Kuigi riigi elatisabi süsteem on rakendunud juba 2017. aastast ja selle kohta on ka varasemalt teavet jagatud, on kohtutäiturid siiski täheldanud, et väga paljud lapsevanemad ei tea õigusest ja võimalusest taotleda täitemenetluse aegset elatisabi juhul, kui kohustatud isik oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida. Sageli samastatakse sõna „elatisabi“ sõnaga „elatis“ ning ei omata isegi ettekujutust, et lisaks elatise nõudele on loodud õigus ja võimalus riigilt abi saada.
Kui asjalood on sellised, et tuleb elatist hakata sisse nõudma kohtutäituri abiga, siis koos täitmisavaldusega võib esitada ka avalduse riigi poolt makstava täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Avaldus esitatakse üks kord ja see toimib kogu elatise sissenõudmise menetluse aja jooksul. Juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot, jääb see juba esitatud avaldus samuti kehtima.
Elatisabi maksmise tingimused ja kord on sätestatud perehüvitiste seaduses. Mida üldse tähendab sõna „elatisabi“? Elatisabi näol on tegemist riigi poolse rahalise toega lapse ülalpidamiskulude katmiseks, kui elatist maksma kohustatud lapsevanem oma kohustust ei täida. Sisuliselt tähendab see seda, et riik maksab lapsele igakuiselt raha kohustust mittetäitva lapsevanema asemel kindlas summas.
Tuleb aru saada ja kindlasti meeles pidada, et elatisabi ei ole mingil juhul last kasvatava lapsevanema täiendav toetus või sissetulek, vaid on oma sisult elatise kohustuse täitmine riigi poolt – elatisabi maksed vähendavad küll elatise kohustust lapse ees, kuid tekitavad samas elatisvõlgnikule kohustuse riigi ees.
Näide: Elatise väljamõistmise kohtuotsus jõustus või kuulub viivitamatult täitmisele 01.01.2024 ja elatisabi taotlus täidetakse kohtutäituri juures 15.01.2024. Ühekuuline ooteperiood rakendub 01.02.2024-29.02.2024 ja esimene elatisabi makstakse Sotsiaalkindlustusameti poolt välja märtsi kuu eest aprilli alguses.
Kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 200 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt täitedokumendis välja mõistetud summale.
Näide: Kohtuotsusega on lapsele igakuiselt välja mõistetud elatis 100 eurot. Kuna kohustatud lapsevanem kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus ning taotletud ka täitemenetluseaegset elatisabi. Sellisel juhul maksab riik lapsele elatisabi 100 eurot kuus. Näites toodud olukord kehtib muidugi ainult sellel juhul, kui puudub võlgniku poolt vahetult makstud elatis. Aga vahetult, st otse ja ilma kohtutäiturita vahel siiski ka elatist makstakse.
Näide: Kohtuotsusega on lapsele igakuiselt välja mõistetud elatis 100 eurot. Kuna kohustatud lapsevanem kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus ning taotletud ka täitemenetluseaegset elatisabi. Kohustatud lapsevanem maksis kõnealuses kalendrikuus lapsele vahetult 80 eurot, siis järelikult on lapsel õigus järgmise kuu alguses saada riigilt elatisabi summas 20 eurot.
Elatisabi maksab riik lapsele kindlas summas ja igakuiselt. Teatud asjaolude ilmnemisel võib aga „kindlas summas“ ja „igakuiselt“ ka kehtivuse kaotada. Alates 01.01.2024 on elatisabi suuruseks 200 eurot lapse kohta. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud ühe täiskuu. Kui pärast ühekuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 200 euro ulatuses.
Näide: Lapsevanemad on notariaalselt kokku leppinud, et igakuine lapsele makstav elatis on 292 eurot. Juhul, kui elatisevõlgnik oma notariaalselt kokkulepitud kohustust ei täida ja teine lapsevanem on taotlenud täitemenetluseaegset elatisabi, maksab riik lapsele 200 eurot. Seda muidugi eeldusel, et muid võlgniku poolt vahetult tehtud makseid ei eksisteeri. Kui aga võlgnik maksis lapsele vahetult 100 eurot elatist, on selle kuu elatisabi suuruseks 100 eurot. Väljamakse tehakse riigi poolt järgmise kuu alguses.
Oluline on meeles pidada, et kõikidest elatise maksetest, mida lapsele on makstud vahetult, tuleb makse saajal kohtutäiturit koheselt teavitada. Kui elatise maksete tasumine selgub peale elatisabi väljamaksmist, on elatisabi saadud alusetult ja see tuleb lapsevanemal riigile tagastada.
Näide: Kohtuotsusega on lapsele igakuiselt välja mõistetud elatis 300 eurot. Kuna kohustatud lapsevanem kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus ning taotletud ka täitemenetluseaegset elatisabi, mille suuruseks on 200 eurot. Kohustatud lapsevanem maksis aga kõnealuses kalendrikuus lapsele vahetult 80 eurot, kuid sellest kohtutäiturile teada ei antud. Seega sai lapsevanem riigilt alusetult 80 eurot (200-120=80) ning see tuleb riigile tagastada.
