Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Riik hakkab finantseerima täitemenetlusi perioodilise elatise nõuetes, raha nõutakse võlgnikult tagasi

1. jaanuaril 2023 jõustub kohtutäituri seaduse § 372, mille kohaselt maksab riik täitemenetluses kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue ning kui võlgnikult täiteasjas või mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui 100,80 eurot  koos käibemaksuga.

Kui ühe kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse tasu üksnes ühe täiteasja eest. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust, kuid kalendriaasta jooksul peab olema igakuise elatise nõuet menetletud vähemalt kuus kuud. Tasu muutub sissenõutavaks, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse, kuid see nõue täidetakse kõige viimases järjekorras, st peale riikliku elatisabi nõude täitmist. Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult sisse samas täitemenetluses lisaks kõigile muudele nõuetele ja menetluskuludele. Tasu makstakse kord aastas ning kogu täitemenetluse vältel, kui võlgnikult ei õnnestu piisaval määral põhitasu sisse nõuda. Kohtutäitur teeb riigilt tasu saamise otsuse võlgnikule teatavaks. Tasu nõude üle peab arvestust ja sissenõudja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.

Riik maksab tasu selleks, et tagada korrapärast ja efektiivset lapse elatise nõuete täitmist olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada vahendeid menetluse finantseerimiseks. Kui võlgnikult õnnestub saada täitemenetluse põhitasu piisavas ulatuses, siis riik tasu ei maksta ning võlgnikult seda pärast ka sisse ei nõuta.

Tasu riigilt küsimise otsustab kohtutäitur ning otsuse peale ei saa esitada kaebust (kohtutäituri seaduse § 311).

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab professor Paul Varulit

Pressiteade

08.12.22

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab meenemedaliga professor Paul Varulit aastatepikkuse koostöö eest, tänades teda panuse eest Eesti tsiviilõiguse arendamisel ning Eesti maksejõuetusõiguse kujundamisel.

 

Medal antakse üle pankrotiseaduse kolmekümnendale aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil täna Tartus. Konverents „Maksejõuetusõiguse revisjon – uut maksejõuetusõiguses. Pankrotiseaduse 30 aastat“ on pühendatud professor Paul Varuli juubelile. Konverentsil osalevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed eesotsas Koja esimehe Terje Eiprega, kes annab kohapeal professor Paul Varulile üle ka Koja hõbedast meenemedali.

 

Hõbedast meenemedal on valminud Roman Tavasti töökojas ja selle kujunduse on teinud Kairit Koovit. Medal on valmistatud   925 prooviga hõbedast ning kaalub 36 grammi. Medali kujundus on inspireeritud Koja liikmetele iseloomulikest tööriistadest – medali aversil kujutatud arveraamatut, kirjasulge ja oksjonihaamrit ja reversil on Eesti Vabariigi vapi kujutis. Medali servas paikneb Koja graafiline kiri „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda“.

Tegemist on esimese Koja poolt üleantava meenemedaliga.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.

 

 

Lisainfo:

Helen Rives

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

helen.rives@kpkoda.ee

www.kpkoda.ee

 

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja seisukoht Äripäeva 12.10.2022 artikli osas

artiklit näed siit: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/10/12/neli-kohtutaiturit-jaid-maksudega-hatta

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on seisukohal, et kohtutäitur peab olema oma õiguskuuleka käitumisega eeskujuks teistele ühiskonna liikmetele. Seetõttu on taunimisväärt, et Koja liikmete hulgas on  kohtutäitureid, kes omavad maksuvõlgu. Võlgade ajatamine on oma olemuselt maksuhalduri vastutulek kohustuste täitmise perioodi pikendamiseks, kuid juba tekkinud võlg sellega olematuks ei muutu. Mööname, et kohtutäiturite töös võib ette tulla juhtumeid, kus tehtud töö eest jääb tasu saamata ja kulud tuleb katta täituri isiklikust eelarvest. Sellised juhtumid on pigem erandid ning suures pildis ei tohiks mõjutada täiturite toimetulekut, sh maksukohustuste tähtajalist täitmist. Kohtutäiturid seisavad ühiskonnas seadusekuulekuse eest ja peavad seda olema ka ise.

