Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Pankrotihaldurid soovivad rahahädas kohtutäituritest lahku lüüa

Pankrotihaldurid tegid ettepaneku Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kaheks lahutada nii, et mõlema ameti kandjad saaks endale eraldi Koja.

Pankrotihaldurite kutsekogule teeb muret seadusepunkt, mis ütleb, et kui kohtutäituril pole enda tekitatud kahju hüvitamiseks piisavalt raha, võetakse see Koja arvelt. Kojal eelarve jaotub kolmeks: ühes potis on praegu pankrotihaldurite kutsekogu raha, teises potis kohtutäiturite ametikogu raha ja kolmandas koja ühine raha. Kahjusid on seni hüvitatud kohtutäiturite rahapotist, kuid sellest ei pruugi kauaks piisata.

Läinud aastal maksti kinni 200 000 eurot Urmas Tärno tekitatud kahju ning tõenäoliselt tuleb Kojal tasuda ka 300 000 eurot, mille tõi kaasa Kersti Vilbo süüasi.

Tärnot puudutava vaidluse juured ulatuvad aastate taha, mil ta müüs ühe kaubalaeva, kuid ei kandnud raha kohe võlausaldajast Peterburi pangale. 2018. aastal tehti võlgades kohtutäitur ametist lahti ja läinudaastane kohtuotsus jättis tema võla Koja kanda. Ehkki Koda on proovinud raha ka Tärnolt kätte saada, pole neid seni edu saatnud.

Kersti Vilbo jättis enda kätte enam kui kolmesajalt võlgnikult saadud raha. Sarnaselt Tärnoga kaotas ka Vilbo töö 2018. aastal. Inkassofirma soovib Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt 137 000 euro hüvitamist, PPA ja MTA kokku 138 000 euro hüvitamist. Väiksemate nõuetega on Koja ukse taga teisigi inimesi ja ettevõtteid.

Kohtutäiturite ametikogu pangakontol on praegu 150 000 eurot. Ning ehkki seaduses on ka punkt, mis kohtutäiturite ja pankrotihaldurite rahad lahus hoiab, ei pruugi see pankrotihaldureid aidata.

“Kui nõue pööratakse Koja vastu läbi täitemenetluse, siis võib sattuda ohtu ka kutsekogu liikmemaksudest kogutud rahalised vahendid,” kirjutas pankrotihaldurite kutsekogu juht Terje Eipre, kelle sõnul ei soovi kutsekogu enda korjatud rahaga riskiga.

Eipre selgitas, et kui kohtutäitur arestib kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja pangaarved, siis ei ole enam tähtsust, kelle liikmemaksudest on raha pangaarvele kogunenud.

“Kohtutäiturite ametikogul võtaks pankrotihaldurite kutsekogule võimaliku kahju hüvitamine ilmselt aastaid,” märkis Eipre.

Pankrotihaldurite hinnangul pole nende makstud liikmemaksude arvelt kohtutäiturite kulude katmine põhjendatud.

“Teeme ettepaneku algatada eelnõu koja jagunemiseks kaheks eraldiseisvaks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, keda teenindab ühine kantselei,” märkis Eipre justiitsminister Kalle Laanetile saadetud kirjas. Tema sõnul peaks pankrotihaldurite kutsekogu saama jagunemisel kaasa ka oma vara. “Eelkõige rahalised vahendid enda kontol,” täpsustas Eipre.

Rahatrahvide hulk on viimase viie aasta võrdluses langenud pea poole võrra

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja e-Täituri infosüsteemi andmetest selgub, et käesoleval aasta kümne kuuga on alustatud täitemenetlus 6228 politsei rahatrahvi nõudes ning käesoleva aasta lõpuks ilmselt jääb täitemenetluste arv alla mullusele. Rahatrahve esitati viie aasta taguse ajaga võrreldes 48% vähem. Viimaste aastate üldine tendents on, et nii rahatrahvide kui ka muude politseinõuete täitmiseks alustatud täitemenetluste arv väheneb.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kohtutäiturid 2022. aastal tasunud riigieelarvesse  käibemaksu kokku 2,3 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot on kohtutäiturid möödunud aastal kandnud politsei nõuete katteks Rahandusministeeriumile. Kui 2024. aastal tõuseb käibemaksumäär 22 protsendini ehk 10 protsenti, on prognoositavaks käibemaksu mahuks 2,5 miljonit eurot.

