Registriandmete väljastamine pühade ajal
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on pühade ajal avatud:
23.12.2024 avatud 9.30-12.00
24-26.12.2024 suletud
30.12.2024 avatud 9.30-12.00
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on pühade ajal avatud:
23.12.2024 avatud 9.30-12.00
24-26.12.2024 suletud
30.12.2024 avatud 9.30-12.00
Maarja Roht
Pankrotihaldur
Elatise kohustuse täitmine on seadusest tulenev kohustus, mis on seotud lapse/ vanema ülalpidamise kohustuse täitmisega perekonnaseaduse alusel. Elatisnõuded kuuluvad täitmisele ka pankrotimenetluses. Ühtlasi on elatisnõue üheks neist kohustustest, millest kohustustest vabastamise menetluse käigus ei vabaneta. Taolist elatise kohustust tuleb võlgniku täita temale kasutada jääva raha arvelt, mis vabastatakse pankrotihalduri poolt TMS sätete alusel.
Riigikohtu praktika elatise ja pankrotimenetluse kontekstis on väike, vaid kaks lahendit. Küll aga neist hilisem, 7.12.2022 lahend tsiviilasjas 2-20-3353, on Riigikohus ülima detailsuse ja põhjalikkusega analüüsinud ja igakülgselt selgitanud elatise nõude sissenõudmise ja täitmise võimalusi pankrotimenetluste korral.
Elatise nõue, mis on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks enne võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist, täidetakse pankrotivara arvelt üldises korras. (RK lahendi 2-20-3353 p 10.1) PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega elatisenõude osas, mis on muutunud sissenõutavaks enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, saab elatist saama õigustatud isik esitada pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlausaldajana PankrS § 8 lg 3 mõttes ning paluda selle tunnustamist teise järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõudena. Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatise nõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb rahuldada võlgniku pankrotivara arvel jaotise alusel.
Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev PankrS § 42 järgi saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatise nõuded, kuna perioodilise elatise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks iga kuu uuesti. See tähendab, et elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni (vt Riigikohtu 23. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12, p 13).
Elatise nõue, mis on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks peale võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist:
1. täidetakse võlgniku vara arvelt, mis ei muutu pankrotivaraks. (RK lahendi 2-20-3353 p 10.2) Üldjuhul ei saa võlausaldajad esitada võlgniku vastu pankrotimenetluse ajal tekkinud nõudeid üldises korras (PankrS § 167 lg 4). Samas on seadusandja näinud ette erisuse elatise nõudmisel, mis tekkis ja muutus sissenõutavaks pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgniku vara arvel, mis ei kuulu pankrotivara hulka ning millele ei saa seaduse järgi pöörata sissenõuet (PankrS § 108 lg 3).
Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi võlgniku vara, millele seaduse järgi ei või pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus nimetatud varale, sh võlgniku sissetulekule või sissetuleku osale. Mh näeb TMS § 132 lg 2 ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb tema mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet. Seega saab võlgnik pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige selle sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks (vt Riigikohtu 23. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12, p 13).
Üldjuhul ei arestita täitemenetluses TMS § 132 lg 1 järgi võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisenõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 11 esimese lause järgi arestida kuni poole võlgniku mittearestitavast sissetulekust. TMS § 132 lg 11 teise lause järgi, kui lapse elatisenõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole võlgniku mittearestitavast sissetulekust, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
2. kuid võlgnik ei täida kohustust vabatahtlikult, on võimalik täitedokumendi olemasolul nõuda sisse täitemenetluses. (RK lahendi 2-20-3353 p 10.3) Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, saab elatist saama õigustatud isik pöörduda täitedokumendi olemasolul võlgniku vastu täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei saa sellisel juhul küll pöörata sissenõuet pankrotivarale, kuid ta saab pöörata sissenõude võlgniku sissetulekule, mis ei muutu PankrS § 108 lg 3 kohaselt pankrotivaraks, arvestades täitemenetluse seadustikus ettenähtud piiranguid (vt RK lahendi 2-20-3353 p 10.2).
Kui võlgniku suhtes on pankroti väljakuulutamise ajal pooleli täitemenetlus elatise sissenõudmiseks, lõpeb see TMS § 51 lg 1 järgi (v.a TMS § 511 lg-s 1 sätestatud juhul) võlgniku pankroti väljakuulutamisega üksnes osas, mis puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist kuni pankroti väljakuulutamiseni. Ühtlasi lõpevad enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arestid (PankrS § 45 lg 1). Sellise elatisenõude kohta saab õigustatud isik esitada pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlausaldajana (vt käesoleva otsuse p 10.1). Täitemenetlus saab jätkuda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutuva elatisenõude osas, kuid kohtutäitur ei saa sellisel juhul pöörata sissenõuet pankrotivarale, kuid ta saab pöörata sissenõude võlgniku sissetulekule, mis ei muutu PankrS § 108 lg 3 kohaselt pankrotivaraks, arvestades täitemenetluse seadustikus ettenähtud piiranguid (vt RK lahendi 2-20-3353 p 10.2).
3. kuid võlgnik ei täida kohustust vabatahtlikult, ning isikul puudub täitedokument. (RK lahendi 2-20-3353 p 10.4) Täitedokumendi puudumisel saab isik, kellel on võlgniku vastu pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud elatisenõue, pöörduda kõnealuse nõudega PankrS § 421 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohtusse, kuna ta ei ole selle elatisenõude osas pankrotivõlausaldaja. Kohtumenetlus saab toimuda ka pankrotimenetluse ajal.
Kohus vaatab PankrS § 421 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitatud elatisenõude läbi hagimenetluses sarnaselt tavapärase elatise hagimenetlusega. Kuigi PankrS § 421 ei täpsusta menetlusosaliste ringi, on selles menetluses hageja elatist saama õigustatud isik ning kostja elatist maksma kohustatud isik (s.o isik, kes on paralleelselt toimuvas menetluses pankrotivõlgnik). Kuna kõnealune elatisenõue ei seostu pankrotivaraga, ei osale pankrotihaldur PankrS §-s 43 sätestatut arvestades kohtumenetluses võlgniku asemel.
Kui võlgniku suhtes on juba enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetlus elatisenõude üle, mille kohta ei ole veel lahendit tehtud, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel nõude läbi vaatamata üksnes osas, mis puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist kuni pankroti väljakuulutamiseni, kuna see elatisenõue seostub pankrotivaraga (vt RK lahendi 2-20-3353 p 10.1). Kohtumenetlus saab jätkuda osas, mis puudutab pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutuvat elatisenõuet, kuna seda ei rahuldata pankrotivara arvel. Pärast kohtumenetluses täitedokumendi saamist saab elatist saama õigustatud isik pöörduda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise sissenõudmiseks (vt RK lahendi 2-20-3353 p 10.3).
4. Võlgnikul puudub sissetulek ja vahendid kohustuse täitmiseks, samas on võlgniku pankrotivaras vajalike vahendeid. (RK lahendi 2-20-3353 p 10.5) Kui võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik taotleda elatise määramist PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 alusel pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus määrata elatise maksmiseks pikema perioodi.
