenetlused, ei ole pärijate õigus pensioniosakutele enam tagatud. Enne surma saab kohtutäitur arestida II pensionisamba väljamakse nõude, mis tähendab, et väljamaksed saavad toimuda vaid siis, kui osakuomanik on otsustanud esitada avalduse raha väljavõtmiseks. Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Sellisel juhul ei saa pärijad esitada osakute ülekandmise või tagasivõtmise avaldust.

Vastupidises olukorras, mil pärija on võlgnik ning algatatud on täitemenetlus, ei saa kohtutäitur nõuda, et pärijast võlgnik võtaks raha välja. Lisaks osakute tagasivõtmisele, on pärijal õigus esitada avaldus päritavate osakute kandmiseks enda pensionikontole. Sellisel juhul saab kohtutäitur arestida väljamaksenõude ning juhul, kui pärija otsustab hiljem siiski raha välja võtta, tekib kohtutäituril õigus sellele rahale. Kui pärija soovib siiski päritavate osakute osas esitada tagasivõtmise avalduse, kantakse raha kohtutäituri korraldusel pärija arvelduskontole ning aresti saab täita arvelduskontole laekunud raha arvelt.

Mitme pärija korral, mil üks pärija on võlgnik, saab kohtutäitur arestida varaühisuse ning võõrandada selle enampakkumisel. Kohtutäitur ei saa küll arestida II samba osakuid, kuid varaühisuse võõrandamise kaudu enampakkumisel on võimalik võlgnikuks oleva pärija pärand realiseerida nõude katteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et muudatus, mis võimaldab nii kohtutäituritel, pankrotihalduritel kui ka Maksu- ja Tolliametil alates 01.01.2023.a arestida nõudeid isiku II sambast tehtavatele väljamaksetele, teinud sissenõude pööramise II pensionisambale kiireks ja efektiivseks. Seda siis ka olukorras, kui võlgnik sureb. Võlgnikuks oleva pärija korral tuleb erinevus sisse juhul, kui tegemist on kas ainupärija või pärandvara ühisusega. Juhul, kui pärijaid on mitu ja ainult üks pärija on võlgnik, siis saab kohtutäitur arestida pärandvara kui varaühisuse ja võõrandada selle enampakkumisel. Ainupärija omab aga otsustusõigust II pensionisamba üle ning soovi korral lasta pensioniosakud kanda enda pensionikontole, millega jätab võimaluse pärandina saadud pensioniosakule sissenõude pööramise.

Täiendava kogumispensioni fondide osakud on samuti päritavad. III samba osakute  pärimismenetluse algatamiseks tuleb pärijatel esmalt pöörduda notari poole ja  kui notariaalne pärimistunnistus on olemas, tuleb esitada avaldus osakute pärimiseks sobivasse pangakontorisse.

Fondiosakute pärimisel on võimalik teha osakute ülekanne pärija pensionikontole või teostada päritud osakute tagasivõtt ning saada raha. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu pärimiseks tuleb aga  pöörduda kindlustusseltsi poole. Kui kindlustatud isik sureb enne pensioni väljamaksete algust, siis tuleb kindlaks teha, kas lepingut sõlmides oli lahkunu määranud  ühe lepingu tingimusena ka surmajuhtumi kindlustuskaitse. Kui jah, sii surma korral tehakse surmajuhtumihüvitise väljamakse lepingus määratud soodustatud isikule. Kui kindlustatu sureb väljamakse perioodil, makstakse kindlustuslepinguga määratud pensioni soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. Väljamakse saamiseks tuleb soodustatud isikul pöörduda kindlustusseltsi poole.

Koja esimeheks valiti Maarja Roht

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisus valis 26. märtsil 2025 toimunud koosolekul Koja esimeheks pankrotihaldur Maarja Rohu ja aseesimeheks kohtutäitur Mati Kadaku. Kohtutäitureid ühendava ametikogu juhatuse esimeheks valiti juhatuse koosolekul kohtutäitur Janek Pool. Samal päeval toimus ka kutsekogu juhatuse koosolek, kus valiti juhatuse esimeheks pankrotihaldur Maarja Roht.