Koja kantsleri Helen Rivese sõnul muutub riigi planeeritava reformiga trahvi sundtäitmisele pööramine õigusrikkujatele sealhulgas käibemaksu võrra soodsamaks, aga see nende maksedistsipliini ei paranda. Kindlasti aga vähendab planeeritav täitereform, mille käigus viiakse politseinõuete menetlemine üle Maksu- ja Tolliametisse, kohtutäituritelt riigile laekuvat käibemaksu 65-70% võrra. „See summa on parasjagu suur, et selle eest saaks ülal pidada mõnda sulgemisohus päästekomandot, rahastada puuetega inimeste nõustamisteenust või maksta osadele õpetajatele paremat palka,“ lisas ta.

Lugupidamisega

Helen Rives

Kantsler

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

56851043

 

Käibemaksu määra tõus suurendab ka võlgnike kohustusi täitemenetluses

Käibemaksu määra tõus praeguselt 20 %-lt 22 %-le, mis toimub 1. jaanuaril 2024 suurendab ka võlgnike kohustusi täitemenetluses.

Käibemaksustatud on kohtutäituri tasu ja täitekulud.  Kui võlgnik tasub täitemenetlusse antud nõude koos kohtutäituri tasuga 2023. aastal, on see käibemaksumäära muudatuse võrra odavam kui tasuda peale 2024. aasta algust. See puudutab ka neid kohustusi, mille täitmiseks kohtutäituri antud vabatahtliku tasumise tähtaeg täitub 2024. aastal. Nimelt lisandub käibemaks ka kohtutäituri tasule ja täitekuludele ning 1. jaanuaril 2024 arvutatakse tasude ja täitekulude selleks päevaks tasumata osale lisanduv käibemaksumäär ümber kõikides menetluses olevates asjades. Ümberarvestused tehakse 2024. aasta jaanuari esimestel päevadel ning seejärel tehakse ka võlgnike pangakontode ja sissetulekute arestimisaktide muudatused ja saadetakse kohustatud isikutele. Võlgnikud saavad kohtutäituritelt teavitused tasude ja täitekulude uuendatud jääkide kohta jaanuari jooksul. Ümberarvestamise perioodil võivad erineda täitetoimikute võlgnetavad jäägid pankades, Maksu- ja Tolliametis jm. Küsimuste korral pöörduge täiteasja menetleva kohtutäituri poole.

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 5. jaanuarini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 5. jaanuariks 2024. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 19. jaanuaril 2024.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning kursused korraldab Koja metoodikakomisjon.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 5. jaanuariks 2024 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 19. jaanuaril 2024. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg 2024. aasta sügisesse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:

Jaan Lõõnik

Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Koja aukohtul uued liikmed

  1. augustil 2023 valiti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja erakorralisel ametikogul aukohtu uus kohtutäiturist liige. Põhjuse selleks andis  senise aukohtu esimehe Rocki Alberti tagasiastumine nii esimehe kui ka aukohtu kohtutäiturist liikme kohalt. Uueks liikmeks osutus valituks Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt, kes töötab kohtutäiturina alates 2001. aastast.
  2. septembril 2023 toimus Koja aukohtu uuenenud koosseisu koosolek, kus valiti aukohtu esimeheks pankrotihaldur Andrias Palmits ning aseesimeheks Viljandi kohtutäitur Janek Pool.

Koja aukohus on alaliselt tegutsev vaidluste lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses kohtutäituri seadusest, saneerimisseadusest, pankrotiseadusest, füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest, Koja põhikirjast ning aukohtu reglemendist. Aukohus lahendab Koja otsustest või heast ameti- või kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid, aga ka nii kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja kui ka usaldusisiku käitumise või tegevuse  kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju. Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit, neli kutsekogu liiget ja üks Justiitsministeeriumi esindaja. Aukohus moodustatakse viieks aastaks.

  1. aastal algatas Koja aukohus 4 menetlust. 2023.aastal on aukohus menetlenud 3 laekunud kaebust.

 

 

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 8. septembriks 2023. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 15. septembril 2023.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning metoodikakomisjon püüab koolituskava koostamisel arvestada nende koolitustega, mida Koda on juba plaani võtnud ning vajadusel korraldab lisaks erikoolitused konkreetsetel teemadel (näiteks võlanõustamise spetsiifika) usaldusisikuks saada soovijatele.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 8. septembriks 2023 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 15. septembril 2023. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg 2024. aasta kevadisse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:

Jaan Lõõnik

Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

Läti Kohtutäiturite Kojal täitus 20. tegevusaasta, mille puhul toimus Riias pidulik konverents „20 years for the institution of a sworn bailiff: achievements and challenges“.