Kuna PankrS § 147 alusel saab elatise määramist taotleda pankrotivara arvel ja pankrotimenetluses, tuleb vastav taotlus esitada pankrotimenetluses, pankrotiasja menetlevas kohtus läbi vaadatava taotlusena. Vastava taotluse saab olemuslikult lahendada üksnes kohus, kelle pädevuses on pankrotiasja lahendamine. Puudutatud isikud on nii pankrotivõlgnik kui ka pankrotihaldur. Käesoleval juhul esitasid elatist saama õigustatud isikud pankrotihalduri vastu hagi, milles palusid määrata elatise PankrS § 147 alusel pankrotivara arvel. Eespool toodud põhjustel saab PankrS § 147 alusel pankrotivara arvel elatise määrata üksnes pankrotiasja menetlev kohtukoosseis pankrotiasja raames. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel menetleda käesolevat elatise määramist pankrotiasja raames esitatava taotlusena.
Kohus teeb PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel diskretsiooniotsustuse. Asjaolud, mida kohus avalduse lahendamisel kaalub, on ennekõike see, kas õigustatud isikule on elatise saamine tagatud muul viisil ning kas on pankrotivara, mille arvel elatis määrata. Kohus määrab pankrotivarast hädavajaliku elatise eeldusel, et võlgnikul ei ole elatise maksmiseks sissetulekut ning pankrotivara hulka kuulub selline vara (raha või muu kergesti rahaks muudetav vara), mille arvel saab elatist maksta. Elatise määramisel pankrotivarast ei ole seejuures tähtsust asjaolul, kas elatist saama õigustatud isikul on võlgniku suhtes kehtiv täitedokument, ega sellel, kas võlgnik enne pankroti väljakuulutamist elatist maksis. Kohus ei määra elatist pankrotivarast ning jätab avalduse rahuldamata üksnes juhul, kui võlgnikul on piisav sissetulek elatise maksmiseks või kui võlgnikul sellist sissetulekut küll pole, kuid pankrotivara puudub ning on kindel, et seda ei teki ka pankrotimenetluse ajal.
Kui pankrotivara puudub või kuulub pankrotivara hulka selline vara (nt kinnisasi, osaühingu osa või sõiduk), millest ei ole võimalik elatist maksta, kuid on tõenäoline, et pankrotimenetluse ajal tekib elatise maksmist võimaldav pankrotivara, ei jäta kohus avaldust rahuldamata, vaid lahendab selle siis, kui vastav pankrotivara tekib. Välistatud ei ole seejuures olukord, kus kohus rahuldab avalduse elatise maksmist võimaldava pankrotivara tekkimisel ka tagasiulatuvalt, s.o alates avalduse esitamise ajast.
Lisaks eelmärgitule peab kohus kõnealuse avalduse lahendamisel hindama pankrotivarast määramisele kuuluva hädavajaliku elatise suurust (sõltumata täitedokumendi olemasolust) ja perioodi. Eelduslikult on hädavajalik elatis PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis. Kuigi kohus saab PankrS § 147 lg 1 kohaselt määrata hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks, võib ta seda tähtaega kaalukatel põhjustel pikendada. Seetõttu ei ole pankrotivara olemasolul välistatud määrata elatis ka pikemaks ajaks, kuid mitte pikemaks ajaks kui pankrotimenetluse lõpuni. Kaalukas põhjus tähtaja pikendamisel võib mh olla jätkuv pankrotimenetlus ning see, et õigustatud isikule ei ole elatise saamine muul viisil tagatud.
PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 alusel esitatud avalduse rahuldamise korral maksab pankrotihaldur elatise PankrS § 146 lg 1 p 2 kohaselt pankrotivarast välja enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Pankrotiseadus ei võimalda lugeda elatisenõuet massikohustuseks PankrS § 148 lg 1 tähenduses. Massikohustus on üksnes selline kohustus, mida seadus loeb massikohustuseks. Seetõttu ei kohaldu ka PankrS § 149 lg 1.
Kokkuvõtvalt, seadusandja on kehtiva pankrotiseadusega näinud ette ja loonud võimalusi elatise nõudega isikute õiguste tagamiseks elatist päriselt kätte saada, seda toetab ka Riigikohus. Kuid päris tulemuseni saab jõuda vaid siis, kui isik, kellel on õigus nõue esitada, seda ka teeb – aktiivselt samme elatise nõude sissenõudmiseks teeb. Ning kui need saavadki tehtud, siis esineb enamasti just suurim takistus siin – võlgnikul puudub reaalne soov ja tahe enda kohustusi (sõltumata liigist) täita ja seda ei saa luua ega muuta ei seadusandja või Riigikohtu praktika, vaid saab areneda kui kasvavad inimeste isiklikud kuid ka ühiskondlikud vaate- ja mõtteviisid enda õigustest ja kohustustest, sh võlast ja selle täitmisest ja täitamata jätmisest ja kaasnevatest tagajärgedest.
Merike Võsotskaja
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja jurist
Seadusandja on andnud pärijatele kaitsevahendi – pärandvara inventuuri. See on vahend, mis võimaldab pärijatel oma vastutust pärandaja võlausaldajate ees piirata ning mis on vajalik eriti olukordades, kus pärijal pole täielikku ülevaadet pärandaja varalisest seisust või kui esineb kahtlus, et pärandaja võis jätta maha märkimisväärseid võlgu.
Inventuuri abil saab seega välja selgitada pärandaja varad ja kohustused – see hõlmab kinnisvara, pangakontosid, väärtpabereid, laene ja muid kohustusi. Kui inventuur on tehtud, vastutab pärija ainult nende võlgade eest, mis on inventuuri käigus tuvastatud ning vastutus piirdub pärandvara väärtusega, mitte kogu oma isikliku varaga. Kui pärija võtab pärandi vastu ilma inventuuri tegemata, vastutab ta pärandaja kõikide võlgade eest, sealhulgas ka nende eest, mille olemasolust ta varem ei teadnud.
Pärija saab notariaalselt tõestatud inventuurinõude (koos pärimismenetluse algatamise avaldusega (sellisel juhul viiakse inventuur läbi pärast pärandi vastuvõtmist) või pärandi vastuvõtmise avaldusega) esitada kuni kolme kuu jooksul alates ajast, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja inventuurinõuet ei esita, vastutab ta isiklikult pärandaja võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Notar määrab inventuuri läbiviijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes ja annab inventuuri tegemiseks ning pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 2 kuud ega pikem kui 3 kuud. Väga kaalukatel põhjustel võib notar inventuuri läbiviimisetähtaega pikendada. Notar esitab kohtutäiturile talle teadaolevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel.
Inventuuri käigus teeb kohtutäitur selgeks, millised õigused ja vara ning millised kohustused on olnud pärandajal surmapäeva seisuga. Kohtutäituril on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Kui pärija jätab pärandvara nimekirja kandmiseks avaldamata pärandi hulka kuuluvaid asju või õigusi või avaldab olematuid kohustusi selleks, et kahjustada pärandaja võlausaldajaid, vastutab pärija pärandaja kohustuste täitmise eest ka oma varaga.
Pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks algatab kohtutäitur üleskutsemenetluse, mille läbiviimiseks avaldab Ametlikes Teadaannetes teate, milles sisaldub üleskutse kõigile isikutele, kellel on pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest. Teade sisaldab samuti teavet nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärgedest.
Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ja õigused ning kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile, peale mida loetakse pärandvara inventuur lõppenuks.
Pärimismenetluses pärandi inventuuri tegemisel on kohtutäituri tasu maksjaks pärija. Kui pärijaid on rohkem kui üks, vastutavad nad tasu maksmise eest solidaarselt. Kohtutäituri tasu suuruseks on 0,15% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile.
Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kui inventuuri läbiviimist nõudis mitme pärija hulgast vaid üks pärija, kehtivad inventuuri tagajärjed selle pärija suhtes, kes inventuuri nõudis.
Pärast inventuuri läbiviimist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused kindlas järjekorras: esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Järgmisena rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded ning kolmandana täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Kui pärija täidab kohustused muus järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
Kokkuvõtlikult, mida võib siis pärandvara inventuuriga ära hoida? Pärandvara inventuur on oluline õiguslik protseduur, mis annab selguse pärandaja varade ja kohustuste kohta ning aitab vältida ootamatuid finantskohustusi. Ilma inventuurita võib pärija võtta endale teadmatusest suuri võlakohutusi, mis ületades pärandvara väärtuse, võivad pärija viia isiklikesse rahalistesse raskustesse. Pärandvara inventuur on seega oluline vahend pärijate huvide kaitsmiseks ja pärimisest tulenevate riskide maandamiseks, eriti juhul, kui pärandaja varaline seis pole pärijale täielikult teada. Pärandvara inventuur ei vabasta võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutust pärandvara väärtusega.
Risto Sepp
Tallinna kohtutäitur
Suhtlus- ja hooldusõiguses täidetavate lahendite keerukus kuulub raskeimate menetluste juurde. Laps võib sellistes menetlustes muutuda kergesti vahendiks (objektistamine) vanematevahelises tülis. Samas kohtutäituri vaates täitmise vastutus ja saadav tasu omavahel korrelatsioonis ei ole. Nagu kohtus armastatakse öelda – selles meil vaidlus puudub.
Keskendun siinkohal hetkepraktikale, esinevatele probleemidele ning võimalikele lahendustele kitsaskohtade lahendamisel.
Muudatused
01.09.2022 jõustunud Riikliku Perelepitusteenuse seaduse jõustumisega toodi mõneti peidetult täitemenetluse seadustikku (edaspidi TMS) sisse muuhulgas uus täitedokument- vanemluskokkulepe – aga muudeti lisaks TMS-s ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) suhtlus- ja hooldusõigust korraldavaid sätteid kardinaalselt senist õiguse rakendamise korda arvestades, põhimõtteliselt ja teadlikult.
Vahetult märgatavatest ja põhimõttelistest muudatustest üks on nähtav TsMS-s ning kaks TMS-s. TsMS-s muutus kohustusliku lepitusmenetluse läbimise vajadus ja kord. TMS-i täiendati vabatahtliku täitmistähtaja ning sunniraha määramise osas. Mittemärgatavatest on kasvanud lapse ärakuulamise osa ning täituri diskretsioon trahvi määramise ettepanekuga seoses.
Perelepitusseaduse (hiljem muudetud Riikliku Perelepitusteenistuse seaduse) seletuskirjast võib lugeda, et eelnõuga kavandatud perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (edaspidi TsMSRS), TsMS-i ja TMS-i muudatuste eesmärk on muuta vanemate lahkhelide korral lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korraldamine sujuvamaks nii kohtumenetluse ajal kui suhtluskorra lahendi täitmise faasis. Seega otsustas seadusandja menetluse kiirendamise ja lapse lahuselavast vanemast võõrdumise eesmärgil eemaldada senine kohustuslik lepitusmenetlus (TsMS § 563 lg 8), kui üks täitedokumendiks muutumise eeldus, kujundades seeläbi vahetu täitedokumendi kujunemise. Perelepituse seaduse seletuskirja kohaselt tulenes muudatus elulisest vajadusest kiirendada menetlust sest /sunnivahendite määramise ajaks on lapse ja vanema suhtlusesse jäänud juba niigi pikem paus/… ning /… vältida lapse võõrdumist lahus elavast vanemast./.
Täitemenetluses on oluline tähelepanek muutusele seoses vabatahtliku täitmistähtajaga. Kui üldine vabatahtlik täitmise tähtaeg on 30 päeva, siis suhtluskordade täitmisel kohtulahendite ja vanemluskokkulepete alusel määrab kohtutäitur täitmise tähtajaks minimaalselt 10 päeva ning maksimaalselt 30 päeva.
Vabatahtliku tähtaja määramisel on jätkuvalt erisuseks esilagse õiguskaitse lahendid, mille täitmine on viivitamatu, kuid vabatahtliku täitmise tähtaeg lähtub kohtupidamises mõistlikkuse põhimõttest.
Täitemenetluse teine oluline muutus on seotud vabatahtliku täitmise tähtaja järgsete sunnivahenditega lahendi täitmisele suunamisel. Kui enne 01.09.2022 kehtis TMS § 179 lg 2 sõnastuses, mis viitas kohustatud isiku takistamisel TMS § 183 kohaldamisele, mis omakorda viitas TMS § 261 (sunniraha) kohaldamisele kohtutäituri poolt määratuna, siis kehtiv kord samas paragrahvis (179 lg 2) on asendatud kohtutäituri taotlusega kohtule trahvi määramiseks.
Kohtutäituri taotlusele trahvi määramiseks peab olema täidetud eeldusena kohustatud isiku poolne sundtäitmise takistamine ja sissenõudja avaldus.
Küsimused/probleemid seoses muudatustega
Enne 01.09.2022 algatatud kohtumenetlused. TsMSRS § 26 lg 1 kohaselt lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Teisisõnu kui suhtluskorra lahendis, mille kohaselt kohtumenetlus algatati enne 01.09.2022 peab olema läbitud ja nurjunuks kuulutatud lepitusmenetlus, et kohtulahendit saaks täitemenetluses täita. Arvestades, et seaduse jõustumisest on möödas üle kahe aasta, on tõenäosus, et täituri lauale lepitusmenetluseta läbinud suhtluskorra lahendeid, mis tehtud enne 01.09.2022, jõuab üsna väike arv.
Täitmise võimalikkus. TsMS § 5621 lg 1 kohaselt määrab kohus sunnivahendid. Siinkirjutajani on jõudnud kohtulahendeid, milles kohtu kohustus määrata sunnivahendid on täitmata. Kui viidatud normi kohaselt on sunnivahendi sisustamise õigus kohtul (st peab olema lahendis ära märgitud), ei saa pelgalt TMS § 179 lg 2-st lähtudes täitmise takistamisel sunnivahendeid määrata. Vastalisel juhul täidaks kohtutäitur TsMS-st tulenevaid kohtu funktsioone, mis on vastuolus õiguse kohaldamise kui sunni jõu rakendamise üldpõhimõttega. Küll aga peab märkima, et kohtulahend, milles sunnivahendeid märgitud ei ole, on täitmiseks kohustuslik ja kehtiv (TsMS § 5621 lg 3) ning jätkuvalt täitedokument, mille alusel täitemenetlust võib algatada (TMS § 2 lg 1 p 1). Siinkohal peab arvestama, et sunnivahendite märkimata jätmisel jääb täitemenetlus pelgalt informatiivseks.