Kohtutäitur on vaba elukutse esindaja, kes peab ametit enda nimel ja kogu oma vara vastutusel. Kuigi tegemist ei ole riigiametnikuga, täidab ta riigivõimu teostajana talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid: korraldab kohtulahendite ja muude täitedokumentide täitmist. Kohtutäitur on oma ametitegevuses ehk suhetes täitemenetluse osalistega avaliku võimu esindaja.

Kohtutäitur korraldab oma ametitegevust avaliku õiguse, mitte eraõiguse alusel ning peab arvestama kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ja piiranguid. See tähendab, et kohtutäituril ei ole võimalik tegutseda täitemenetluse käigus nõudeid täites tavapärase eraettevõtjana. Seega võib kohtutäitur täitemenetlust ja oma büroo tegevust korraldada omal äranägemisel sedavõrd, kuivõrd õigusaktidest tulenevad nõuded seda võimaldavad.

Eesti on täitesüsteemi ülalpidamine pandud alates 2001 võlgnike õlule läbi kohtutäituri tasude kehtestamise. Riigieelarvest kohtutäiturite tegevuseks vahendeid ei eraldata. See tähendab, et kohtutäituri tasudest peavad kohtutäiturid majandama oma bürood ja tasuma töötajatele palka, tasuma 5% liikmemaksu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, tasuma menetlusdokumentide edastamise kulud ja investeerima infotehnoloogiasse. Kohtutäiturite käibest arvatakse maha ametipidamisega seotud kulud. Peale kulude maha arvamist järelejäänud summa ongi kohtutäituri tulu, millelt tuleb tasuda maksud. Kohtutäituritele kohaldatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtja reegleid, mille kohaselt  tuleb neil saadud tulult  tasuda 20% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 2% kogumispensionifondi. Kõik tegutsevad kohtutäiturid on Maksu- ja Tolliametis registreeritud käibemaksukohustuslasena ja ning käibelt tuleb tasuda ka 20 % käibemaks. Ametitegevusega seotud kõrgendatud riski maandamiseks omavad kõik kohtutäiturid ka kohustuslikku ametikindlustust.

Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam toimub 25. oktoobril

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kuulutas välja kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami, mille kirjalik osa toimub 25. oktoobril. Avaldus eksamil osalemiseks tuleb esitada 19. septembriks.

Vastavalt kujunenud tavale korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda eksamid neile, kes soovivad astuda kas kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja ametisse, eksami kord aastas. Tänavu toimub eksami kirjalik osa 25. oktoobril. Esimest korda korraldab Koda eksami saneerimisnõustajaks kandideerijatele, kuivõrd alates 1. juulist 2024 tohib saneerimisnõustajana tegutseda vaid Koja kutsekogu liikmeks olev isik.

 

Kohtutäiturieksami sooritamine on kohustuslik kõikidele, kes soovivad asuda tööle kohtutäituri abina. Pankrotihalduriks võivad ilma pankrotihalduri eksamit sooritamata asuda vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäiturid. Saneerimisnõustajaks võivad ilma saneerimisnõustaja eksamit sooritamata asuda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isikud, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.

 

Täpsemad eksamil osalemise tingimused ja eksamiprogrammid on avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel www.kpkoda.ee.

 

Lugupidamisega,

 

Reet Rosenthal

Eksamikomisjoni esimees

 

 

Info: Jaan Lõõnik, 6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

 

 

Teavitame, et 22.06.2022 toimub isikute vastuvõtt kuni 12.00

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda mõistab hukka endise kohtutäituri Kersti Vilbo tegevused

„Ajakirjanduses avaldatud andmete alusel mõisteti Kersti Vilbo süüdi mitmetes ametialastes kuritegudes. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda mõistab hukka endise kohtutäituri tegevuse ja peab seda äärmiselt taunimisväärseks, kuna endise kohtutäituri kuritegelik käitumine heidab varju kõigile 39 täna tegutsevale kohtutäiturile.   Kohtutäituri amet eeldab, et ollakse kõrge moraaliga, õigus- ja seadusekuulekas ning oma käitumisega äratatakse usaldust avalik-õigusliku ülesande täitmise suhtes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda alustas 2022.aastal regulaarset ja planeeritud haldusjärelevalve läbiviimist kohtutäiturite osas, et selgitada välja võimalikud kohtutäiturite  ametialased rikkumised ja ka riskid, mis võivad õõnestada täitemenetluse süsteemi usaldusväärsust ja kahjustada kohtutäiturite mainet.“.

