Kehtima hakkavad seadusemuudatused võimaldavad kohtutäituril arestida kuni 20 % võlgniku sissetulekust ka siis, kui see on väiksem palga alammäärast. Sellist võimalust saab kohtutäitur rakendada, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Säte võimaldab asuda nõuete sissenõudmisele ka juhtudel, kus võlgnik teenib ametlikult miinimummääras töötasu ning seetõttu oli nõude täitmine sisuliselt seiskunud.

Kohtutäitur saab õiguse osutada ametiteenust lepitajana vastavalt lepitusseadusele.

Samuti antakse kohtutäiturile juriidilise fakti tuvastamise õigus. Taoline teenus osutub vajalikuks mitmesuguste vaidluste lahendamisel ja tõendite kogumisel näiteks omandialastes, ühiselu või muudes küsimustes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Koja juurde luuakse uue organina vahekohus. Koja vahekohus hakkab menetlema rahalisi nõudeid poolte kokkuleppel.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust,  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.