Koja esimehe, aseesimehe, ametikogu juhatuse esimehe ja kutsekogu juhatuse esimehe valimised toimusid korraliselt. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 88 ja § 91 sätetele lõppesid nimetatud positsioone eelnevalt täitnud isikute volitused 20. märtsil 2025 toimunud korralisel ameti- ja kutsekogul, mil täitus 5 aastat Koja organite viimatisest korralisest ümbervalimisest.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja üldkoosolekul valiti Kojale uus juhtkond

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korraline ameti- ja kutsekogu valis korraliselt ümber ametikogu juhatuse, kutsekogu juhatuse, revisjonikomisjoni, aukohtu ja eksamikomisjoni koosseisu.

 

Ameti- ja kutselogul tervituskõnega esinenud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta rõhutas laste ja noorte finantskäitumise alase harimise olulisust juba põhikooli programmi läbimisel. Minister nentis, et võlgnikke on Eesti tööealise elanikkonna kogusuurusega võrreldes liialt palju ja tõi esile, et võlgnike peredes elavate laste stardipositsioon iseseisva elu alustamiseks on tagasihoidlikum. Teise momendina toonitas minister kaasaegse tehnoloogia arendamise saavutuste, eelkõige tehisaru maksimaalset kasutuselevõttu, aga nii et inimeste õigused ja vabadused oleksid kaitstud. Kaasaegsed digitaallahendused peaksid muutma täite- ja maksejõuetusmenetluste läbiviimise efektiivsemaks ja kõikidele osalistele paremaks.

 

Korraline ameti- ja kutsekogu kinnitas Koja 2024. majandusaasta aruande, tegi muudatusi Koja põhikirjas, kinnitas Koja arengukava 2025.-2028. aastaks ja valis Koja organitele uue koosseisu. Koja aseesimees ja kutsekogu juhatuse esimees Maarja Roht märkis oma sõnavõtus, et edasises tegevuses jätkatakse olulistes valdkondades õigusloome arendamist. Peatähelepanu on täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätete ajakohastamise ja täpsustamise ettepanekutel, mis puudutavad kohtutäiturite tasumäärade tõstmist, menetluslike normide muutmist (sh täiteasjadega ühinemise regulatsioon, võlgnike sissetulekute arestimise regulatsioon jms) ning pankrotiseaduse muutmise eelnõu pankrotihaldurite tasumäärade muutmiseks. Päevakorras on ka ministeeriumide kavandatava riiginõuete täitmise ümberkorraldamise õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel osalemine.

 

Koja ametikogu juhatuse uude koosseisu kohtutäiturid  Janek Pool, Arvi Pink ja Mati Kadak. Kutsekogu juhatuse liikmeteks valiti kutsekogu liikmed Maarja Roht, Andrias Palmits ja Mark Uska.

Koja revisjonikomisjoni liikmeteks valiti kohtutäiturid Hille Kudu ja Kaire Põlts ja kutsekogu liikmed Ly Müürsoo ja Lembit Ülper.

Koja aukohtu liikmeteks valiti kohtutäiturid Tarvi Söömer, Risto Kütt, Rocki Albert ja Õnne Pajur ja kutsekogu liikmed Andres Hermet, Indrek Lepsoo, Kristo Teder ja Tarmo Peterson.

Koja eksamikomisjoni liikmeteks valiti kohtutäiturid Kaja Lilloja, Reet Rosenthal ja Kristiina Feinman ja kutsekogu liikmed Sirje Tael, Kersti Kägi ja Maire Arm. Eksamikomisjoni asendusliikmeteks valiti kohtutäiturid Mati Roodes ja Risto Sepp ja kutsekogu liikmed Peep Lillemäe ja Hillar Villers.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihalduri ja saneerimisnõustajana  tegutsemise õigust omavad isikud.Koda peab ka usaldusisikute nimekirja.  Koja ülesanneteks on muuhulgas edendada kohtutäiturite ametitegevust ja pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevust ja arendada nende tööks vajalikke infosüsteeme ja  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avalik-õiguslikke nõudeid.

 

Lugupidamisega,

Helen Rives

 

Kantsler

Info: helen.rives@kpkoda.ee, (+372) 6463773

 

https://kpkoda.ee/feed/
5368709121