Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Kohtutäiturid esitasid Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele täna avaliku pöördumise

Kohtutäiturid esitasid Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele täna avaliku pöördumise, milles teevad ettepaneku, kuidas peaks olemasolevat täitemenetluse süsteemi muutma, et see oleks efektiivne ning kaitseks ka sissenõudja huve.

Selle asemel, et külvata segadust ühiskonnas ja raisata avalikku raha planeeritava reformi läbisurumisel, kutsuvad kohtutäiturid Riigikogu ja Vabariigi Valitsust üles rakendama Justiitsministeeriumi ressursse täitemenetluse valdkonna õiguslike ja infotehnoloogiliste probleemide avastamisel, sõnastamisel ja avalikustamisel, sest nende lahendamatuse tõttu kannatab täitemenetluse efektiivsus.

Justiitsministri uus algatus tekitab riigieelarvesse iga-aastaselt vähemalt 7 miljoni euro suuruse tulude vähenemise. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole olnud kaasatud Justiitsministeeriumi poolt 2017 aastal koostatud analüüsimisele ega saanud muul viisil kaasa aidata täitemenetluse reformimise otsustamise aluseks olevate dokumentide koostamisele. Tulenevalt soovist anda kodanike poolt valitud isikutele otsustamiseks vajalikku informatsiooni, siis anname allpool ülevaate, kuidas riigieelarvelisi vahendeid riigimehelikult planeerida.

Kirja täistekstiga saab tutvuda Koja kodulehel www.kpkoda.ee

Kohtutäiturite ettepanekud täitemenetluse tulemuslikkuse tõstmiseks:

  • Kohustada tööandjad ja riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutusti maksma võlgnikule tehtavaid väljamakseid võlgniku isiklikule kontole;
  • Luua maksejõuetusinstitutsioon koos täitemenetluskonfliktide lahendamise võimekusega, sest siis ei peaks Justiitsministeeriumi ametnikud ja kohtud tegelema sedavõrd suures mahus kohtutäiturite peale esitatud kaebustega ning riik hoiaks seega olulist raha kokku;
  • Muuta täitemenetlus menetlusosalistele lihtsamaks ning luua võimalus, et pooled saavad valida sissenõudmiseks nn maksekäsu kiirmenetluse põhimõtte
  • Anda kohtutäiturile sarnaselt EMTA ja kohtuga õigus lugeda esitatud tõendid nõrkadeks ja mitteusutavateks.
  • Anda Kojale õigus teostada kohtutäiturite tegevuse üle kontrolli.
  • Kehtestada kohtutäiturite tasudele käibemaksumäär 0%,mille läbi võlgnike poolt kohtutäituritele (riigile) makstav tasu väheneb 20%.

 

Kaitsta tuleb võlausaldajaid, mitte võlglasi

Selle nädala alguses justiitsministri Urmas Reinsalu välja käidud idee anda riiginõuded väljanõudmiseks maksu- ja tolliametile (MTA), et nõnda täitemenetlust võlglasele odavamaks muuta, näib õilis mõte, kuid kui uurida võlglaste käitumismustrit, siis tekib küll õigustatud küsimus, et miks kaitsta neid, kes teiste vastu hoolimatult käituvad ehk oma võlgu ära ei maksa?

Täitemenetluse anatoomiast kirjutasid hiljuti ajakirjas Sotsiaaltöö õiguskantsleri nõunikud Helen Kranich ja Angelika Sarapuu. Nad märkisid: „Täitemenetlust ei ole vaja siis, kui kohustusi täidetakse vabatahtlikult. Tegelikult võikski see olla ühiskonnas normaalsus, sest nii on ju aus, õige ja õiglane. Praegu ei ole mitte ühtegi takistust selleks, et siis, kui võlgnik näeb, et ta ei saa nõuet kohe täita, suhtleks ta kohe ise võlausaldajaga ja püüaks leida kokkuleppeid (näiteks koostada maksegraafiku). Sel juhul ei ole kohut ega kohtutäiturit üldse vaja.“

See on ideaalmaailm. Kohtutäiturid näevad aga oma töös hoopis midagi muud.  Kas kohtutäituri tasud on liiga suured?

