Koja vastus Äripäevas ilmunud artiklile “Pankrotihaldurite ja ombudsmani vahel puhkes sõda”
Pankrotihaldurid vastulauses: meie maine kukkus vigase kriitika tõttu alla igasugust arvestust
Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.
Koja teatel kubiseb kriitika valeväidetest ja -faktidest ning artikli ilmumine on kahjustanud kõigi Eestis tegutsevate pankrotihaldurite huve, on viinud alla igasugust arvestust pankrotihalduri kutsetegevuse maine suhetes võlgnike ja võlausaldajatega ning on tekitanud pankrotihalduri mainele korvamatut kahju.
Äripäev avaldab koja vastulause maksejõuetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu kriitikale, mis oli kirjas eilses artiklis.
- Eksamid toimuvad, kuid soovijad põruvad
Maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu ootab, et ametisse asuks rohkem uusi haldureid. “Ringkaitse, millega takistatakse uue põlvkonna ja digioskustega professionaalsete pankrotihaldurite juurde tulemist, peab lõppema,” seisis artiklis.
Pankrotiseaduse kohaselt võib pankrotihalduriks olla kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu liikmeks olev füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus, vandeadvokaat, vandeaudiitor, kohtutäitur, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, samuti isik, kes on omandanud välisriigi kutsekvalifikatsiooni, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.
Sama seadus sätestab, et halduri kvalifikatsioon antakse füüsilisele isikule, kes on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni ja kes on aus ja kõlbeline, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on sooritanud halduri eksami ning on läbinud halduri väljaõppe.
Seega lühidalt ja kokkuvõtvalt saab haldurina tegutseda iga vandeadvokaat või füüsiline isik, kelle haridusnõuded vastavad eelpool toodud loetelule, kes on igati kõlbeline ja aus ning kes on sooritanud eksami ja läbinud väljaõppe.
Koda on igal aastal viidatud eksami ka välja kuulutanud, paraku ei ole sellele tungi ning need üksikud soovijad, kes on eksamil osalenud, ei ole seda paraku sooritanud.
Need üksikud soovijad, kes on eksamil osalenud, ei ole seda paraku sooritanud.
Pankrotihalduri sissetulek on ebaregulaarne ja tagamata, esindama ei pea mitte klienti, vaid kaitsma kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.
Koja üheks organiks on ka eksamikomisjon, mis moodustatakse seitsmeliikmelisena, kellest kolm on kohtutäiturid, kolm on pankrotihaldurid ja üks audiitorkogu määratud audiitor. Eksami ettevalmistuse, läbiviimise ja tulemuste väljaselgitamise korraldab eksamikomisjon.
Vandeadvokaadid saavad haldurina tegutseda, kui esitavad kojale vastavasisulise avalduse ning kutsekogu juhatus selle heaks kiidab. Viimasel paaril aastal on lisandunud pankrotihalduriks kaks vandeadvokaati. Advokatuuris on üle tuhande liikme, hulgaliselt vandeaudiitoreid ja enamik 38st täna tegutsevast kohtutäiturist võiks vastavasisulise tahteavalduse esitamisel koja kutsekogu juhatusele saada pankrotihaldurid. Paraku neid tahteavaldusi ei ole tehtud.
Põhjuseks on, et pankrotihaldurid ei saa oma töö eest alati tasu kätte ning vastutus on suur. Seega on väide, et kojas on ringkaitse, mis takistab digioskustega professionaalsete pankrotihaldurite arvu suurenemist, valeväide.
- Kuidas ikkagi menetletakse rikkumisi
Viimsalu sõnul ei ole tema sõnul selge, milline halduri tegevus või tegevusetus on koja aukohtu silmis rikkumine. “Koja ajaloos on distsiplinaarkaristusi väga vähe, samas avalikkusel on etteheiteid selle riigi poolt usaldatud kutse esindajatele väga palju,” märkis Viimsalu.
Koja hea kutsetava kohaselt võib heas kutsetavas sätestatud põhimõtete rikkumise eest aukohus huvitatud isiku, justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel algatada aukohtu menetluse ja määrata kutsekogu liikmele distsiplinaarkaristuse, kui on alust arvata, et kutsekogu liige on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.
Koja aukohtu reglement sätestab aukohtu pädevuse, mille kohaselt aukohus võib lahendada koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid, kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku käitumise kohta esitatud kaebusi, kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud justiitsministeerium ning lahkhelisid, mis puudutavad kutsetegevusest ja isiklikest küsimustest tekkinud lahkhelisid kutsekogu liikmete vahel.