Kohtutäiturid tähistavad 15. rahvusvahelist kohtutäiturite päeva

Täna, rahvusvahelisel kohtutäiturite päeval tegid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lektorid kokkuvõtte kevadisest loengusarjast. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja algatatud projektile „Kingime aega“ eesmärgiks on kasvatada õpilaste teadlikkust võlgnevusest, selle ennetamisest ja välistamisest. Üleskutsele reageeris 106 kooli üle Eesti. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid pidasid 86 loengut 69 koolis pea 1700 õpilasele. Algatus on saanud ootuspäraselt sooja tagasiside. Koolides on erialaspetsialistid oodatud ning tööga jätkatakse sügisel.

Ootame kõiki, kes huvitatud loengust võla teemal, kirjutama aadressile helen.rives@kpkoda.ee.

Kooliõpilastele selgitatakse täite- ja pankrotimenetlust

Käesolev, 2022. aasta on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal peredele suunatud aasta. Koda käivitas koolinoortele suunatud projekti, mille raames kohtutäiturid ja pankrotihaldurid jagavad ametialaseid oma teadmisi koolides üle Eesti.

2022. a kevade seisuga on loenguid tellinud 106 kooli üle Eesti. Koolitused toimuvad kahes jaos – esimesed kevadel ning järgmised 2022. aasta sügisperioodil, septembris-oktoobris. Kõik need koolid, kes ei jõudnud loenguid tellida, saavad veel lähiajal tellida sügisesi loenguid. Oma loengusoovist võib kirjutada Koja kantslerile aadressil: helen.rives@kpkoda.ee.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite Koda keskendub oma loengus olukorrale, kus kohustused ja võlgnevused on juba tekkinud ning loengu käigus selgitatakse, kes on kohtutäitur ja pankrotihaldur, milles seisneb nende töö erinevus, milline on kohtusüsteem ja pankrotimenetlus.

Lisaks harivale eesmärgile tutvustatakse ka kohtutäituri ja pankrotihalduri elukutset ning propageeritakse noori elukutsevalikul kaaluma soovi saada justnimelt üheks nimetatud kutse esindajaks. Loengud peavad Koja liikmed – kohtutäiturid ja pankrotihaldurid.

Lektoritelt saadud tagasiside põhjal võib öelda, et võlgadest ja nende sissenõudmisest rääkimine on noortele väga vajalik ja huvitav teema. Lisaks gümnasistidele on loengud mõeldud ka põhikooli lõpuastmele ning väärib tähelepanu, milliseid küsimusi oskavad noored esitada. Teeb suurt heameelt, et peale loengut tullakse lektori käest küsima lisaküsimusi ning räägitakse avameelselt probleemidest kas enda või sõbra peres. Meie lektor oskab oma pädevuse piires nõustada ning vajadusel jagada kontakte, kuhu pöörduda, et leida võlanõustaja.

Koda teeb mai lõpus esimese kokkuvõtte loengusarjade läbiviimisest. Koos lektoritega analüüsitakse teemasid, noorte murekohti ja küsimusi ning vaadatakse üle teemad, mida sügisel võiks  loengusarjas täiendavalt kajastada. Kindlasti arvestame ka koolide pedagoogidelt saabunud märkusi ja tähelepanekuid, et anda meie noortele edasi parimad teadmised.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda: meie uue aasta fookuses on pered

Alanud aastast muutuvad perekonnaseaduses lapsele elatise määramise ja arvutamise  sätted. Lapse igakuise elatise suuruse määramine kohtumenetluses muutub paindlikumaks, siiani elatusraha miinimummäärast või poolest töötasu alammäärast sõltuvad elatised fikseeritakse 292 eurole kuus. Kõik elatise suurusest tekkivad vaidlused lahendab kohus.

Automaatselt ei muutu midagi, st kõik varasemad  kohtuotsused jäävad jõusse ja  elatise muudatuste vajadusel tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kohtutäiturid nõuavad ka peale 01.01.2022 sisse elatist, mis on enne nimetatud kuupäeva kohtuotsusega välja mõistetud. Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on lapsevanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kuni 2021. aasta lõpuni tehtud kohtulahendite alusel määratud perioodilise elatise suurused külmutatakse ja edaspidi enam ei suurene.

