Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 8. septembrini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 8. septembriks 2023. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 15. septembril 2023.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning metoodikakomisjon püüab koolituskava koostamisel arvestada nende koolitustega, mida Koda on juba plaani võtnud ning vajadusel korraldab lisaks erikoolitused konkreetsetel teemadel (näiteks võlanõustamise spetsiifika) usaldusisikuks saada soovijatele.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 8. septembriks 2023 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 15. septembril 2023. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg 2024. aasta kevadisse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:

Jaan Lõõnik

Koja nõunik

6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Läti Kohtutäiturite Koda tähistas 20. tegevusaastat

Läti Kohtutäiturite Kojal täitus 20. tegevusaasta, mille puhul toimus Riias pidulik konverents „20 years for the institution of a sworn bailiff: achievements and challenges“.

Konverents toimus kolmes diskussioonpaneelis teemadel: „Täitmine – formaalsus või vajadus“, „Tõhusa täitmise vahendid ja meetodid“ ning „Juurdepääsuõigusi käsitlevate otsuste täitmise väljakutsed“.
Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esindas Riias Viljandi kohtutäitur Janek Pool, kes oli kutsutud konverentsile rahvusvahelise organisatsiooni UEHJ juhatuse liikmena.

Panelistid olid ülesannete kõrgusel ja pakkusid elavat arutelu. Samuti tunnustati Läti Kohtutäiturite Koja direktorit, kes on olnud sellel ametipostil organisatsiooni loomisest saadik.

Avalduste vastuvõtt usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks kestab 3. märtsini

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjon kuulutas välja avalduste vastuvõtu usaldusisiku esmasel koolitusel osalemiseks. Vormikohane avaldus koos lisadokumentidega tuleb esitada 3. märtsiks 2023. Vestlused toimuvad avalduse esitanutega 14. ja 15. märtsil 2023.

Usaldusisiku ülesanne on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

 

Usaldusisikuna tegutsemise õigust saavad taotleda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, teatud reguleeritud õiguskutsetes vähemalt kolm aastat tegutsenud, kuid ametist mitte üle viie aasta tagasi lahkunud, magistrikraadiga isikud või bakalaureuse kraadi korral vähemalt kaheaastase töökogemusega isikud õiguse, rahanduse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas.

 

Usaldusisikuks saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on esmase koolituse läbimine. Koolituse maht on 20-60 tundi ning sõltub isiku omandatud haridusest ja varasemast töökogemusest. Kuna huviliste hulk on suur ja praegu võlausaldajana töötavate isikute teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta puudub metoodikakomisjonil teave, siis otsustas metoodikakomisjon vähemalt esimestel aastatel võtta avaldusi vastu nii, et vestleb isikuga enne temale esmase koolituse individuaalkava koostamist, Avalduses esitatud andmete ja vestluse alusel määratakse isikule koolituse täpne sisu ja maht.

 

Koolitus tuleb läbida ühe aasta jooksul ning metoodikakomisjon püüab koolituskava koostamisel arvestada nende koolitustega, mida Koda on juba plaani võtnud ning vajadusel korraldab lisaks erikoolitused konkreetsetel teemadel (näiteks võlanõustamise spetsiifika) usaldusisikuks saada soovijatele.

 

Kuni 2024. aasta 30. juunini võib usaldusisikuks nimetada ka neid, kes ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

 

Vormikohane avaldus tuleb esmasel koolitusel algavas voorus osalemiseks esitada Kojale 3. märtsiks 2023 ning individuaalsed vestlused korraldatakse 14. ja 15. märtsil 2023. Järgmiste voorude ajakava hetkel kinnitatud ei ole, kuid ilmselt jääb järgmine avalduste esitamise aeg sügis-talvisesse perioodi. Avalduse vorm ja täiendav teave on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt aadressil https://kpkoda.ee/usaldusisikud/eksamid/.

 

Lisainfo:
Jaan Lõõnik
Koja nõunik
6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

Riik hakkab finantseerima täitemenetlusi perioodilise elatise nõuetes, raha nõutakse võlgnikult tagasi

1. jaanuaril 2023 jõustub kohtutäituri seaduse § 372, mille kohaselt maksab riik täitemenetluses kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue ning kui võlgnikult täiteasjas või mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui 100,80 eurot  koos käibemaksuga.