Taotlus aukohtu menetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Aukohtu menetluse algatamise otsustab koja kutsekogu juhatus lähtuvalt asjaolust, kas tegemist on aukohtu menetletava kaebusega või ei kuulu kaebus aukohtu pädevusse.
Aukohus ei hinda halduri tegevust või tegevusetust ning ei kaalu, kas tegemist on rikkumisega, vaid menetleb konkreetset rikkumist sisuliselt.
Seega on tegemist valeväitega, sest aukohtu menetluse algatamise taotlust hindab esmalt kutsekogu juhatus ja kui ilmnevad asjaolud menetluse algatamiseks, seda ka tehakse.
Aukohus ei hinda halduri tegevust või tegevusetust ning ei kaalu, kas tegemist on rikkumisega, vaid menetleb konkreetset rikkumist sisuliselt.
- Haldur pole ametnik, vaid vaba ettevõtja
Viimsalu ütles, et haldur ja tema büroo töötajad, abilised, kaasatud nõustajad ning esindajad ei tohiks tegeleda teenuste osutamiste ja äridega, mis tekitavad kas või näiliselt halduri usaldusväärsuse kohta küsimusi ja etteheiteid.
Pankrotihaldur on ettevõtja, kelle õigusi ja vabadusi, sh ettevõtlusvabadust, ei saa piirata. Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt on tegemist justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutusega, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seadustes sätestatud alustel ja korras.
Konkurentsiameti maksejõuetusteenistuse juht ja teenistujad on ametnikud (täidavad avalikku võimu) ja lähtuvad oma igapäevases tegevuses avaliku teenistuse seadusest.
Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud, samuti koja juurde kuuluvad usaldusisikud. Pankrotihaldur ei ole koja töötaja ega ametnik, vaid vaba ettevõtja ja koja kutsekogu liige, kes ka isiklikult vastutab oma tegevuse eest.
Avalikule teenistujale võib seadusest tulenevalt seada tegevuspiiranguid, pankrotihaldurile kui ettevõtjale paraku mitte.
Tõepoolest – avalikule teenistujale võib seadusest tulenevalt seada tegevuspiiranguid, pankrotihaldurile kui ettevõtjale paraku mitte.
Pankrotihaldur jälgib ja juhindub muu hulgas heast kutsetavast, mis arusaadavalt ei sea kõnealuseid piiranguid. Seega on tegemist vale arvamusega, et pankrotihaldur ei tohi tegeleda teenuste osutamiste ja äridega.
- Haldurid on usaldusväärsed
Pankrotiseaduse kohaselt peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Artiklist jääb mulje, et kohtud kuritarvitavad nimetatud sätet ning nimetavad pankrotiasju menetlema haldureid, kelle kohta on esitatud kaebusi lähtuvalt nende kõrvalistest tegevustest ja ärilistest huvidest, mis kahjustavad justkui nende sõltumatust ja erapooletust. Artikkel viitab otsesõnu ka kohtunikele, et nad ei täida seadust.
- Haldur ei pea tasuta töötama
Kõik haldurid peaksid Viimsalu hinnangul menetlustoiminguid selgitama tasuta. “Kõik inimesed ja asutused ei ole ega peagi olema professionaalsed pankrotimenetlustes osalemise gurud,” põhjendas Viimsalu.
Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt kaetakse konkurentsiameti kulud riigieelarvest. Kohtutäituri seaduse kohaselt moodustub koja vara kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest, aukohtu otsuse alusel laekuvatest trahvidest, koja vahendite paigutamisest saadavast tulust, annetustest ja muudest laekumistest.
Seega on koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul pisut teine olukord – vaatamata sellele, et riik on kojale delegeerinud avaliku ülesande täitmise, ei tule koja finantsvarad mitte riigieelarvest, nagu maksejõuetuse teenistusel, vaid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite liikmemaksudest.
Kui pankrotihaldur osutab õigusabi, siis tegemist on tasulise teenusega juba eelkõige seetõttu, et pankrotihalduril ei ole iga kalendrikuu viiendal kuupäeval palgapäeva.
Pankrotihalduril ei ole iga kalendrikuu viiendal kuupäeval palgapäeva.
Lõpptarbijale tasuta õigusnõu ei ole tasuta selle pakkujale. Kui riik peab oluliseks sellise nõu kättesaadavust, siis lõppastmes ta hüvitab selle pakkujale. Selliselt majandustingimustes see toimibki. Ükski jurist tasuta õigusnõu andmist ei saa endale lubada, sest ka tema vajab sissetulekut.