 

Kuigi alates 01.01.2022 suureneb alampalga määr, ei suurene need elatised, mis on kohtuotsusega välja mõistetud enne 01.01.2022.  Perekonnaseaduse muudatused puudutavad vaid kohtumenetluses väljamõistetud lapse elatisi ning kui lapsevanemad on sõlminud notariaalse kokkuleppe lapsele elatise maksmiseks, siis sellise kokkuleppe täitmine jätkub vastavalt kokkuleppes sõnastatule.

 

Kohtutäitur lähtub  elatise sissenõudmisel ainult kohtuotsusest ja kõik vaidlused elatise suuruse, kestvuse, vähendamiste jne osas tuleb lahendada kohtus.  See tähendab, et kohtutäitur, kes kohtulahendit täidab, juhindub vaid kohtulahendis määratust. Tuleb silmas pidada, et kui võlgnikuks olev lapsevanem taotleb elatise vähendamist näiteks lapsele makstavate lapsetoetuste arvel, mis laekub kas lapse või temaga koos elava lapsevanema pangaarvele, siis tuleb esitada kohtule avaldus elatise muutmiseks. Kohtutäituriteni  jõuavad sageli tagaseljaotsuseid, mille sisust saab võlgnik aru alles kohtutäituri käest. Seetõttu  juhul, kui  kohus on alustanud kohtumenetlust lapsele elatise nõudes, tuleks mõlemal lapsevanemal aktiivselt osaleda kohtumenetluses ja kõik elatise suurust ning maksmist puudutavad küsimused läbi rääkida.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Helen Rives märkis, et kohtule esitatavad elatise nõuded peavad olema läbimõeldumad ning kohtulahendi sõnastus võimalikult täpne. Võimalusel tuleks elatise nõude esitamisel läbi mõelda, kas ja kuidas peaks nõutav elatis olema seotud muutustega lapse elus (näiteks lapse kasvamisega kaasnevad muudatused, vanema õe või venna täisealiseks saamine). Kohtutäiturile peab kohtuotsuse resolutsioonist olema täpselt arusaadav, kui palju ja millistel tingimustel peab kohustatud lapsevanem lapsele elatist maksma. Elatiskalkulaatori on Justiitsministeerium avalikustanud veebilehel  https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.

 

Lisainfo:

Helen Rives

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

helen.rives@kpkoda.ee

www.kpkoda.ee

Kohtutäitur Arvi Pink on ametist tagandatud

Justiitsministri käskkirjaga on Tallinna kohtutäitur Arvi Pink tänasest ametist tagandatud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus korraldab täiteasjade üleandmise menetlusi jätkavale kohtutäiturile.

Justiitsminister tagandas kohtutäituri ametist Arvi Pingi tema ametitegevuses avastatud rikkumiste pärast. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastas Justiitsministeerium, et kohtutäitur Arvi Pink võttis võlgnikelt süstemaatiliselt ja õigusvastaselt täitemenetluse alustamise tasu rohkem kui seadus seda ette näeb.

 

Ametikogu juhatus rõhutab, et kohtutäitur peab olema seadusekuulekas ja õiguskorda austav, olles sellise käitumisega eeskujuks ka teistele kodanikele. Teadaolevalt on kohtutäitur Arvi Pink võlgnikelt alusetult sisse nõutud raha tagastanud, kuid arvestades  distsiplinaarsüüteo olulise raskusega,  on see kaasa toonud tema suhtes  usalduse kaotamise.

 

Seoses kohtutäituri ametist tagandamisega on kohtutäitur Arvi Pingi menetluses olnud täiteasjade menetlemine peatunud kuni täiteasjade üleandmiseni uuele kohtutäiturile, kelleks on Tallinna kohtutäitur Risto Sepp. Selle aja kestel ei tehta sissenõudjatele raha väljamakseid, ei lõpetata ega muudeta võlgnike varale või pangakontole seatud areste ega tehta ka muid toiminguid. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

 

Lugupidamisega,

 

Katrin Vellet

Ametikogu juhatuse esimees

 

 

Info: Helen Rives 56851043

https://kpkoda.ee/feed/
5368709121