Justiitsministri avalduse tulemusena on alustatud keskustelu selle üle, et täiturite tasud on suured ja miks peab „vaene“ võlgnik veel kohtutäituri tasu maksma. Viimase küsimuse vastus seisneb selles, et kohtutäiturite süsteem on Eestis täielikult isemajandav, seda riik ei doteeri ning sellepärast peavad kohtutäituritasud katma kõik kulud. Mis on ka õiglane, sest inimene, kes on jäänud võlgu ja lasknud rahaasjad minna nii hapuks, et need lõpuks kohtutäituri kätte jõuavad, peab lõpuks hakkama vastutama.

Kohtutäituri tasude suuruse üle polemiseerides on oluline mõelda, millega neid võrdleme. Riigikogu liikme palkadega võrreldes pole need suured, riigiametnike hüvedega samuti mitte. Samas tõsi, miinimumtunnitasuga võrdluses on nad muidugi suured. Taas tekib siin õigluse küsimus. Eriti arvestades, et mitte keegi ei satu täitemenetlusse nö juhuslikult.  

Kes vajab kaitset?

Võlgnikud on üldiselt agarad täituritega kohtuskäijad. Ikka selleks, et maksmisest lõpuks pääseda. Paljud on lausa uhked, kui õnnestub võlausaldajale ja täiturile „müts pähe“ tõmmata ning võlad maksmata jättagi. Jätsin trahvi maksmata, lasen endale miinimumpalka maksta, kantisin kõik varad pruudi nimele ja nüüd olen puhas poiss, on väga levinud elufilosoofia.

Kohtutäiturid kuulevad tihti ka võlgastelt süüdistusi, justkui oleks nemad süüdi inimese elu rikkumises ja võlgade pärast kiusamises. Üldiselt peetaksegi täitureid justkui kurjamiteks, kuigi tegelikult on võlasilmusesse sattumises süüdi ainult inimene ise. Täitemenetlus asub vaidluse lõpus ja selleni jõudmiseks on tavaliselt võlgade ümber kembeldud juba aastaid. Seega on võlgnikul olnud palju aega ja võimalusi oma kohustused vabatahtlikult täita. Õigupoolest on kogu täitemenetluse ja kohtutäituri tegevuse eesmärk ainult üks: et kohustus saaks võimalikult kiiresti täidetud ning lugu ükskord lõpeks.  

Kindlasti peaks riik tegelema selle küsimusega, kuidas kaitsta võlausaldajate huve. Võlglase ümber levib küll kannataja oreool, kuid tegelikult on protsessis kannataja hoopis võlausaldaja, kes oma raha kättesaamise nimel peab aastaid protsessima ja võib-olla lõpuks ei saagi kogu võlga või üldse midagi kätte. Vaja oleks riiklikul tasemel tegeleda õigusloomeliste küsimustega, et Eestis ei oleks nii lihtne end varatuks muuta. Samuti on aeg lõpetada miinimumpalka saavate rikaste võlgnike elustiili (loe: skeemitamise) idealiseerimine.

Artikli viide: Sotsiaaltöö, 21.06.18 http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Kranich_ja_Sarapuu.pdf

Küsitlus: 88% sissenõudjatest on kohtutäiturite tööga rahul

Ajendatuna justiitsministri hiljutisest hinnangust kohtutäiturite tööle otsustas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda viia läbi täitemenetluses sissenõudjana osalevate isikute seas rahuloluküsitluse. Küsitus viidi läbi e-maili teel ja sellele vastas anonüümselt 60 isikut, kellest 2/3 olid eraõiguslikust isikute sissenõudjate esindajad.

Küsitluse tulemusena selgus, et 88,2 % vastanutest olid kohtutäiturite töö korraldusega rahul, 87,9 % hindas väga heaks või pigem heaks kohtutäituri osutatava teenuse kiirust ja 93,1 % on rahul või pigem rahul kohtutäituri osutatava teenuse tulemusega. Sissenõudjad märkisid, et kohtutäiturid teevad oma tööd erinevalt. „Konkurents on tuntav, klienti väärtustatakse rohkem,“ märkis üks sissenõudja esindaja.

