Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Millal kaaluda pärandvara pankrotiavaldust?

Urmas Tross
Pankrotihaldur 

Kui lahkunu varaline olukord on pärija jaoks ebaselge, siis on alati mõistlik kaaluda pärandi inventuuri läbiviimist, ka siis, kui pärandi hulgas on hinnaline varaese. Seda põhjusel, et kui pärandi vastuvõtmise järel peaks ilmnema, et pärandis on kohustusi rohkem kui pärandina saadavaid asju ja õigusi, siis pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Inimese siitilmast lahkumine toob lähedaste jaoks kahtlematult kaasa emotsionaalselt raske perioodi. Varem või hiljem tuleb pärijatel silmitsi seista mitmete oluliste küsimustega puudutavalt lahkunust allesjäänud maiset vara. Mõnele toovad  läbimõtlemata otsused halbu üllatusi.

Kui lahkunu varaline olukord on pärija jaoks ebaselge, siis on alati mõistlik kaaluda pärandi inventuuri läbiviimist, ka siis, kui pärandi hulgas on hinnaline varaese. Seda põhjusel, et kui pärandi vastuvõtmise järel peaks ilmnema, et pärandis on kohustusi rohkem kui pärandina saadavaid asju ja õigusi, siis pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pärandi ilma inventuurita vastuvõtmisega kaasneb pärija jaoks risk, et pärija jääb vastutama ka lahkunu nende võlgade eest, mida pärandina saadu ei kata, ehk pärijal tuleb puudujääv osa katta oma isikliku varaga. Pärandi inventuuri akt annab pärijale teavet, millest tulenevalt võib pärijal tekkida kohustus esitada pärandvara pankrotiavaldus.

Nimelt, kui pärija jaoks saab või peab saama selgeks, et pärandvarast ei piisa pärandil lasuvate kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, siis on pärija kohustatud esitama kohtule 3 kuu jooksul avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara pankrotiavalduse esitamise korral tuleb tasuda ka riigilõiv, mis käesoleval hetkel on 10 eurot.

Kohtu poolt algatavas pankrotimenetluses saab pärijast menetlusosaline, kelle peamine kohustus on anda haldurile teavet pärandvara kohta. Ülejäänu korraldab kohtu poolt nimetatud pankrotihaldur, kes koostöös pärija ja võlausaldajatega selgitab välja pärandvara koosseisu, s.o nii pärandvarasse kuuluvad asjad ja õigused kui ka kohustused.

Pärandvara pankrotimenetluses loetakse võlausaldajateks nii pärandaja võlausaldajad (nt krediidiandjad, teenuseosutajad) kui ka isikud, kes on kandnud pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud, kelleks reeglina on pärijad ise. Pärijale on oluline teada, et viimased nõuded saavad rahuldatud eelisjärjekorras, enne kui asutakse rahuldama teiste võlausaldajate nõudeid. Pärijal tuleks matuse-, inventuuri- jms kulude hüvitamiseks alles hoida kuludokumendid (arved, maksekorraldused jmt), sest pankrotimenetluses saab neid nõudeid maksma panna vaid tõendatud ulatuses. Pärijal võib olla pärandaja suhtes ka muid nõudeid, mis tuleb esitada pankrotiseaduses sätestatud korras ja tähtajal. Võlausaldajateks loetakse ka pärimisseaduse alusel sundosanõuet või pärandaja korraldusest tulenevat nõuet omavad isikud, kuid neid on pankrotimenetlustes reeglina harva.

Pärandvara ühisuse arestimine ja müük

Kadri Noor
kohtutäitur Kaire Põlts abi ja usaldusisik

Kohtutäitur peab otsima üha enam leidlike võimalusi nõuete sundtäitmiseks täitemenetluses. Üheks võimalikuks võlanõude sundtäitmise meetmeks oleks näiteks võlgnikule kuuluva pärandvara või selle ühisuse tuvastamine, arestimine ja müük täitemenetluses.