Trahvi ettepanek kohtule. Kui enne 01.09.2022 kehtinud korra kohaselt otsustas kohtutäitur sunniraha määramise, siis üheks eesmärgiks oli kohtutäituri otsustusõiguse vaidlustamise järgsete vaidluste ja kulude ärahoidmine. Sunniraha määramine asendati kohtutäituri ettepanekuga kohtule trahvi määramiseks. Trahvi määramise esmaseks eelduseks sunnivahendi olemasolu kõrval resolutsioonis on kohustatud isiku poolne sundtäitmise takistamine. Takistamise lihtsaim tuvastus on ilmselt olukord, kus kohustatud isik ust ei ava, samas kui suletud ukse taga olev laps annab häälekalt teada soovist ruumist väljuda ja lahuselava vanemaga viibida. Selliseid olukordasid ilmselt täitemenetluses ei esine. Täitemenetluses esinevad pigem olukorrad, kus „laps ei taha“, mistõttu TMS § 179 lg 2 esimene eeldus- takistamine- peab saama kohtutäituri poolt otsustatud. Ja siinkohal peab kohtutäitur otsustama, kas lapse keeldumine lugeda kohustatud isiku poolseks sundtäitmise takistuseks või mitte.
Lahendite täitmine töövälisel ajal. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. TMS § 30 kohaselt viiakse täitemenetlust puhkepäeval, riigipühal ja öisel ajal kella 22-st kuni kella 6-ni ainult edasilükkamatutel asjaoludel.
Teadaolevalt on valdav osa suhtluskorra lahenditest täitmiseks töövälisel ajal. Järjest sagedamini näeb lahendeid, mille kohaselt suhtluskord toimub nädalavahetusel või on kohtu poolt korraldatud riigipühal (jõulud, aastavahetus jne).
Täitemenetluse seadustik ei tunne tavainimesele sarnast tööaega, sest täitedokument vajab täitmist. Täitmistoimingust keeldumise aluseks ei saa olla seega väsimus, puhkus, nädalavahetus, oma lastega tegelemine või töövälisel ajal tavainimesele muu harjumuspärane tegevus, sest riik on sunnijõu rakendamise üle andnud kohtutäiturile ning viimase kohustuseks on võimaluste loomine büroo toimimise kaudu. Ainus praktikas järjest vähem esinev võimalus välistamaks täitedokumendi täitmist oleks ehk TMS § 179 lg 1 märgitud imperatiivse kohustuse täitmata jätmine (kohaliku omavalitsuse esindaja puudumine).
Probleemiks on praktikas aga kujunenud olukorrad, kus töövälisel ajal (sh nädalavahetusel) suhtluskordade täitmisel kattuvad erinevate menetluste täitmised. Kahes kohas samal ajal olemist tänapäevane teadus veel ei tunne, mistõttu tuleb loota, et kohtutäituril on määratud abi, kuid kui kokkulangevaid suhtluskordasid on rohkem kui kaks, siis arusaadavalt jääb ühest abist väheks. Seadusandja on küll kohustanud kohtutäituril bürood pidama ja varustuma nii tehniliste vahendite kui ka inimressursiga, kuid jätnud määratlemata, mitu abi peaks kohtutäituril olema selleks, et seadusest tulenevat kohustust täita.
Samuti paneb kohtutäitureid nördima ebaproportsionaalne tasustamise kord võrreldes avaliku- või erasektori ametite ja elukutsetega. Näiteks ametnik saab avaliku teenistuse seaduse järgi ületunnitöö eest 1,5 kordset (§ 39 lg 7) ja riigipüha ajal töötamisel kahekordset (§ 40 lg 4) põhipalka. Sama põhimõte tuleneb ka töölepinguseadusest.
Suhtluskorra lahendi täitmise eest on ette nähtud kohtutäituri põhitasu, kuid korduval täitmisel tuleb lähtuda lisatasuna tunnitasust (KTS § 47). Tunnitasu arvestamise määr on fikseeritud 40 eurole, olukorras kus täitemenetluse läbiviimine KTS § 36, 38 ja 381 alusel on aja ja toimingute osas ebaproportsionaalne. Kui nt KTS § 36 nimestikku kuuluvad toiminguliselt vallasasja väljanõudmised ja kinnisasja väljaandmised, siis teeb kohtutäitur toiminguid tööpäeval, mitte selle väliselt. Suhtluskorra lahendite täitmisel on lahendi täitmise aeg täitedokumendi koostaja poolt ette antud ning valdavalt töövälisel ajal.
Kokkuvõte
Veidi enam kui paar aastat tagasi jõustunud muudatused on kiirendanud suhtluskorra lahendite täitmisele edastamist, kuid kahetsusväärselt ei ole need lahendid alati täidetavad. Sunniraha asendati kohtu poolt trahvi määramisega, mis aga ei välista kuidagi edaspidist vaidlust kohtus.
Kohtutäituri vastutus ja tasu ei ole proportsioonis teiste eluvaldkondade tasustamise põhimõtetega.
Ilmselt kasvab tulevikus lapse ärakuulamise osa täitemenetluses, kui üks lapse heaolu väljaselgitamise komponent (lastekaitseseaduse § 3 lg 1).
Autor: Helen Rives
Koja kantsler
Elatise sundtäitmise aluseks on kohtuotsus, notariaalne kokkulepe või välisriigis välja antud haldusakt. Kui olete lapse elatise väljamõistmise kohta saanud eelpool nimetatud dokumendi ning kohustatud lapsevanem seda vabatahtlikult ei täida, on järgmiseks sammuks täitemenetluse algamine.
Avaldus täitemenetluse algatamiseks esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas võlgnik elab.
Kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised:
1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda;
2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.
See tähendab, et kui võlgnik elab Ida-Virumaal, tuleb kohtutäitur valida Viru tööpiirkonnast. Millised kohtutäiturid võlgniku elukohajärgses tööpiirkonnas tegutsevad saab teada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt
Avalduse kohtutäiturile elatise sissenõudmiseks esitab lapse nimel lapsevanem, kes oli lapse esindajaks kohtumenetluses. Kui nõutakse elatist samalt võlgnikult mitme lapse jaoks ning kohtuotsuse kohaselt on elatis neile lastele välja mõistetud, tuleb esitada avaldus kõigi laste kohta ühiselt, mitte iga lapse kohta eraldi. Täitemenetluse seadustiku § 33 lõike 4 kohaselt juhul, kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.
Selleks, et last täitemenetluses esindav lapsevanem saaks täpselt aru kohtuotsuse sisust, elatise väljamõistmise alguskuupäevast, elatise ja/või elatise võlgnevuse suurusest ning välja mõistetud elatise summast, tuleb kohtuotsus väga tähelepanelikult läbi lugeda. Igal kohtuotsusel on resolutiivosa, kus kohus on punkthaaval oma otsuse kirja pannud.
Selleks, et kohtutäiturile esitada elatise sundtäitmise avaldus, tuleb tähelepanu pöörata mõningatele asjaoludele, ilma milleta ei saa kohtutäitur võtta avaldust menetlusse.