Sissenõudjad esitasid ka mitmeid märkusi kehtiva õigusruumi kohta. Vastustest kumas läbi, et õigusloome on üsnagi heitlik ning sageli kantud vaid ühekülgsest ideest või lähenemisnurgast, jättes maandamata kaasnevad riskid külgnevates aspektides. Näiteks avaldati pahameelt tsiviilnõuete aegumise tähtaja lühendamise üle kümne aastani, mille tagajärjel ei ole reeglina enam võimalik pöörata täitmisele nõudeid, kus võlgnik on  elatise nõudega kimpus.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on omaltpoolt juhtinud korduvalt seadusandja tähelepanu, et täitemenetlus on liialt kallutatud üksnes võlgniku huvide kaitseks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb alates 2010. aasta 1. jaanuarist kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurid.

Avalik fail:

Sissenõudjate rahuloluküsitluse koond (august 2018)

Justiitsministri käitumine on vastuolus kaasamise hea tavaga

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi: Koda)  leiab, et justiitsminister Urmas Reinsalu avalikkuse ette tulek ilma kohtutäiturite kaasamiseta on vastuolus kaasamise hea tavaga

Urmas Reinsalu esmasepäevane pressiteade tuli nii kohtutäituritele, kui ka mõningatele valitsuskabineti liikmetele täieliku üllatusena.

Justiitsministeeriumi ametnikud on peale ministri avaldustust kommunikatsioonis kasutanud väljendeid „sisemised arutelud“, „mitmed arutelud“ ning „Selle teema valitsusele esitamise tingib valitsuse möödunud aasta 13. juuli otsus“ .

Eesti riigis kehtib kaasamise hea tava: „Kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi, aga vajaduse korral lisaks ka otse huvirühmade poole pöördudes ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Hea tava ei ole kindlasti see, et huvirühmad saavad kaootilisi infokilde läbi ajakirjanduse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles ühel Riigikogu õiguskomisjoni istungil: “Kui keegi leiab, et kommunikatsiooni on olnud vähe, siis selge on see, et seda ongi olnud vähe!”

„Antud juhul on kommunikatsioon sidusrühmadega olnud olematu ning ministri ja ka ministeeriumi salatsev käitumine kahjuks kaugel heast kaasamise põhimõttest,“ tõdeb Koja esimees Mati Kadak.

Ministeeriumi tööplaanis on Koja liikmeskonda puudutavalt sees järgmised tegevused:

  • Täiturite erinevate mudelite VTK (juuli) ja II p/a eelnõu, dets
  • Maksejõuetuse andmestiku kättesaadavaks tegemine, juuli

Täistööplaani leiab siit: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_tooplaan_2018.pdf

Sellest infokillust võib järeldada, et on tulemas väljatöötamise kavatsus, kuid ministri esmaspäevane avaldus ning ministeeriumi ametnike täiendavad selgitused ei too tulevikuplaanidesse täit selgust.

Veelgi enam. Riigikohus ütles oma 25.01.2018 lahendis 2-15-17249 selge sõnaga, et kohtutäiturite tasumäärad suurtelt nõuetelt arvutatuna on väga suured (lausa põhiseadusega vastuolus olevad). Kohtulahendi järgselt algatas Justiitsministeerium seaduse muudatuse, millega suurtelt nõuetelt arvutatavaid tasusid kärbiti oluliselt. Vastukaaluks tegi Justiitsministeerium ettepaneku suurendada väikestelt nõuetelt arvestatavaid tasumäärasid. Need jõustusid 10. juunil k.a.. Ei läinud mööda kuudki, kui justiitsminister tuleb välja avaldusega, et tasumäärad on ka väikestelt nõuetelt liiga kõrged. Tahtmatult tekib küsimus, kas ta mõni kuu varem ei taibanud seda või millise võlgniku tellimusel taoline avaldus on tehtud? On täiesti põhjendamatu, miks eranõuete puhul on normaalne kohustada võlgnikku tasuma kohtutäituri tasu, kuid riiginõuete puhul ei ole see võlgnikule otstarbekas?