 

Kohtupraktikas on leitud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust, kuivõrd pärand läheb vahetult üle pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte alusel seaduse jõul alates pärandaja surmast. Seega ei eelda iseenesest pärandi üleminek täiendavate formaalsuste täitmist, sh ka mitte pärimistunnistuse väljastamist.

Teatud täitetoimingute teostamiseks ei saa pärimistunnistusest aga ei üle ega ümber. Lisaks õigusselguse ja – kindluse tagamisele, täituri vastutuse minimeerimisele, täitetoimingute õiguspärasuse tagamisele, ei oleks ilma pärimistunnistuseta võimalik kanda näiteks vara ostjat kinnistusraamatusse omanike hulka või omanikuks olukorras, kus võlgnik ise varasemalt registrisse sisse kantud ei ole (kinnistusraamatu seis vale). Seega on menetlustoimingute seisukohalt pärimistunnistuse olemasolu olulise tähtsusega.

Tasuks meeles pidada, et pärimismenetluse mittealgatamise korral pärijate passiivsuse või kohustuste täitmisest kõrvalehoidmise tõttu, ei tasuks päris käed rüpes ootele jääda. Ka sissenõudja, kui muu pärandvara suhtes õigusi omav isik, saab algatada ise pärimismenetluse. Pärimismenetluse algatamisega kaasnevad küll notari toimingute kulud, kuid need on võimalik täitemenetluses täitekuludena otse ära täita, sest täitekuludeks on muuhulgas ka sissenõudja poolt varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud.

Pärandvara arestimisest tasuks teavitada ka Notarite Koda, et notarid oleksid teadlikud võimalikust pandiõigusest pärandvara suhtes, vältimaks tehingute tegemist arestitud varaga võlgniku poolt.

Pärandvara arestimine toimub vallasvara- ja varaliste õiguste sätete alusel. Pärimisõigust käsitletakse varalise õigusena seetõttu, et see kujutab endast õiguste ja kohustuste kogumit – õigus omada pärandvara koos teiste pärijatega, õigus nõuda pärandvara jagamist, õigus teostada ostueesõigust, jms.

Kuivõrd pärandvara hulka kuuluvad esemed kuuluvad kuni pärandvara jagamiseni kaaspärijatele ühiselt, ei saa kohtutäitur arestida pärandvarasse kuuluvaid esemeid. Küll aga saab kohtutäitur sellisel juhul arestida võlgnikule kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest.

Vara hinna määramisel tuleks arvesse võtta teadaolevaid asjaolusid pärandvara suhtes, nagu näiteks võlgniku mõttelise osa suurus, pärandvara jagamise korral reaalosa suurus ja asjade võimalik turuväärtus, kaaspärijate arv, teadaolevate kohustuste suurus, inventuuri läbiviimine, jms. Ka vara ostjal tasub olla väga hoolikas ja enne ostu endale täiesti selgeks teha, et mis ulatuses ikkagi kaasneb ostuga õigusi pärandvara suhtes.

Erinevalt kinnisvara menetlusest, ei kohaldu pärandvara ühisuse müügi korral korteriühistu pandiõigus, mis tähendab omakorda seda, et korteriühistu võla olemasolu korral läheb see üle ka vara ostjale. Erisustest rääkides – ei toimu pärandvara ühisuse müügi korral ka näiteks kinnisvaraga tutvumist vara müügiprotsessi raames, sest kuni pärandvara jagamiseni ei saa võlgniku osa sellest kindlaks teha ning vara ühisomandis.