1. Elatise maksmise kohustuse alguskuupäev
Tähtis ja oluline on küsimus, mis ajast alates on elatis väljamõistetud. See on alguskuupäev, millest alates hakkab kulgema elatise tasumise kohustus. Kuupäev on leitav kohtuotsuse resolutiivosast.
Näide: kohtuotsuse resolutiivosas on kirjas, et elatist tuleb maksta lapse M. K.i (sünd. xxxx) ülalpidamiseks alates 01.02.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2. Elatise maksmise kohustuse pikkus
Teine oluline fakt on elatise maksmise kohustuse pikkus ehk asjaolu, millise ajani on elatis välja mõistetud. Üldjuhul mõistab kohus elatise välja kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui elatis on välja mõistetud kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, on elatise saamise viimane päev lapse 18. sünnipäev.
Näide: kui laps on sündinud 12.03.2007, siis kehtib elatise maksmise kohustus kuni 12.03.2025.
Teatud juhtudel võib kohus aga lapsele elatise välja mõista kuni 21-aastaseks saamiseni. Sellisel juhul saab laps elatist peale täisealiseks saamist vaid juhul, kui ta omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kohtutäitur kontrollib lapse täisealisena õppimist ise, eraldi tõendit selle kohta esitada ei ole vaja.
Näide: laps on sündinud 25.10.2005 ja ta omandab kõrgharidust, siis elatise maksmise kohustus kehtib kuni 25.10.2026.
Näide: kui laps on sündinud 25.10.2003 ja ta asus omandama kõrgharidust, kuid katkestas õpingud alates 01.01.2022, siis kehtis elatise maksmise kohustus kuni 31.12.2021.
Juhul, kui lapsele on elatis välja mõistetud kuni 18-aastaseks saamiseni, kuid peale täisealiseks saamist omandab ta jätkuvalt gümnaasiumiharidust, siis juhul, kui kohustatud lapsevanem ülalpidamiskohustust ise vabatahtlikult ei täida, tuleb lapsel endal pöörduda kohtu poole, kes otsustab elatise väljamõistmise. Alles seejärel saab pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.
Näide: laps on sündinud 20.08.2004. Täisealiseks (18-aastaseks) sai ta 20.08.2022, mis on ka elatise maksmise viimaseks kuupäevaks. Laps jätkab 01.09.2022 gümnaasiumihariduse omandamist ja seega tal on õigus elatist saada kuni õpingute lõpuni 2023. aastal.
3. Elatise suurus ühes kalendrikuus.
Elatis mõistetakse kohtu poolt välja kindla igakuise summana või varasemalt välja mõistetud elatise puhul võidi seada sõltuvusse palga alamäärast. On oluline tähele panna, et kuni 31.12.2021 tehtud kohtuotsused, mis olid seotud palga alamääraga, külmutati alates 01.01.2022 perekonnaseaduse muudatustega seoses. Juhul, kui elatise suurus oli seatud sõltuvusse palga alammääraga, jääb see kehtima 292 euro tasemel ja edaspidi palga alammäära muutumisel enam ei muutu.
Tuleb tähele panna, et elatise summa suurendamine ja vähendamine on kohtu pädevuses ning ilma vastava kohtuotsuseta ei ole kohtutäituril võimalik elatise igakuist sissenõutavat summat omal algatusel muuta.
Näide: laps on sündinud 25.06.2007 ja talle on 2010. aastal välja mõistetud igakuine elatis sõltuvuses palga alammääraga. Alates 01.01.2022 tõusis palga alammäär küll 654 euroni, kuid elatis jääb edaspidi muutumatuks, st elatise suurus on 2024.aastal ühes kalendrikuus on jätkuvalt 292 eurot.
4. Elatise võlgnevus
Väga sageli tekitab küsimust, kui suur on elatise võlgnevus? Elatise võla teadasaamiseks tuleb kokku arvutada, kui suur on võlgniku elatise maksmise kohustus selle arvutamise hetkel. Selleks tuleb lähtuda kohtuotsuse resolutiivosas toodud kuupäevast, millest alates on elatis lapsele välja mõistetud.
Näide: kohtuotsuse resolutiivosas on kirjas, et elatist tuleb maksta lapse P. T.i (sündinud xxxx) ülalpidamiseks alates 10.07.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud kuupäevast alates kohustatud isik elatist tasuma ei asunud. Hooldusõigust omav lapse esindaja pöördus kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks 09.12.2021. Seega on periood 10.07.2020 kuni 09.12.2021 elatise võlgnevusperiood, mis koosneb 17 kuust.
Palga alamääraga seotud elatise puhul tuleb arvutada elatise summa kuni 31.12.2021 lähtudes selle hetkeni kehtinud iga-aastastest palga alamääradest. Alates 01.01.2022 ja edaspidi on kuupalga alammääraga seotud elatise summaks 292 eurot kalendrikuus.
Näide: Kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt mõisteti isikult lapse M.T. (sündinud xxxx) kasuks alates 01.08.2019 välja igakuine elatis, mis vastas poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1) kuni hageja M T täisealiseks saamiseni, s.o 31.05.2031. 2019. a oli pool kuupalga alammäärast 270 eurot, 2020. aastal 292 eurot, 2021. aastal 292 eurot ning alates 2022. ja sealt edasi 292 eurot.
Seega oli lapsel perioodil 01.08.-31.12.2019 õigus saada elatist 270 eurot kalendrikuus, 01.01.2020-31.12.2020 292 eurot kalendrikuus, 01.01.2021-31.12.2021 292 eurot kalendrikuus ning alates 01.01.2022 ja edaspidi 292 eurot kalendrikuus.
Tuleb tähele panna, et juhul, kui elatise väljamõistmise kuupäev on kuu keskel, siis elatist täies kuumääras õigust saada ei ole. Sellisel juhul tuleb elatise määr jagada 30-ga ja korrutada pooliku kuu päevade arvuga.
Näide: elatis on lapsele välja mõistetud alates 20.12.2019 summas 200 eurot. Seega on lapsel detsembri kuu eest õigus elatist saada järgmiselt: 200 (elatise määr) : 30 (kalendripäevade keskmine arv) * 12 (päevade arv, millal oli elatise maksmise kohustus) = 80 eurot. Ehk et detsembri kuu eest oli lapsel õigus elatist saada perioodil 20.-31. detsember ehk 12 päeva summas 80 eurot.
Elatise võlgnevuse summast tuleb maha arvata need elatise maksed, mis kohustatud isik on elatisena tasunud. Selline informatsioon kajastub pangaväljavõtetel või leiate selle muudelt tasumist tõendavatelt dokumentidelt.
Elatise võlgnevus on seega kogu võla ja tegelikult tasutud elatise vahe.
Näide: kohustatud isikult on kohtuotsusega välja mõistetud elatis summas 292 eurot kalendrikuus. Elatist tuli hakata tasuma alates 01.03.2021. Isik asus kohtuotsust täitma, kuid mitte täissummas, tasudes iga kalendrikuu 100 eurot. Seega on elatise võlg iga kalendrikuu 292 eurot – 100 eurot = 192 eurot.
