Pankrotihaldurite kutsekogule teeb muret seadusepunkt, mis ütleb, et kui kohtutäituril pole enda tekitatud kahju hüvitamiseks piisavalt raha, võetakse see Koja arvelt. Kojal eelarve jaotub kolmeks: ühes potis on praegu pankrotihaldurite kutsekogu raha, teises potis kohtutäiturite ametikogu raha ja kolmandas koja ühine raha. Kahjusid on seni hüvitatud kohtutäiturite rahapotist, kuid sellest ei pruugi kauaks piisata.

Läinud aastal maksti kinni 200 000 eurot Urmas Tärno tekitatud kahju ning tõenäoliselt tuleb Kojal tasuda ka 300 000 eurot, mille tõi kaasa Kersti Vilbo süüasi.

Tärnot puudutava vaidluse juured ulatuvad aastate taha, mil ta müüs ühe kaubalaeva, kuid ei kandnud raha kohe võlausaldajast Peterburi pangale. 2018. aastal tehti võlgades kohtutäitur ametist lahti ja läinudaastane kohtuotsus jättis tema võla Koja kanda. Ehkki Koda on proovinud raha ka Tärnolt kätte saada, pole neid seni edu saatnud.

Kersti Vilbo jättis enda kätte enam kui kolmesajalt võlgnikult saadud raha. Sarnaselt Tärnoga kaotas ka Vilbo töö 2018. aastal. Inkassofirma soovib Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt 137 000 euro hüvitamist, PPA ja MTA kokku 138 000 euro hüvitamist. Väiksemate nõuetega on Koja ukse taga teisigi inimesi ja ettevõtteid.

Kohtutäiturite ametikogu pangakontol on praegu 150 000 eurot. Ning ehkki seaduses on ka punkt, mis kohtutäiturite ja pankrotihaldurite rahad lahus hoiab, ei pruugi see pankrotihaldureid aidata.

“Kui nõue pööratakse Koja vastu läbi täitemenetluse, siis võib sattuda ohtu ka kutsekogu liikmemaksudest kogutud rahalised vahendid,” kirjutas pankrotihaldurite kutsekogu juht Terje Eipre, kelle sõnul ei soovi kutsekogu enda korjatud rahaga riskiga.

Eipre selgitas, et kui kohtutäitur arestib kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja pangaarved, siis ei ole enam tähtsust, kelle liikmemaksudest on raha pangaarvele kogunenud.

“Kohtutäiturite ametikogul võtaks pankrotihaldurite kutsekogule võimaliku kahju hüvitamine ilmselt aastaid,” märkis Eipre.

Pankrotihaldurite hinnangul pole nende makstud liikmemaksude arvelt kohtutäiturite kulude katmine põhjendatud.

“Teeme ettepaneku algatada eelnõu koja jagunemiseks kaheks eraldiseisvaks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, keda teenindab ühine kantselei,” märkis Eipre justiitsminister Kalle Laanetile saadetud kirjas. Tema sõnul peaks pankrotihaldurite kutsekogu saama jagunemisel kaasa ka oma vara. “Eelkõige rahalised vahendid enda kontol,” täpsustas Eipre.