Oktoobris jõustuva seadusemuudatuse kohaselt peab Koda tegema EMTA jaoks kohtutäiturite registri ning sellesse investeerima tuhandeid eurosid. Justiitsministeeriumi esmaspäeval avalikustatud arengusuundasid arvestades on seesugune investeering raha põletamine. Kuidagi heitlik on justiitsvaldkonna juhtimine, või kuidas?

Koda kutsub ministeeriumit ning valitsust üles lähtuma heast kaasamise tavast ning kaasama antud protsessi ka kohtutäiturid.

Kohtutäiturid on hämmingus justiitsministri tänasest avaldusest

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi: Koda)  leiab, et justiitsminister Urmas Reinsalu tänane avaldus võtta riiginõuete täitmisele pööramine kohtutäituritelt ära on arusaamatu ning vajaks kindlasti põhjalikumat analüüsi.

Eesti Vabariigis reformiti tsiviiltäitemenetlust 2001. a ning selle eesmärgiks seati riigi kulude kokkuhoid, seda eriti just tööjõukulude ning kogu süsteemi ülalpidamiskulude arvelt. Reform on olnud edukas, sest lisaks riigi ressursi kokkuhoidmisele (riik ei pea täitemenetlust rahastama) ja nõuete täitmise efektiivsuse märgatavale tõusule on õiguskuulekus Eestis tänu aktiivsetele kohtutäituritele paranenud.

Sundtäitmisele esitatud nõuete täidetakse sõltuvalt nõude liigist 40-60 protsenti. See on EL kontekstis väga hea tulemus. Nõuete koguarv väheneb iga-aastaselt. Kui 2011. aastal alustasid kohtutäiturid täitemenetlust 134 235 täiteasjas, siis 2016. aastal 107 083 asjas, mis on 20,2 % võrra vähem. Alates 2011. aastast jaotatakse avaliku võimu kandja nõudeid Koja vahendusel, kui 2011. aastal jaotati 94 426 eelnimetatud nõuet, siis 2016. aastal 70 188 nõuet, mis on 25,7 % võrra vähem.

Justiitsministri väitel läheb täitemenetluse ümberkorraldamine esialgsel arvutusel maksma 4,3 miljonit eurot. Koda juhib tähelepanu, et taolise sammuga tekitab riik endale eelarvelise püsikuluartikli, mis hakkab aastati ilmselt suurenema (1. aastal 827 000 eurot). Ehk siis esimese aastaga 5,1 miljonit ja iga järgmine aasta ca 1 miljon eurot. Täna ei maksa riik midagi.

Kohtutäituritele ei maksa riik praegu tasu, vaid vastupidi – teenib ise kohtutäiturite poolt riigimaksude näol suurt tulu. Hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja (üksikema, miinimumpalgaga töötaja, õpetaja, arst jpt). Ka erasissenõudja (väikeettevõtja, üksikisik) peab oma maksudest finantseerima riiginõuete eelistäitmist, kusjuures tema nõuete täitmine lükatakse põhjendamatult tagaplaanile.

2015 aastal oli kogu täiturite pealt maksustamisele minev tulem 3,5 miljonit, millelt täiturid maksid ära tööjõumaksud (ca 1,5 miljonit)  – seda riik enam saama ei hakkaks vaid hakkaks sellele peale maksma. Seega riigi kulu kokku investeering 4,3 miljonit (eelmine e-täituri 1,3 miljonit) pluss 827 000 eurot iga aasta ning saamata jäävad maksud 1,5 miljonit.  Seega koormus riigieelarve oleks 6,6 miljonit, sest täituritelt laekuvatele tööjõumaksudele peab leidma uue katteallika.

Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on rakendatud valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest ning selline praktika on ennast õigustanud. Kusagil neist riikidest ei doteerita täitemenetluse süsteemi riigieelarvest. Täitemenetluse tasude tasumise kohustus on valdavalt võlgnikul. Justiitsminister Urmas Reinsalu kavandatav pooleldi riiklik ja pooleldi erasüsteem toimib Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja teistes tuntud Kesk-Aasia vabariikides, kuid ka seal on suundumus üleminekuks riiklikust eratäitesüsteemile.