Pärandvara mõttelise osas müümine ja tulemi jagamine toimub analoogselt küll vallasvara enampakkumise korraga, kuid ostja kandmine registrisse hõlmab nii vallasvara- kui ka kinnisvara menetluse toiminguid. Nimelt tuleb täituril teavitada võlgniku pärandiosa võõrandamisest ja ostja nimele kandmisest nii pärimisregistrit, kuid ka teostada omanikukande muudatus kinnistusraamatus. Riigikohus on leidnud, et pärandavara ühisuse müügi korral võib kinnistusraamatu omanikukande parandamata jätmine ohustada ostja õigusi, sest ei ole välistatud näiteks pärandvarasse kuuluva kinnisasja ühisomanikuks saamine heauskse omandamise kaudu. Pärandvara ühisuse ostjale ei lähe seejuures üle pärija staatus, vaid  üksnes kaaspärija varalised õigused.

Praktikuna võin ka kinnitada, et pärandvara mõttelise osa müümine on osutunud küllaltki efektiivseks täitemenetluslikuks meetmeks ning aitab oluliselt kaasa võlanõuete täitmisele.

II pensionisamba pärimisega seonduv 

Piret Altosaar
kohtutäitur Kaja Lilloja abi

Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandavaraga ning pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi. See tähendab, et isiku surma korral saavad pärijad pensionifondi osakute omanikeks ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. Mis saab võlgnikuks oleva isiku II pensionisamba osakutest peale surma ning mis saab olukorras, kus võlgnik pärib lähedase surma korral II pensionisamba osakud? 

Eesti pensionisüsteemi eesmärk on tagada inimestel vanaduspensionile minnes senine elustandard ja püsiv igakuine sissetulek. Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas – riiklik pension; II sammas – kohustuslik kogumispension; III sammas – täiendav kogumispension. I sammas tagab alampensioni riiklikult, II sammas on kohustuslik kogumine, mis täiendab I samba pensionit, ja III sammas on vabatahtlik kogumine, mis annab inimestele võimaluse iseseisvalt säästa.

Käesolev artikkel keskendub II pensionisambale ja selle pärimisele. Mis saab võlgnikuks oleva isiku II pensionisamba osakutest peale surma ning mis saab olukorras, kus võlgnik pärib lähedase surma korral II pensionisamba osakud?

Pensionifondi osakute näol on tegemist pärandvaraga ning pärandamine toimub samadel alustel nagu muu varagi. See tähendab, et isiku surma korral saavad pärijad pensionifondi osakute omanikeks ilma, et lahkunu peaks eelnevalt selleks ühtegi avaldust tegema. Füüsilisest isikust pärijal on võimalik pärandina saadud pensionifondi osakud lasta kanda enda pensionikontole või võtta rahas välja. Rahas väljavõtmisel tuleb aga arvestada, et see maksutatakse kehtiva tulumaksumääraga. Samuti on võimalik võtta osa päritud osakutest rahas välja ja teine osa lasta kanda oma pensionikontole. Juriidilisest isikust pärija saab pensionifondi osakud välja võtta ainult rahas. Väljamaksetelt automaatselt tulumaksu kinni ei peeta. Juriidilisel isikul tuleb esitada maksudeklaratsioon ja tasuda tulumaksu.

Olukorras, kus pärandajal on võlgnevused ning võlgnevuste osas on algatatud täitemenetlused, ei ole pärijate õigus pensioniosakutele enam tagatud. Enne surma saab kohtutäitur arestida II pensionisamba väljamakse nõude, mis tähendab, et väljamaksed saavad toimuda vaid siis, kui osakuomanik on otsustanud esitada avalduse raha väljavõtmiseks. Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Sellisel juhul ei saa pärijad esitada osakute ülekandmise või tagasivõtmise avaldust.

Vastupidises olukorras, mil pärija on võlgnik ning algatatud on täitemenetlus, ei saa kohtutäitur nõuda, et pärijast võlgnik võtaks raha välja. Lisaks osakute tagasivõtmisele, on pärijal õigus esitada avaldus päritavate osakute kandmiseks enda pensionikontole. Sellisel juhul saab kohtutäitur arestida väljamaksenõude ning juhul, kui pärija otsustab hiljem siiski raha välja võtta, tekib kohtutäituril õigus sellele rahale. Kui pärija soovib siiski päritavate osakute osas esitada tagasivõtmise avalduse, kantakse raha kohtutäituri korraldusel pärija arvelduskontole ning aresti saab täita arvelduskontole laekunud raha arvelt.