Näide: kohustatud isikult on kohtuotsusega välja mõistetud elatis mõlema alaealise lapse kasuks 292 eurot kalendrikuus. Elatist tuli hakata tasuma alates 01.03.2021. Isik asus kohtuotsust täitma, kuid mitte täissummas, tasudes iga kalendrikuu kummalegi lapsele 100 eurot. Seega on elatise võlg iga kalendrikuu 292 eurot – 100 eurot = 192 x 2 = 384 eurot.
5. Elatise tasumise kuupäev
Elatise tasumise kuupäev on üldjuhul fikseeritud kohtuotsuse resolutiivosas, aga võib olla ka jäetud märkimata. Juhul, kui tasumise kuupäev on märkimata, muutub iga kalendrikuu makstav elatis võlgnevuseks, kui elatist ei ole makstud kuu esimeseks kuupäevaks. Kui elatise tasumise kuupäev on kohtuotsuses fikseeritud, muutub see võlgnevuseks, kui peale nimetatud kuupäeva möödumist ei ole elatis makstud.
Näide: kohtuotsuse kohaselt on elatise maksmise kuupäevaks määratud 10. kuupäev. Kui 10. kuupäeva lõpuks ei ole elatist tasutud, on alates 11. kuupäevast tegemist elatise võlgnevusega.
Näide: kohtuotsuses ei ole elatise maksmise kuupäeva fikseeritud ja seega tuleb elatis maksta kalendrikuu esimeseks kuupäevaks ja elatise võlgnevus tekib alates teisest kuupäevast.
Selleks, et oleks parem ülevaade laekunud ja võlgnevuses elatisest, on soovitatav pidada iseseisvat võlaarvestust. Arvepidamine annab ülevaate elatise tasumise hetkeseisust ja võimalikest võlgnevusest.
6. Täitmisavaldus
Laadi alla: AVALDUS ELATISE NÕUDE TÄITMISELE ESITAMISEKS
Mida märkida avaldusele elatise nõude täitmisele esitamisel
1.Sissenõudja andmed
1.1 Sissenõudjaks on laps ning seetõttu tuleb lapse või juhul, kui kohtuotsusega on elatis välja mõistetud mitmele lapsele, laste ees- ja perekonnanimed
1.2 Lapse või laste isikukoodid, mille leiate kas täitedokumendilt, sünnitunnistuselt või isikutunnistuselt
1.3 Last esindab üldjuhul last kasvatav lapsevanem, kes on lapse seaduslik esindaja. Märkige lapse esindaja ees- ja perekonnanimi
1.4 Lapse esindaja isikukood, mille leiate isikutunnistuselt, passist või sünnitunnistuselt
1.5 Lapse esindaja postiaadress juhuks, kui kohtutäituril on vaja teile edastada paberkandjal dokumente
1.6 E-posti aadress, kuhu lapse esindajale peamiselt saabuvad elektroonilised teavitused
1.7 Lapse esindaja telefoni kontaktnumber
1.8 Elatis tasutakse lapse esindaja pangakontole, mistõttu tuleb märkida esindaja pangakonto number
1.9 Märkige nimi, kellele punktis 1.8 toodud kontonumber kuulub
1.10 Märkige panga nimi, kus punktis 1.8 märgitud konto asub
2. Elatise kohtuotsuse andmed
2.1 Elatise välja mõistnud kohtu nimetus, mille leiate kohtuotsuse päisest
2.2 Elatise kohtuotsuse number, mille leiate kohtuotsuse päisest
2.3 Elatise kohtuotsuse tegemise kuupäev, mille leiate kohtuotsuse päisest
3. Elatise nõude sisu
3.1 Elatist saama õigustatud lapse või laste nimed
3.2 Elatise maksmise kohustuse algus, mille leiate kohtuotsuse resolutiivosast, vt ka punkt 2
3.3 Elatise tasumise lõppkuupäev, mille leiate kohtuotsuse resolutiivosast, vt ka punkt 3
3.4 Elatise suurus kalendrikuus, mille leiate kohtuotsuse resolutiivosast, vt ka punkt 4
3.5 Elatise võlgnevus kokku, vt ka punkt 5
3.6 Märkige kuupäev, mis seisuga olete teinud punktis 3.5 märgitud elatise võlgnevuse arvutuse
4. Võlgniku andmed
4.1 Märkige võlgniku, kelleks on kohtuotsuse päises märgitud „kostja“ ees- ja perekonnanimi
4.2 Märkige võlgniku isikood, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.3 Märkige võlgniku postiaadress, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.4 Märkige võlgniku e-postiaadress, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.5 Märkige võlgniku kontakttelefoni number, mille leiate kohtuotsuse päisest
4.6 Märkige avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi
4.7 Allkirjastage dokument juhul, kui esitate avalduse paberkandjal. Kui soovite avalduse esitada elektrooniliselt, jätke lahter tühjaks
4.8 Märkige avalduse esitamise kuupäev
Kui soovite avalduse esitada elektrooniliselt, siis tuleb see enne kohtutäiturile esitamist digitaalselt allkirjastada. Juhendi, kuidas seda teha, leiate SIIT.
Kui soovite avalduse esitada paberil, tuleb see allkirjastada tavaviisil ja saata postiga Teie valitud kohtutäituri büroosse, vt kohtutäiturite tegevuspiirkonnad. Avaldust saate esitada ka kohtutäituri büroos kohapeal, kuid enne tutvuge büroo lahtioleku aegade ning büroos kohapealse vastuvõtu nõuetega.
7. Mida on veel oluline teada?
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kuulutas välja kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami, mille kirjalik osa toimub 17. septembril. Avaldus eksamil osalemiseks tuleb esitada 5. augustiks.
Vastavalt kujunenud tavale korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda eksamid neile, kes soovivad astuda kas kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja ametisse, kord aastas. Tänavu toimub eksami kirjalik osa 17. septembril.
Kohtutäiturieksami sooritamine on kohustuslik kõikidele, kes soovivad asuda tööle kohtutäituri abina. Pankrotihalduriks võivad ilma pankrotihalduri eksamit sooritamata asuda vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäiturid. Saneerimisnõustajaks võivad ilma saneerimisnõustaja eksamit sooritamata asuda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isikud, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.
Täpsemad eksamil osalemise tingimused ja eksamiprogrammid on avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel www.kpkoda.ee.
Lugupidamisega,
Reet Rosenthal
Eksamikomisjoni esimees
Autor: Kadri Akkerman
Koja kantselei- ja koolitusspetsialist
Alates 01.07.2024 tohivad kohtud nimetada usaldusisikuks vaid isikuid, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Usaldusisikute nimekirja peab Kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus. 17.09.2024 kuupäeva seisuga on kutsekogu juhatus kandnud usaldusisikute nimekirja 44 isikut.
Alates 01.07.2026 muutub usaldusisikute nimekirja kandmiseks nõutavate tegevuste järjekord. Esmalt tuleb esitada avaldus usaldusisikute nimekirja kandmiseks, nagu see ka siiani on olnud ning seejärel sooritada eksam, mis koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest.
Erialateadmiste test on eksami kirjalik osa, milles eksamineeritav peab täitma õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava valikvastustega testi ja lahendama kaasusülesande.