Kui ühe kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse tasu üksnes ühe täiteasja eest. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust, kuid kalendriaasta jooksul peab olema igakuise elatise nõuet menetletud vähemalt kuus kuud. Tasu muutub sissenõutavaks, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse, kuid see nõue täidetakse kõige viimases järjekorras, st peale riikliku elatisabi nõude täitmist. Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult sisse samas täitemenetluses lisaks kõigile muudele nõuetele ja menetluskuludele. Tasu makstakse kord aastas ning kogu täitemenetluse vältel, kui võlgnikult ei õnnestu piisaval määral põhitasu sisse nõuda. Kohtutäitur teeb riigilt tasu saamise otsuse võlgnikule teatavaks. Tasu nõude üle peab arvestust ja sissenõudja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.

Riik maksab tasu selleks, et tagada korrapärast ja efektiivset lapse elatise nõuete täitmist olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada vahendeid menetluse finantseerimiseks. Kui võlgnikult õnnestub saada täitemenetluse põhitasu piisavas ulatuses, siis riik tasu ei maksta ning võlgnikult seda pärast ka sisse ei nõuta.

Tasu riigilt küsimise otsustab kohtutäitur ning otsuse peale ei saa esitada kaebust (kohtutäituri seaduse § 311).

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab professor Paul Varulit

Pressiteade

08.12.22

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tunnustab meenemedaliga professor Paul Varulit aastatepikkuse koostöö eest, tänades teda panuse eest Eesti tsiviilõiguse arendamisel ning Eesti maksejõuetusõiguse kujundamisel.

 

Medal antakse üle pankrotiseaduse kolmekümnendale aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil täna Tartus. Konverents „Maksejõuetusõiguse revisjon – uut maksejõuetusõiguses. Pankrotiseaduse 30 aastat“ on pühendatud professor Paul Varuli juubelile. Konverentsil osalevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed eesotsas Koja esimehe Terje Eiprega, kes annab kohapeal professor Paul Varulile üle ka Koja hõbedast meenemedali.

 

Hõbedast meenemedal on valminud Roman Tavasti töökojas ja selle kujunduse on teinud Kairit Koovit. Medal on valmistatud   925 prooviga hõbedast ning kaalub 36 grammi. Medali kujundus on inspireeritud Koja liikmetele iseloomulikest tööriistadest – medali aversil kujutatud arveraamatut, kirjasulge ja oksjonihaamrit ja reversil on Eesti Vabariigi vapi kujutis. Medali servas paikneb Koja graafiline kiri „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda“.

Tegemist on esimese Koja poolt üleantava meenemedaliga.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.

 

 

Lisainfo:

Helen Rives

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

helen.rives@kpkoda.ee

www.kpkoda.ee

 

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja seisukoht Äripäeva 12.10.2022 artikli osas

artiklit näed siit: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/10/12/neli-kohtutaiturit-jaid-maksudega-hatta

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on seisukohal, et kohtutäitur peab olema oma õiguskuuleka käitumisega eeskujuks teistele ühiskonna liikmetele. Seetõttu on taunimisväärt, et Koja liikmete hulgas on  kohtutäitureid, kes omavad maksuvõlgu. Võlgade ajatamine on oma olemuselt maksuhalduri vastutulek kohustuste täitmise perioodi pikendamiseks, kuid juba tekkinud võlg sellega olematuks ei muutu. Mööname, et kohtutäiturite töös võib ette tulla juhtumeid, kus tehtud töö eest jääb tasu saamata ja kulud tuleb katta täituri isiklikust eelarvest. Sellised juhtumid on pigem erandid ning suures pildis ei tohiks mõjutada täiturite toimetulekut, sh maksukohustuste tähtajalist täitmist. Kohtutäiturid seisavad ühiskonnas seadusekuulekuse eest ja peavad seda olema ka ise.

Kohtutäitur on vaba elukutse esindaja, kes peab ametit enda nimel ja kogu oma vara vastutusel. Kuigi tegemist ei ole riigiametnikuga, täidab ta riigivõimu teostajana talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid: korraldab kohtulahendite ja muude täitedokumentide täitmist. Kohtutäitur on oma ametitegevuses ehk suhetes täitemenetluse osalistega avaliku võimu esindaja.

Kohtutäitur korraldab oma ametitegevust avaliku õiguse, mitte eraõiguse alusel ning peab arvestama kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ja piiranguid. See tähendab, et kohtutäituril ei ole võimalik tegutseda täitemenetluse käigus nõudeid täites tavapärase eraettevõtjana. Seega võib kohtutäitur täitemenetlust ja oma büroo tegevust korraldada omal äranägemisel sedavõrd, kuivõrd õigusaktidest tulenevad nõuded seda võimaldavad.