Mitme pärija korral, mil üks pärija on võlgnik, saab kohtutäitur arestida varaühisuse ning võõrandada selle enampakkumisel. Kohtutäitur ei saa küll arestida II samba osakuid, kuid varaühisuse võõrandamise kaudu enampakkumisel on võimalik võlgnikuks oleva pärija pärand realiseerida nõude katteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et muudatus, mis võimaldab nii kohtutäituritel, pankrotihalduritel kui ka Maksu- ja Tolliametil alates 01.01.2023.a arestida nõudeid isiku II sambast tehtavatele väljamaksetele, teinud sissenõude pööramise II pensionisambale kiireks ja efektiivseks. Seda siis ka olukorras, kui võlgnik sureb. Võlgnikuks oleva pärija korral tuleb erinevus sisse juhul, kui tegemist on kas ainupärija või pärandvara ühisusega. Juhul, kui pärijaid on mitu ja ainult üks pärija on võlgnik, siis saab kohtutäitur arestida pärandvara kui varaühisuse ja võõrandada selle enampakkumisel. Ainupärija omab aga otsustusõigust II pensionisamba üle ning soovi korral lasta pensioniosakud kanda enda pensionikontole, millega jätab võimaluse pärandina saadud pensioniosakule sissenõude pööramise.

Täiendava kogumispensioni fondide osakud on samuti päritavad. III samba osakute  pärimismenetluse algatamiseks tuleb pärijatel esmalt pöörduda notari poole ja  kui notariaalne pärimistunnistus on olemas, tuleb esitada avaldus osakute pärimiseks sobivasse pangakontorisse.

Fondiosakute pärimisel on võimalik teha osakute ülekanne pärija pensionikontole või teostada päritud osakute tagasivõtt ning saada raha. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu pärimiseks tuleb aga  pöörduda kindlustusseltsi poole. Kui kindlustatud isik sureb enne pensioni väljamaksete algust, siis tuleb kindlaks teha, kas lepingut sõlmides oli lahkunu määranud  ühe lepingu tingimusena ka surmajuhtumi kindlustuskaitse. Kui jah, sii surma korral tehakse surmajuhtumihüvitise väljamakse lepingus määratud soodustatud isikule. Kui kindlustatu sureb väljamakse perioodil, makstakse kindlustuslepinguga määratud pensioni soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. Väljamakse saamiseks tuleb soodustatud isikul pöörduda kindlustusseltsi poole.

Koja esimeheks valiti Maarja Roht

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisus valis 26. märtsil 2025 toimunud koosolekul Koja esimeheks pankrotihaldur Maarja Rohu ja aseesimeheks kohtutäitur Mati Kadaku. Kohtutäitureid ühendava ametikogu juhatuse esimeheks valiti juhatuse koosolekul kohtutäitur Janek Pool. Samal päeval toimus ka kutsekogu juhatuse koosolek, kus valiti juhatuse esimeheks pankrotihaldur Maarja Roht.

Koja esimehe, aseesimehe, ametikogu juhatuse esimehe ja kutsekogu juhatuse esimehe valimised toimusid korraliselt. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 88 ja § 91 sätetele lõppesid nimetatud positsioone eelnevalt täitnud isikute volitused 20. märtsil 2025 toimunud korralisel ameti- ja kutsekogul, mil täitus 5 aastat Koja organite viimatisest korralisest ümbervalimisest.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja üldkoosolekul valiti Kojale uus juhtkond

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korraline ameti- ja kutsekogu valis korraliselt ümber ametikogu juhatuse, kutsekogu juhatuse, revisjonikomisjoni, aukohtu ja eksamikomisjoni koosseisu.