Arusaamatuks jääb Reinsalu püüe riigiaparaati suurendada, kuigi koalitsioonilepingus on kirjas riigiaparaadi vähendamise plaan.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahekohtu esimeheks valiti pankrotihaldur ja vandeadvokaat Terje Eipre

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja  vahekohus valis täna esimeheks vandeadvokaat Terje Eipre ning aseesimeheks vandeadvokaat Magnus Brauni.

Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb lepitusmenetluse põhimõttel. Vahekohus võimaldab pooltel saavutada mõlemat poolt rahuldav tulemus erapooletu isiku ehk Koja vahekohtu kohtunike kaasabil.

Koja vahekohtu kohtunikuks on oma ala tunnustatud eksperdid:

pankrotihaldur ja vandeadvokaat Terje Eipre – õigusteaduse MA, osalenud enam kui 900 pankrotimenetluse protsessis, Eesti Advokatuuri Maksejõuetusõiguse Komisjoni liige, Koja kutsekogu juhatuse esimees ja Koja aseesimees.

kohtutäitur Janek Pool – õigusteaduse MA, Koja eestseisuse liige, ametikogu juhatuse esimees
Euroopa Kohtutäiturite Liidu (UEHJ) juhatuse liige, sekretär (2016-2018).

kohtutäitur ja pankrotihaldur Aive Kolsar – magistrikraadile vastav kõrgharidus õigusteaduses, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu esimees.

kohtutäitur Mati Kadak – õigusteaduse MA, Koja esimees ja ametikogu juhatuse liige, Juristide Liidu volikogu liige.

kohtutäituri abi Aleksandr Logussov – õigusteaduse MA, üle 5 aasta töökogemust kohtutäituri büroos.

kohtutäituri abi Maarja Näkk – Tartu Ülikooli õigusteaduskond MA.

pankrotihaldur ja vandeadvokaat Magnus Braun – õigusteaduse MA, Koja kutsekogu juhatuse liige, Koja esindaja Euroopa Maksejõuetuse Professionaalide Organisatsioonide Assotsiatsioonis.

Koja vahekohus saab menetleda lepinguliste suhete osapoolte vahelisi vaidlusi rahalistes nõuetes, kus üheks osapooleks on näiteks korteriühistud, andmesideoperaatorid, energiaettevõtted, majutusettevõtted, äripinna rentijad jms. Koja vahekohus ei lahendakohtutäituri tasu nõudeid ega eluruumi üürilepingu, töölepingu või tarbijakrediidilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.

Kohtutäitur Janek Pool valiti Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liidu juhatusse

Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liidu (UIHJ) ülemaailmne alaline nõukogu valis 4. mail UIHJ juhatuse liikmeks Viljandi kohtutäituri ja Eesti kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimehe Janek Pooli.

UIHJ juhatuse liikmed valiti UIHJ ülemaailmse kongressi raames toimunud alalise nõukogu koosolekul. Alalisel nõukogul on iga liikmesriigi esindatud 1 esindajaga. Juhatuse liikmeks valiti Janek Pool (Eesti, 88 häält), Ruenvadee Suwanmongkol (Tai; 80 häält) ja Patrick Safar (Prantsusmaa, 76 häält). Juhatuse volitused kestavad aastatel 2018-2021.

Kohtutäitur Janek Pool lausus, et ta on üle 10 aasta aktiivselt osalenud UIHJ töös Eesti kohtutäiturite esindajana. Intensiivne koostöö rahvusvaheliste partneritega kohtutäiturite ametialaste probleemide selgitamisel ja nendele lahenduste otsimisel oli kindlasti üks võtmetegureid, mis soosis Janek Poolile antud suurt toetust.

UIHJ on ülemaailmne organisatsioon, mis ühendab erinevate riikide kohtutäitureid. UIHJ asutasid Pariisis 1952. aastal 7 riiki, hetkel on UIHJ-il 91 liikmesriiki.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures alustab tööd vahekohus

Täna alustab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) juures tööd vahekohus, kuhu saavad pöörduda kõik, kelle sooviks on lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt.Vahekohtu menetlus on kiire, menetlustähtaeg on kuni kolm kuud.