Eesti on täitesüsteemi ülalpidamine pandud alates 2001 võlgnike õlule läbi kohtutäituri tasude kehtestamise. Riigieelarvest kohtutäiturite tegevuseks vahendeid ei eraldata. See tähendab, et kohtutäituri tasudest peavad kohtutäiturid majandama oma bürood ja tasuma töötajatele palka, tasuma 5% liikmemaksu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, tasuma menetlusdokumentide edastamise kulud ja investeerima infotehnoloogiasse. Kohtutäiturite käibest arvatakse maha ametipidamisega seotud kulud. Peale kulude maha arvamist järelejäänud summa ongi kohtutäituri tulu, millelt tuleb tasuda maksud. Kohtutäituritele kohaldatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtja reegleid, mille kohaselt  tuleb neil saadud tulult  tasuda 20% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 2% kogumispensionifondi. Kõik tegutsevad kohtutäiturid on Maksu- ja Tolliametis registreeritud käibemaksukohustuslasena ja ning käibelt tuleb tasuda ka 20 % käibemaks. Ametitegevusega seotud kõrgendatud riski maandamiseks omavad kõik kohtutäiturid ka kohustuslikku ametikindlustust.

Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam toimub 25. oktoobril

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kuulutas välja kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami, mille kirjalik osa toimub 25. oktoobril. Avaldus eksamil osalemiseks tuleb esitada 19. septembriks.

Vastavalt kujunenud tavale korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda eksamid neile, kes soovivad astuda kas kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja ametisse, eksami kord aastas. Tänavu toimub eksami kirjalik osa 25. oktoobril. Esimest korda korraldab Koda eksami saneerimisnõustajaks kandideerijatele, kuivõrd alates 1. juulist 2024 tohib saneerimisnõustajana tegutseda vaid Koja kutsekogu liikmeks olev isik.

 

Kohtutäiturieksami sooritamine on kohustuslik kõikidele, kes soovivad asuda tööle kohtutäituri abina. Pankrotihalduriks võivad ilma pankrotihalduri eksamit sooritamata asuda vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäiturid. Saneerimisnõustajaks võivad ilma saneerimisnõustaja eksamit sooritamata asuda pankrotihaldurid, vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isikud, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.

 

Täpsemad eksamil osalemise tingimused ja eksamiprogrammid on avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel www.kpkoda.ee.

 

Lugupidamisega,

 

Reet Rosenthal

Eksamikomisjoni esimees

 

 

Info: Jaan Lõõnik, 6464619, jaan.loonik@kpkoda.ee

 

 

Teavitame, et 22.06.2022 toimub isikute vastuvõtt kuni 12.00

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda mõistab hukka endise kohtutäituri Kersti Vilbo tegevused

„Ajakirjanduses avaldatud andmete alusel mõisteti Kersti Vilbo süüdi mitmetes ametialastes kuritegudes. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda mõistab hukka endise kohtutäituri tegevuse ja peab seda äärmiselt taunimisväärseks, kuna endise kohtutäituri kuritegelik käitumine heidab varju kõigile 39 täna tegutsevale kohtutäiturile.   Kohtutäituri amet eeldab, et ollakse kõrge moraaliga, õigus- ja seadusekuulekas ning oma käitumisega äratatakse usaldust avalik-õigusliku ülesande täitmise suhtes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda alustas 2022.aastal regulaarset ja planeeritud haldusjärelevalve läbiviimist kohtutäiturite osas, et selgitada välja võimalikud kohtutäiturite  ametialased rikkumised ja ka riskid, mis võivad õõnestada täitemenetluse süsteemi usaldusväärsust ja kahjustada kohtutäiturite mainet.“.

Kohtutäiturid tähistavad 15. rahvusvahelist kohtutäiturite päeva

Täna, rahvusvahelisel kohtutäiturite päeval tegid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lektorid kokkuvõtte kevadisest loengusarjast. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja algatatud projektile „Kingime aega“ eesmärgiks on kasvatada õpilaste teadlikkust võlgnevusest, selle ennetamisest ja välistamisest. Üleskutsele reageeris 106 kooli üle Eesti. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid pidasid 86 loengut 69 koolis pea 1700 õpilasele. Algatus on saanud ootuspäraselt sooja tagasiside. Koolides on erialaspetsialistid oodatud ning tööga jätkatakse sügisel.

Ootame kõiki, kes huvitatud loengust võla teemal, kirjutama aadressile helen.rives@kpkoda.ee.

https://kpkoda.ee/feed/
5368709121