Tänases keerulises majandusolukorras on eraisiku pankrottide arv tõusuteel ja seetõttu on võimalik saada elatisabi ka pankrotimenetluse ajal. Seda abi makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi, st kohtuotsuse või notariaalse kokkuleppe alusel alates pankroti väljakuulutamisest, kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal lapse ülalpidamiskohustust. Pankrotimenetluse aegse elatisabi suurus on samuti kuni 200 eurot kuus lapse kohta ja seda makstakse ajal, mil pankrotimenetlus kestab. Pankrotimenetlusaegne elatisabi tagab elatisabi maksmise ka nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus. Varasemalt selline elatisabi võimalus puudus. Pankrotimenetlusaegse elatisabi lõpliku suuruse arvutamisel võetakse arvesse elatist maksma kohustatud isikult iga kuu lapsele laekunud summa.
Näide: Pankrotis olev isik tasus lapsele vahetult 70 eurot ja kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruseks on 310 eurot. Rohkem ülalpidamisega seotud makseid sellel kalendrikuul lapsele ei toimunud ning pankrotimenetluseaegseks elatisabi suuruseks on 130 eurot (200-70=130).
Näide: Kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruseks on 300 eurot. Pankrotihaldur kannab lapsele üle võlgnikult kätte saadud 230 eurot ning pankrotis olev võlgnik tasub vahetult 70 eurot. Kokku on lapsele sellel kuul laekunud 300 eurot elatist ning selle kalendrikuu eest elatisabi väljamakset ei toimu.
Juhul, kui lapsevanemale on makstud viimase aasta jooksul kas täitemenetlus- või kohtumenetlusaegset elatisabi, teeb Sotsiaalkindlustusamet proaktiivselt elatisabi pakkumise Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse portaalis ja isik ise midagi taotlema ei pea. Juhul aga, kui varem ei ole lapsevanem elatisabi taotlenud ja saanud ning soovib saada pankrotimenetluseaegset elatisabi, tuleb selleks esitada taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse portaalis.
Sageli võib ju ka juhtuda, et elatist maksma kohustatud isik on kolinud elama välisriiki ning ei täida oma kohustust elatise maksmise osas. Sellisel juhul tuleb lapsega koos elaval lapsevanemal pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kelle kaudu alustatakse täitemenetlus välisriigis ning kellele kaudu saab esitada ka taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Ministeeriumi abiga saab valida ka kohtutäituri, kes hakkab tegelema elatise vahendamisega. Välisriigis sisse nõutud elatist hakkab välja maksma ja vahendama kohtutäitur, kellele selleks puhuks on volitus tehtud.
Oluline on teada, et elatisabi maksab välja Sotsiaalkindlustusamet. Kui peaks esinema probleeme elatisabi laekumise või suurusega, tuleb pöörduda esmalt Sotsiaalkindlustusameti poole.
Elatisabi puhul tasub meeles pidada ka seda, et tasuta lõunaid ei ole olemas ning riigi rahakott ei ole põhjatu. Raha, mille riik maksab lapsele elatisabina, tuleb võlgnikul, st lapsevanemal, kes elatise maksmise kohustust oma lapse ees ei täida, ikkagi lõpuks kinni maksta. See võib tähendada seda, et kunagi elatisabi saanud laps on juba ammuilma täiskasvanuks saanud, kuid kohustatud lapsevanem maksab ikka veel elatisabi tagasi. Kohtutäituritel on teada ka juhtumid, kus lapsevanemad nö mängivad kokku selleks, et elatisabi näol lisaraha saada. Ehk et lapsest lahus elav vanem tegelikult maksab oma lapsele elatist, kuid teine lapsevanem taotleb riigilt samaaegselt ka elatisabi. Valel kipuvad siiski olema lühikesed jalad ning selline pettus tuleb igal juhul ilmsiks ning alusetult saadu tuleb kahjuks tagasi maksta. Kui mitte teisiti, siis läbi sunni ja täitemenetluse.
Tundub keeruline protsess olevat? Pisut ehk jah ja eriti siis, kui elatisabi taotlemise protsess tehakse läbi esmakordselt. Protsessi mõningast keerukust möönavad ka kohtutäiturid. Täna on elatisabi puhul kehtiv keeruline kolmnurk – kohtutäitur peab arvestust väljamaksmisele kuuluva täitemenetlusaegse elatisabi summa üle ja edastab need andmed Sotsiaalkindlustusametile, kes omakorda maksab elatisabi summa välja ja riigi nõudena lapsevanema võlgnevuse, mis tekkis tänu elatisabi maksmisele, võtab arvele Maksu- ja Tolliamet. Selline kolmnurk teeb elatisabi kui avaliku teenuse selle saajale keeruliseks – igas etapis võib juhtuda tõrkeid ja avaliku teenuse tarbijal võib olla üsna keeruline orienteeruda, kelle vastutusalas parasjagu tõrge sees on. Riigi teenused võiksid olla selged ja lihtsad nii taotlejale kui teenuse osutajale. Kõigil osapooltel oleks palju lihtsam, kui kogu protsess oleks koondatud ehk ühe asutuse katuse alla.
Rohkem informatsiooni täitemenetlusaegsest elatisabist ning ka täitemenetlusaegse elatisabi taotlemise avaldus on leitav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt.