Siia alla liigituvad näiteks lepingu osapooled, kellel on tekkinud omavaheline vaidlus rahalise nõude üle, nt korteriühistud, andmesideoperaatorid, energiaettevõtted, majutusettevõtted, äripinna rentijad jms. Koja vahekohus ei lahendakohtutäituri tasu nõudeid ega eluruumi üürilepingu, töölepingu või tarbijakrediidilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.

Vahekohtu eesmärgiks ei ole mitte lepituslikult mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine, vaid otsuse langetamine kehtivale õigusele tuginevalt sarnaselt kohtuga. Vaidluse lahendamiseks vahekohtus peavad olema nii hageja kui kostja nõus asja lahendamisega vahekohtus.

Vahekohtus alustab tööd 7 vahekohtunikku:  Magnus Braun, Terje Eipre, Mati Kadak, Aive Kolsar,  Aleksandr Logussov,  Maarja Näkk ja Janek Pool.

Vahekohtu algatamiseks tuleb esitada hagi vahekohtule Koja kaudu paberkandjal või elektrooniliselt. Vahekohtumenetluse algatamiseks tuleb tasuda registreerimismaks 250 eurot (lisandub käibemaks) pluss vahekohtu maks, mis sõltub hagi hinnast ning kohtunike arvust.

Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb lepitusmenetluse põhimõttel võimaldamaks pooltel saavutada mõlemat poolt rahuldav tulemus erapooletu isiku ehk Koja vahekohtu kohtunike kaasabil. 09.01.2018 jõustus kohtutäituri seaduse muudatus, millega seadustati vaidluste kohtuvälise lahendamise organina Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahekohus.

Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku 9. jaanuaril 2018 jõustunud muudatusest.

Ilmsesti sagenevate küsimustega veebruarikuu töötasu väljamaksmise eelselt ning selle järgselt ja seetõttu tuletame meelde võimalust asjaga tegeleva kohtutäituriga konsulteerimiseks.  

Kehtima hakanud seadusemuudatused võimaldavad kohtutäituril arestida kuni 20 % võlgniku sissetulekust ka siis, kui see on väiksem palga alammäärast. Sellist võimalust saab kohtutäitur rakendada, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Säte võimaldab asuda nõuete sissenõudmisele ka juhtudel, kus võlgnik teenib ametlikult miinimummääras töötasu ning seetõttu oli nõude täitmine sisuliselt seiskunud.

Meeldetuletuseks märgime, millised muudatused jaanuari algusest jõustusid.

Kohtutäitur sai õiguse osutada ametiteenust lepitajana vastavalt lepitusseadusele.

Samuti anti kohtutäiturile juriidilise fakti tuvastamise õigus. Taoline teenus osutub vajalikuks mitmesuguste vaidluste lahendamisel ja tõendite kogumisel näiteks omandialastes, ühiselu või muudes küsimustes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Koja juurde luuakse uue organina vahekohus. Koja vahekohus hakkab menetlema rahalisi nõudeid poolte kokkuleppel.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust,  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

Lugupidamisega,

Risto Sepp

Kohtutäitur

Kohtutäiturid pakuvad tasuta õigusnõu

Tulenevalt 09.01.2018 jõustunud seadusest on tekkinud võlgnikel palju küsimusi ning seetõttu pakuvad kohtutäiturid üle Eesti tasuta õigusabi, et vastata küsimustele uue jõustunud seaduse osas.

Õigusabi pakutakse alljärgnevate täiturite büroodes 16.01.18 kl 9-12 ja 18.01.18 kl 13-17 eelregistreerimise alusel.

Harju tööpiirkonnas:

Viru tööpiirkonnas:

Tartu tööpiirkond:

Pärnu tööpiirkond:

  • Kohtutäitur Õnne Pajur – e-post: Onne.Pajur@taitur.just.ee, aadress: Tallinna mnt 30, Rapla  (sissepääs hoovi poolt) 16.01.18 kl 9-12;
  • Kohtutäitur, Õnne Pajur – e-post: Onne.Pajur@taitur.just.ee, aadress: Lossi tn 4a, Kuressaare, 18.01.18 kl 13-17
https://kpkoda.ee/feed/
5368709121