 

Ameti- ja kutselogul tervituskõnega esinenud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta rõhutas laste ja noorte finantskäitumise alase harimise olulisust juba põhikooli programmi läbimisel. Minister nentis, et võlgnikke on Eesti tööealise elanikkonna kogusuurusega võrreldes liialt palju ja tõi esile, et võlgnike peredes elavate laste stardipositsioon iseseisva elu alustamiseks on tagasihoidlikum. Teise momendina toonitas minister kaasaegse tehnoloogia arendamise saavutuste, eelkõige tehisaru maksimaalset kasutuselevõttu, aga nii et inimeste õigused ja vabadused oleksid kaitstud. Kaasaegsed digitaallahendused peaksid muutma täite- ja maksejõuetusmenetluste läbiviimise efektiivsemaks ja kõikidele osalistele paremaks.

 

Korraline ameti- ja kutsekogu kinnitas Koja 2024. majandusaasta aruande, tegi muudatusi Koja põhikirjas, kinnitas Koja arengukava 2025.-2028. aastaks ja valis Koja organitele uue koosseisu. Koja aseesimees ja kutsekogu juhatuse esimees Maarja Roht märkis oma sõnavõtus, et edasises tegevuses jätkatakse olulistes valdkondades õigusloome arendamist. Peatähelepanu on täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätete ajakohastamise ja täpsustamise ettepanekutel, mis puudutavad kohtutäiturite tasumäärade tõstmist, menetluslike normide muutmist (sh täiteasjadega ühinemise regulatsioon, võlgnike sissetulekute arestimise regulatsioon jms) ning pankrotiseaduse muutmise eelnõu pankrotihaldurite tasumäärade muutmiseks. Päevakorras on ka ministeeriumide kavandatava riiginõuete täitmise ümberkorraldamise õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel osalemine.

 

Koja ametikogu juhatuse uude koosseisu kohtutäiturid  Janek Pool, Arvi Pink ja Mati Kadak. Kutsekogu juhatuse liikmeteks valiti kutsekogu liikmed Maarja Roht, Andrias Palmits ja Mark Uska.

Koja revisjonikomisjoni liikmeteks valiti kohtutäiturid Hille Kudu ja Kaire Põlts ja kutsekogu liikmed Ly Müürsoo ja Lembit Ülper.

Koja aukohtu liikmeteks valiti kohtutäiturid Tarvi Söömer, Risto Kütt, Rocki Albert ja Õnne Pajur ja kutsekogu liikmed Andres Hermet, Indrek Lepsoo, Kristo Teder ja Tarmo Peterson.

Koja eksamikomisjoni liikmeteks valiti kohtutäiturid Kaja Lilloja, Reet Rosenthal ja Kristiina Feinman ja kutsekogu liikmed Sirje Tael, Kersti Kägi ja Maire Arm. Eksamikomisjoni asendusliikmeteks valiti kohtutäiturid Mati Roodes ja Risto Sepp ja kutsekogu liikmed Peep Lillemäe ja Hillar Villers.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihalduri ja saneerimisnõustajana  tegutsemise õigust omavad isikud.Koda peab ka usaldusisikute nimekirja.  Koja ülesanneteks on muuhulgas edendada kohtutäiturite ametitegevust ja pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevust ja arendada nende tööks vajalikke infosüsteeme ja  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avalik-õiguslikke nõudeid.

 

Lugupidamisega,

Helen Rives

 

Kantsler

Info: helen.rives@kpkoda.ee, (+372) 6463773

 

17. ja 18. veebruaril 2025. a on katkestatud võlgnike pangaarestide töötlemine

Seoses suuremahuliste arendustöödega on pangakontode elektroonilise arestimissüsteemi töös üldine katkestus 17. veebruaril kella 12 kuni 18. veebruaril kella 13. Sellel perioodil ei ole kohtutäituritel võimalik muuta võlgnike pangakontodele seatud areste ega neid vabastada. Katkestus hõlmab nii pankadesse, Tervisekassasse, Maksu- ja Tolliametisse kui ka Pensionikeskusesse seatud areste. Vabandame tekkiva ebameeldivuse pärast.