Vestluse käigus hindav metoodikakomisjon eksamineeritava isiksuseomadusi usaldusisikuna tegutsemiseks, esitab küsimusi ka erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks.
Peale eksami sooritamist koostab Koja juurde loodud metoodikakomisjon usaldusisikuks pürgijale 20-60 tundi kestva individuaalse esmase koolituse kava. Koolituse kava koostatakse lähtudes isiku eelnevast töökogemusest, omandatud haridusest ning eksami tulemusest.
Vastavalt justiitsministri 29.06.2022 määruse nr-le 17 tuleb usaldusisikul läbida hindamisperioodi iga aasta kohta 20 tundi täiendusõpet ja viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 100 tundi täiendusõpet. Usaldusisiku iga-aastasest täiendusõppe mahust peab vähemalt 40 % olema maksejõuetusõiguse alane, vähemalt 40 % võlanõustamisalane ja kuni 20 % võib olla usaldusisiku tegevusega külgnevates valdkondades. Täiendusõppeks loetakse koolitustel, loengutel ja õppepäevadel osalemist ja kuni 10 tundi aastas võib täiendusõppe kohustust täita ka iseseisva õppe vormis. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib metoodikakomisjon aruannete alusel kord viie aasta jooksul.
Ka täna hindab eksamikomisjon Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmist iga viie aasta täitumisel Koja liikmena. Planeeritud on seda praktikat jätkata ning ilmselt hakkab ka metoodikakomisjon hindamisi korraldama sarnaselt.
Täiendusõpet on võimalik läbida nii Koja korraldatavatel koolitustel kui ka teiste koolitajate juures. Koja koolituste puhul peab arvestust Koja kantselei. Koja liikmete puhul saadab Koja eksamikomisjon paar kuud enne viieaastase arvestusperioodi täitumist eeltäidetud aruande vormi, kus on Kojas läbitud koolitused valdkonniti kirja pandud. Sarnaselt hakkab metoodikakomisjon toimetama ka usaldusisikute puhul. Jooksvalt saab iga usaldusisik tutvuda täiendusõppe läbimise arvestusega Koja korraldatud koolitustel Koja veebilehe intranetis. Iga aasta kohta on avaldatud kaks faili – ühes näidatakse, millistel koolitustel on täiendusõppe arvestuses olev isik osalenud ja teises failis, kuidas arvestatakse koolituse mahtu valdkonniti. Koolituste korraldamist planeerib Kojas koolitustoimkond ja realiseerib Koja kantselei.
Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaat ja pankrotihaldur, kes läbib täiendusõppe kas koja kutsekogu liikmena või advokatuuris.
Kui usaldusisik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks metoodikakomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunatakse ta metoodikakomisjoni otsusega eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral loetakse eksam mittesooritatuks.
Kui usaldusisik ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, arvab koda ta usaldusisikute nimekirjast välja.
2023. aastal toimunud usaldusisiku esmased koolitused:
Õigus (7 akadeemilist tundi):
– Võlaõigusseadus
– Sotsiaalhoolekande vald-konna õigusaktid
– Maksejõuetusõiguse vald-konna õigusaktid
– Äriseadustik
– Kohtumenetluste seadustikud
– Asjaõigusseadus
– Maksuvaldkonna õigusaktid
– Perekonnaseadus
Nõustamisoskused ja -tehnikad (8 akadeemilist tundi):
– nõustamisstrateegiad ja kliendi jõustamine;
– läbirääkimiste strateegiad ja takistused võlanõustamises (sh praktilised treeningud);
– intervjueerimise põhimõtted ja tehnikad;
– klienditöö põhimõtted, kliendiga usaldusliku suhte loomine arvestades kliendi erivajadusi ja kliendikesksust
Kliendi võlasituatsioon (8 akadeemilist tundi):
– ärakuulamine, probleemide ja põhjuste väljaselgitamine ja määratlemine;
-kliendi juhtumist ülevaate koostamine ja kliendile selgitamine;
– kliendile õiguste ja kohustuste ning menetlusega seonduva selgitamine;
– pere-eelarve koostamine ja analüüs;
– kliendi tarbimisharjumised ja teadlikkuse suurendamine
Kliendi võlasituatsioon (7 akadeemilist tundi):
– finantstehingud, laenud, liisingud – nõue, intress, viivis ja nende täitmine;
– kohustuse tekkimine ja selle täitmise tähtaeg, perioodilised nõuded, krediidikulukuse määr, tagatud ja tagamata nõuded, käendus;
– isiku toimetuleku tagamine, sotsiaaltoetused (toimetulekutoetus, ühekordsed ja vajaduspõhised toetused; laste- ja peretoetused; puude ja töövõime toetused; toetused eakatele; ettevõtlus- ja põllumajandustoetused; Töötukassa teenused ja toetused), võlgniku sissetuleku osa, millele saab ja millele ei saa sissenõuet pöörata
Pankrotimenetlus (8 akadeemilist tundi):
– Pankroti eeldused. Pankrotiavaldus
– Pankrotimenetluse raugemine. Pankroti väljakuulutamine ja tagajärjed
– Varade tuvastamine, tagasivõitmine ja nõuete rahuldamine pankroti-menetluses. Võlgniku varadega arveldamise põhimõtted. Loovutatava sissetuleku osa arvestus.
– Varade väärtuse hindamine
– Isiku varade ja kohustuste andmeallikad Eestis ja välisriikides. Pangakontod ja arveldused läbi välisriikide makseasutuste
Võlgniku kohustustest vabastamine (8 akadeemilist tundi):
– Kohustustest vabastamise menetluse algatamine, läbiviimine ja lõppemine
– Võlgniku ja usaldusisiku kohustused ja ülesanded võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Aruandlus kohtule
Autor: Helen Rives
Koja kantsler
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumisega 2022.aastal korraldati võlgniku nõustamise süsteem ümber selliselt, et kogu protsessis suureneks nõustamise osakaal tunduvalt. Kui varem võis võlgnik ka ise olla iseenda usaldusisikuks, siis uue korra järgi enam mitte.
On üldteada fakt, et makseraskustega tegelemine peaks algama nii vara kui võimalik, mil juba kergest sekkumisest ja finantsnõustamisest võib piisata, et võlgnik saaks tagasi õigele teele. Kui tegemist on aga juba füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusega, abistab ja nõustab teda tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni usaldusisik, kes katab oma tegevusega ära varasema ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesanded.
Usaldusisik peab olema pädev mitte ainult seaduste tundmises, vaid ka oskama suhelda ja olema nõustajaks ning abistajaks. Siinjuures on väga oluline eelkõige professionaalsus ja seetõttu nõuab kehtiv õiguskord, et usaldusisikuna võib tegutseda ainult see isik, kes on kantud Koja poolt peetavasse usaldusisikute nimekirja. Et saada usaldusisikuks, peab isikul olema vastav haridustase, ta peab olema aus ja kõlbeline, oskama eesti keelt, olema sooritanud usaldusisiku eksami ja läbinud väljaõppe. Eksamid ja esmase koolituse korraldab ja viib läbi Koja metoodikakomisjon. Seaduses on sätestatud üleminekuperiood, mille kohaselt rakendub eksamikohustus alates 2025. aastast. Seega veel sellel sügisel on võimalus saada usaldusisikuks, läbides vaid esmase koolituse. Üleminekuperioodi vajaduse tingis asjaolu, et enne seaduse jõustumist turul usaldusisiku teenuse osutajatel oleks uuele õiguskorrale võimalus sujuvamalt üle minna. Usaldusisikuna võib tegutseda ka välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.