Konverents toimus kolmes diskussioonpaneelis teemadel: „Täitmine – formaalsus või vajadus“, „Tõhusa täitmise vahendid ja meetodid“ ning „Juurdepääsuõigusi käsitlevate otsuste täitmise väljakutsed“.
Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esindas Riias Viljandi kohtutäitur Janek Pool, kes oli kutsutud konverentsile rahvusvahelise organisatsiooni UEHJ juhatuse liikmena.

Panelistid olid ülesannete kõrgusel ja pakkusid elavat arutelu. Samuti tunnustati Läti Kohtutäiturite Koja direktorit, kes on olnud sellel ametipostil organisatsiooni loomisest saadik.

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 3. märtsini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 3. märtsiks 2023. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 14. ja 15. märtsil 2023.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning metoodikakomisjon püüab koolituskava koostamisel arvestada nende koolitustega, mida Koda on juba plaani võtnud ning vajadusel korraldab lisaks erikoolitused konkreetsetel teemadel (näiteks võlanõustamise spetsiifika) usaldusisikuks saada soovijatele.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 3. märtsiks 2023 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 14. ja 15. märtsil 2023. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg sügis-talvisesse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:
Jaan Lõõnik
Koja nõunik
6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Riik hakkab finantseerima täitemenetlusi perioodilise elatise nõuetes, raha nõutakse võlgnikult tagasi

1. jaanuaril 2023 jõustub kohtutäituri seaduse § 372, mille kohaselt maksab riik täitemenetluses kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue ning kui võlgnikult täiteasjas või mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui 100,80 eurot  koos käibemaksuga.

Kui ühe kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse tasu üksnes ühe täiteasja eest. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust, kuid kalendriaasta jooksul peab olema igakuise elatise nõuet menetletud vähemalt kuus kuud. Tasu muutub sissenõutavaks, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse, kuid see nõue täidetakse kõige viimases järjekorras, st peale riikliku elatisabi nõude täitmist. Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult sisse samas täitemenetluses lisaks kõigile muudele nõuetele ja menetluskuludele. Tasu makstakse kord aastas ning kogu täitemenetluse vältel, kui võlgnikult ei õnnestu piisaval määral põhitasu sisse nõuda. Kohtutäitur teeb riigilt tasu saamise otsuse võlgnikule teatavaks. Tasu nõude üle peab arvestust ja sissenõudja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.

Riik maksab tasu selleks, et tagada korrapärast ja efektiivset lapse elatise nõuete täitmist olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada vahendeid menetluse finantseerimiseks. Kui võlgnikult õnnestub saada täitemenetluse põhitasu piisavas ulatuses, siis riik tasu ei maksta ning võlgnikult seda pärast ka sisse ei nõuta.

Tasu riigilt küsimise otsustab kohtutäitur ning otsuse peale ei saa esitada kaebust (kohtutäituri seaduse § 311).

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab professor Paul Varulit

Pressiteade

08.12.22

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab meenemedaliga professor Paul Varulit aastatepikkuse koostöö eest, tänades teda panuse eest Eesti tsiviilõiguse arendamisel ning Eesti maksejõuetusõiguse kujundamisel.

 

Medal antakse üle pankrotiseaduse kolmekümnendale aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil täna Tartus. Konverents „Maksejõuetusõiguse revisjon – uut maksejõuetusõiguses. Pankrotiseaduse 30 aastat“ on pühendatud professor Paul Varuli juubelile. Konverentsil osalevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed eesotsas Koja esimehe Terje Eiprega, kes annab kohapeal professor Paul Varulile üle ka Koja hõbedast meenemedali.

 

Hõbedast meenemedal on valminud Roman Tavasti töökojas ja selle kujunduse on teinud Kairit Koovit. Medal on valmistatud   925 prooviga hõbedast ning kaalub 36 grammi. Medali kujundus on inspireeritud Koja liikmetele iseloomulikest tööriistadest – medali aversil kujutatud arveraamatut, kirjasulge ja oksjonihaamrit ja reversil on Eesti Vabariigi vapi kujutis. Medali servas paikneb Koja graafiline kiri „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda“.

Tegemist on esimese Koja poolt üleantava meenemedaliga.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.

 

 

Lisainfo:

Helen Rives

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

helen.rives@kpkoda.ee

www.kpkoda.ee

 

 

https://kpkoda.ee/feed/
5368709121