Hoiatus!

Anname teada, et õngitsejad ja petturid on ka meie valdkonda jõudnud.
Liikvel on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Helen Rivese allkirjadega libadokumendid arestimiste ja arestist vabastamise kohta. Kui tekib kahtlus saabunud dokumendi õigsuses, palume pöörduda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole selle autentsuse kontrollimiseks.

Täite- ja pankrotimenetluse aegsest elatisabist  

Autor: Helen Rives
Koja kantsler

Kuigi riigi elatisabi süsteem on rakendunud juba 2017.aastast ja selle kohta on ka varasemalt teavet jagatud,  on kohtutäiturid siiski  täheldanud, et väga paljud lapsevanemad ei tea õigusest ja võimalusest  taotleda täitemenetluse aegset elatisabi juhul, kui kohustatud isik oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida. Sageli samastatakse sõna „elatisabi“ sõnaga „elatis“ ning ei omata isegi ettekujutust, et lisaks elatise nõudele on loodud  õigus ja võimalus riigilt abi saada. 

Kuigi riigi elatisabi süsteem on rakendunud juba 2017. aastast ja selle kohta on ka varasemalt teavet jagatud, on kohtutäiturid siiski  täheldanud, et väga paljud lapsevanemad ei tea õigusest ja võimalusest taotleda täitemenetluse aegset elatisabi juhul, kui kohustatud isik oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida. Sageli samastatakse sõna „elatisabi“ sõnaga „elatis“ ning ei omata isegi ettekujutust, et lisaks elatise nõudele on loodud  õigus ja võimalus riigilt abi saada.

Kui asjalood on sellised, et tuleb elatist hakata sisse nõudma kohtutäituri abiga, siis koos täitmisavaldusega võib esitada ka avalduse riigi poolt makstava täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Avaldus esitatakse üks kord ja see toimib kogu elatise sissenõudmise menetluse aja jooksul. Juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot, jääb see juba esitatud  avaldus samuti kehtima.

Elatisabi maksmise tingimused ja kord on sätestatud perehüvitiste seaduses. Mida üldse tähendab sõna „elatisabi“? Elatisabi näol on tegemist riigi poolse rahalise toega lapse ülalpidamiskulude katmiseks, kui elatist maksma kohustatud lapsevanem oma kohustust ei täida. Sisuliselt tähendab see seda, et riik maksab lapsele igakuiselt raha kohustust mittetäitva lapsevanema asemel kindlas summas.

Tuleb aru saada ja kindlasti meeles pidada, et elatisabi ei ole mingil juhul last kasvatava lapsevanema täiendav toetus või sissetulek, vaid on oma sisult elatise kohustuse täitmine riigi poolt – elatisabi maksed vähendavad  küll elatise kohustust lapse ees, kuid tekitavad samas elatisvõlgnikule kohustuse riigi ees.

Näide:  Elatise väljamõistmise kohtuotsus jõustus või kuulub viivitamatult täitmisele 01.01.2024 ja elatisabi taotlus täidetakse kohtutäituri juures 15.01.2024. Ühekuuline ooteperiood rakendub 01.02.2024-29.02.2024 ja esimene elatisabi makstakse Sotsiaalkindlustusameti poolt välja märtsi kuu eest aprilli alguses.

Kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 200 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt täitedokumendis välja mõistetud summale.

Näide: Kohtuotsusega on  lapsele igakuiselt välja mõistetud elatis 100 eurot. Kuna kohustatud lapsevanem  kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus ning taotletud  ka täitemenetluseaegset elatisabi. Sellisel juhul  maksab riik  lapsele elatisabi  100 eurot kuus. Näites toodud olukord kehtib muidugi ainult sellel juhul, kui puudub võlgniku poolt vahetult makstud elatis.  Aga vahetult, st  otse ja ilma kohtutäiturita vahel siiski ka  elatist makstakse.