Usaldusisikute nimekirja kandmiseks tuleb esmalt esitada Koja kutsekogu juhatusele vastavasisulise avaldus. Koja metoodikakomisjon viib kandidaadiga läbi vestluse ning korraldab ja viib läbi esmase koolituse. Alates 2025.aastast tuleb usaldusisikuks soovijatel sooritada ka vastav eksam. Pankrotihaldurid ja vandeadvokaadid ei pea usaldusisiku eksamit sooritama ja seda seetõttu, et eksami eesmärk on õigusalaste teadmiste kontrollimine, mis on aga pankrotihaldurite ja advokaatide igapäevatöö põhisisuks. Isik, kes on eksamist vabastatud, ei ole aga automaatselt vabastatud esmasest koolitusest. Esmase koolituse eesmärk on ühelt poolt kõrvaldada eksamil selgunud puudujääke, teiselt poolt aga tagada võlanõustamise alane väljaõpe. Seega tuleb esmane koolitus läbida kõigil usaldusisiku nimekirja pürgijatel. Eksami ja esmase koolituse läbimise eesmärk on tagada, et usaldusisikul oleks nii õigus- kui nõustamisalased teadmised ja oskused. Koda koostab isikule individuaalse esmase koolituse kava, mille eesmärk on tagada, et isikule tagatakse tema olemasolevast haridusest ja töökogemusest lähtuv koolitamine.
Usaldusisiku ülesandeks on välja selgitada võlgnikule kuuluvad varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks.
Tuleb tähele panna, et usaldusisik on kohustatud nii töö- või teenistussuhte ajal kui ka pärast selle lõppemist hoidma saladuses talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust, samuti perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.
Usaldusisik ei tee oma tööd tasuta- tal on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Juhul, kui usaldusisik on teinud talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikke kulutusi, on tal õigus nõuda ka nende kulutuste hüvitamist.
Autor: Merike Võsotskaja
Koja jurist
Usaldusisikuks saamise üheks tingimuseks on, et isik peab olema FIMS § 58 lg 2 punkti 2 kohaselt aus ja kõlbeline. Kuidas aga siiski sisustada nõuet olla aus ja kõlbeline?
On arusaadav ja selgitusi mittevajav tingimus, et usaldusisikuks saada sooviv isik ei või olla pankrotivõlgnik, ei tohi omada ärikeeldu ega olla kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla ettevõtja. Usaldusisikute nimekirja ei kanta ka isikut, kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud või viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või usaldusisikuna tegutsemise õigus ära võetud. Ka ei või usaldusisik olla viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või välja heidetud advokatuurist või audiitorkogust või temalt on võetud vandetõlgi, patendivoliniku kutse või tema suhtes kehtib pankrotihaldurina tegutsemise keeld.
Usaldusisiku aususe ja kõlbelisuse, st usaldusväärsuse kontroll on Koja metoodikakomisjoni pädevuses ning usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel lähtub metoodikakomisjon pankrotiseaduse § 57 lõikes 8 sätestatust, mille kohaselt usaldusisik ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest.
Tallinna Ringkonnakohus on 17.11.2017 kohtuotsuses haldusasjas 3-16-1825 märkinud, et karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisega ei taastu veel automaatselt isiku laitmatu reputatsioon. Arvestades, et usaldusisik tegutseb kohtu määramisel, peab ta olema laitmatu reputatsiooniga ja tema üheks ametiülesandeks on FIMS § 53 lg 4 p 2 järgi hoida võlgnikult saadud makseid, on oluline selgitada välja, milline on tõenäosus, et usaldusisikuks saada sooviv isik suudab hoiduda võõra vara omastamisest. Seetõttu võimaldab karistusregistri arhiivandmete kontrollimine Kojal seda tõenäosust hinnata. Teadaolevalt on kohtupraktikas leidnud tuvastamist ja ka avalikku kajastamist, et pankrotihaldur omastas pankrotivõlgnike vara isikliku kasu eesmärgil, mistõttu on kõrgendatud huvi taolise riski maandamiseks põhjendatud.
Riigikohus muutis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.02.2023 määrusega kriminaalasjas 1-15-1446 oma senist käsitlust arhiveeritud karistusandmete õiguslikust tähendusest. Uue kohtupraktika järgi keelab KarRS § 5 lg 1 registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused on Riigikohtu seisukohalt osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel.
Seega peab iga usaldusisikuks pürgija puhul, kellel karistusregistris on märge kuriteo toimepanemise kohta ja isegi kui see on kustunud, hindama isiku sobivust nimetatud ametikohale. Juhul, kui selgub, et usaldusisik ei ole oma mõttelaadi muutnud ja puudub veendumus tema aususe ja kõlbelisuse kohta, ei saa tema kätte usaldada ka võlgniku rahalisi vahendeid ja seega kanda ka usaldusisikute nimekirja.
Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse eesmärk on pakkuda abivajajale võimalust oma võlgadest vabanemiseks ja majandusliku toimetuleku saavutamiseks. Üheks keskseks tegelaseks selles protsessis on usaldusisik, kelle roll on üsna oluline nii võlgniku kui ka võlausaldajate seisukohalt.
Kui kohus võtab võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise. Usaldusisik on sõltumatu kolmas osapool, kelle ülesanne on tagada, et menetlus kulgeks ausalt ja läbipaistvalt ning et mõlema poole (nii võlgniku kui ka võlausaldajate) huvid oleksid kaitstud.
Usaldusisikul on oluline roll tagada, et menetlus on õiglane ja et võlgnik ei kuritarvitaks menetluse võimalusi. Tema sõltumatus on kriitilise tähtsusega, kuna ta peab tasakaalustama võlgniku ja võlausaldajate huvid ning tegutsema erapooletult. Samuti on usaldusisikul seaduslik vastutus oma tegevuse eest, mis tähendab, et ta võib vastutada, kui menetlus kulgeb tema vea või hooletuse tõttu valesti.
Usaldusisiku peamised ülesanded:
Usaldusisiku roll nõustajana
Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võib usaldusisik võlgnikule olla ka olulise toe ja nõuandja eest. Kuigi usaldusisik peab säilitama erapooletuse ja tegutsema nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides, saab ta siiski anda võlgnikule mitmesugust nõu, et menetlus kulgeks sujuvalt ja eesmärgipäraselt. Alljärgnevalt on toodud mõned nõuanded, mida usaldusisik võib võlgnikule maksejõuetusmenetluses anda:
Üldiselt on usaldusisiku nõuanded suunatud sellele, et võlgnik saaks menetlusest maksimaalselt kasu, samal ajal järgides ka seadusest tulenevaid kohustusi ja võlausaldajate huve. Igal juhul aitavad usaldusisiku tugi ja nõuanded võlgnikul menetluses paremini orienteeruda ning liikuda samm-sammult võlgadest vabaks saamise suunas.