Näide: Kohtuotsusega on  lapsele igakuiselt välja mõistetud elatis 100 eurot. Kuna kohustatud lapsevanem  kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus ning taotletud  ka täitemenetluseaegset elatisabi. Kohustatud lapsevanem maksis  kõnealuses kalendrikuus lapsele vahetult 80 eurot, siis järelikult on lapsel õigus järgmise kuu alguses saada riigilt elatisabi summas 20 eurot.

Elatisabi maksab riik lapsele kindlas summas ja igakuiselt. Teatud asjaolude ilmnemisel  võib aga „kindlas summas“ ja „igakuiselt“  ka kehtivuse kaotada. Alates 01.01.2024 on elatisabi suuruseks 200 eurot lapse kohta. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud ühe täiskuu.  Kui pärast ühekuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 200 euro ulatuses.

Näide:  Lapsevanemad on notariaalselt kokku leppinud, et igakuine lapsele makstav elatis on 292 eurot. Juhul, kui elatisevõlgnik oma notariaalselt kokkulepitud kohustust ei täida ja  teine lapsevanem on taotlenud täitemenetluseaegset elatisabi, maksab riik lapsele 200 eurot.  Seda muidugi eeldusel, et muid võlgniku poolt vahetult tehtud makseid ei eksisteeri. Kui aga võlgnik maksis lapsele vahetult  100 eurot elatist, on selle kuu elatisabi suuruseks 100 eurot. Väljamakse tehakse riigi poolt järgmise kuu alguses.

Oluline on meeles pidada, et kõikidest elatise maksetest, mida lapsele on makstud vahetult, tuleb makse saajal kohtutäiturit koheselt teavitada. Kui elatise maksete tasumine selgub peale elatisabi väljamaksmist, on elatisabi saadud alusetult ja see tuleb lapsevanemal riigile tagastada.

Näide: Kohtuotsusega on lapsele igakuiselt välja mõistetud elatis 300 eurot. Kuna kohustatud lapsevanem kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus ning taotletud ka täitemenetluseaegset elatisabi, mille suuruseks on 200 eurot. Kohustatud lapsevanem maksis aga kõnealuses kalendrikuus lapsele vahetult 80 eurot, kuid sellest kohtutäiturile  teada ei antud. Seega sai lapsevanem riigilt alusetult 80 eurot (200-120=80) ning see tuleb riigile tagastada.

Tänases keerulises majandusolukorras on eraisiku pankrottide arv tõusuteel ja seetõttu on võimalik saada elatisabi ka pankrotimenetluse ajal. Seda abi makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi, st kohtuotsuse või notariaalse kokkuleppe alusel alates pankroti väljakuulutamisest, kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal lapse ülalpidamiskohustust. Pankrotimenetluse aegse elatisabi suurus on samuti kuni 200 eurot kuus lapse kohta ja seda makstakse ajal, mil pankrotimenetlus kestab. Pankrotimenetlusaegne elatisabi tagab elatisabi maksmise ka nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus. Varasemalt selline elatisabi võimalus puudus. Pankrotimenetlusaegse elatisabi lõpliku suuruse arvutamisel võetakse arvesse elatist maksma kohustatud isikult iga kuu lapsele laekunud summa.

Näide: Pankrotis olev isik tasus lapsele vahetult 70 eurot ja kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruseks on 310 eurot. Rohkem ülalpidamisega seotud makseid sellel kalendrikuul lapsele ei toimunud ning pankrotimenetluseaegseks elatisabi suuruseks on 130 eurot (200-70=130).

Näide: Kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruseks on 300 eurot. Pankrotihaldur kannab lapsele üle võlgnikult kätte saadud 230 eurot ning pankrotis olev võlgnik tasub vahetult 70 eurot. Kokku on lapsele sellel kuul laekunud 300 eurot elatist ning selle kalendrikuu eest elatisabi väljamakset ei toimu.

Juhul, kui lapsevanemale on makstud viimase aasta jooksul kas täitemenetlus- või kohtumenetlusaegset elatisabi, teeb Sotsiaalkindlustusamet proaktiivselt elatisabi pakkumise Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse portaalis ja isik ise midagi taotlema ei pea.  Juhul aga, kui varem ei ole lapsevanem elatisabi taotlenud ja saanud ning soovib saada pankrotimenetluseaegset elatisabi, tuleb  selleks esitada taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse portaalis.

Sageli võib ju ka juhtuda, et elatist maksma kohustatud isik on kolinud elama välisriiki ning ei täida oma kohustust elatise maksmise osas. Sellisel juhul tuleb lapsega koos elaval  lapsevanemal pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kelle kaudu alustatakse täitemenetlus välisriigis ning kellele kaudu saab esitada ka taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Ministeeriumi abiga saab valida ka kohtutäituri, kes hakkab tegelema elatise vahendamisega. Välisriigis sisse nõutud elatist hakkab välja maksma ja vahendama kohtutäitur, kellele selleks puhuks on volitus tehtud.

Oluline on  teada, et elatisabi maksab välja Sotsiaalkindlustusamet. Kui peaks esinema probleeme elatisabi laekumise või suurusega, tuleb pöörduda esmalt Sotsiaalkindlustusameti poole.

Elatisabi puhul tasub meeles pidada ka seda, et tasuta lõunaid ei ole olemas ning riigi rahakott ei ole põhjatu.  Raha, mille riik maksab lapsele elatisabina, tuleb võlgnikul, st lapsevanemal, kes elatise maksmise  kohustust oma lapse ees ei täida, ikkagi lõpuks kinni maksta. See võib tähendada seda, et kunagi elatisabi saanud laps on juba ammuilma täiskasvanuks saanud, kuid kohustatud lapsevanem maksab ikka veel elatisabi tagasi. Kohtutäituritel on teada ka juhtumid, kus lapsevanemad nö mängivad kokku selleks, et elatisabi näol lisaraha saada. Ehk et lapsest lahus elav vanem tegelikult maksab oma lapsele elatist, kuid teine lapsevanem taotleb riigilt samaaegselt ka elatisabi. Valel kipuvad siiski olema lühikesed jalad ning selline pettus tuleb igal juhul ilmsiks ning alusetult saadu tuleb kahjuks tagasi maksta. Kui mitte teisiti, siis läbi sunni ja täitemenetluse.

Tundub keeruline protsess olevat? Pisut ehk jah ja eriti siis, kui elatisabi taotlemise protsess tehakse läbi esmakordselt. Protsessi mõningast keerukust möönavad ka kohtutäiturid. Täna on elatisabi puhul kehtiv keeruline kolmnurk – kohtutäitur peab arvestust väljamaksmisele kuuluva täitemenetlusaegse elatisabi summa üle ja edastab need andmed Sotsiaalkindlustusametile, kes omakorda maksab elatisabi summa välja ja riigi nõudena lapsevanema võlgnevuse, mis tekkis tänu elatisabi maksmisele, võtab arvele Maksu- ja Tolliamet. Selline kolmnurk teeb elatisabi kui avaliku teenuse selle saajale keeruliseks – igas etapis võib juhtuda tõrkeid ja avaliku teenuse tarbijal võib olla üsna keeruline orienteeruda, kelle vastutusalas parasjagu tõrge sees on. Riigi teenused võiksid olla selged ja lihtsad nii taotlejale kui teenuse osutajale. Kõigil osapooltel oleks palju lihtsam, kui kogu protsess oleks koondatud ehk ühe asutuse katuse alla.

Rohkem informatsiooni täitemenetlusaegsest elatisabist ning ka täitemenetlusaegse elatisabi taotlemise avaldus on leitav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt.

Registriandmete väljastamine pühade ajal

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on pühade ajal avatud:

23.12.2024 avatud 9.30-12.00

24-26.12.2024 suletud

30.12.2024 avatud 9.30-12.00

https://kpkoda.ee/feed/
5368709121