Ka tasuta õigusabi on tarbijale tasuta, aga osutajale maksab seda riik põhjusel, et muidu jääks see teenus teatud sihtrühmale selle kalliduse tõttu kättesaamatuks.
Kedagi ei saa sundida andma tasuta teenust – selle tagajärg võib hullemal juhul olla pankrotihaldurite ridade hõrenemine ja efekt vastupidine soovitule.
Kohtupraktikas on tasuta töötamist peetud ka pistise andmiseks.
Seega on tegemist taas vale seisukohaga – pankrotihaldur on ettevõtja, mitte kuupalgaline koja töötaja või ametnik ning teenib ettevõtlustulu, millest ta saab ka oma töötasu. Kui ettevõtlustulu ei ole, ei ole ka töötasu.
- Haldurite juhtimine on kvaliteetne
Viimsalu märkis Äripäevale, et koja tegevjuhtkond lobistab läbi kohtute, proovides vastandada teenistust kohtutega. Viimsalu nimetas seda arusaamatuks käitumiseks. Viimsalu sõnas, et kõik riigiasutused peaksid ühise eesmärgi nimel väljas olema. “Koda on oma juriidiliselt vormilt sama mis töötukassa, finantsinspektsioon, tervisekassa, audiitorkogu, aga juhtimiskvaliteedi tase on võrreldes nendega madal,” ei halastanud Viimsalu.
Nagu juba eespool selgitatud, on koda küll avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid mitte valitsus- ega riigiasutus. See muidugi ei tähenda seda, et koda võiks lubada kvaliteedi langust juhtimiskvaliteedis.
Koja kõrgeimad organid on ameti- ja kutsekogu. Koja juhtorgan on eestseisus, kes juhib ja planeerib koja tegevust ning korraldab koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Eestseisus tagab ameti- ja kutsekogu otsuste elluviimise ning kojale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise ning on pädev andma nii ameti- kui ka kutsekogu juhatusele korraldusi ning delegeerima neile ülesandeid. Eestseisusesse kuuluvad nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse liikmed.
Seega on kõnealuse artikliga seatud kahtluse alla ja solvatud mitte ainult kutsekogu juhatuse, vaid ka ametikogu juhatuse pädevust ja juhtimiskvaliteeti.
Kahtluse alla on seatud ja solvatud mitte ainult kutsekogu juhatuse, vaid ka ametikogu juhatuse pädevust ja juhtimiskvaliteeti.
Ilmselgelt ei ole maksejõuetuse teenistuse juht ja ajakirjanik kumbki vaevunud omale selgeks tegema koja struktuuri, pankrotihalduri õiguslikku seisundit ja muud asjasse puutuvat ning süvenema koja tegevust sätestavatesse õigusaktidesse.
Mis puutub koja ja kohtute kohtumistesse, siis on sellised kohtumised traditsioonilised ning toimuvad mitu korda aastas. Ja kohtumised ei toimu mitte ainult kohtunike ja pankrotihaldurite vahel, vaid ka kohtunike ja kohtutäiturite vahel. Kohtumiste eesmärk on vastastikku välja tuua ja arutada ameti- ja kutsetegevuses ette tulevaid probleeme, parandada ja ühtlustada kvaliteeti ning panustada õigusloomesse.
- Pankrotimenetluste arv ei ole nii suur
Artikli juurde lisatud arvandmed pankrotihalduritel olevate pankrotimenetluste kohta ei ole tõesed.
Maksejõuetuse teenistusest saadud teabe kohaselt pärinevad arvandmed kohtute infosüsteemist, kuid maksejõuetuse teenistus on ära unustanud ühe olulise detaili – nimelt võib pankrotihaldur olla seotud advokaadina ka mõnes pankrotivälises kohtuasjas, samuti tunnustamise menetlused vms.
Äripäeva avaldatud nimekirjas on pankrotihalduritena kirjas ka isikud, kes ei ole pankrotihaldurid ning neil ei saa olla mitte ühtegi pankrotiasja.
Advokaadina ja juristina töötavad pankrotihaldurid esindavad oma kliente ka muudes kohtuasjades, mis ei ole pankrotiasjad. Kahjuks ei ole arvandmete hankimisel tehtud vahet tsiviil-, kriminaal- ja pankrotimenetlustel, kuid kui ka oleks, isegi siis oleksid need andmed kordades ülepaisutatud ning valed, millest on omakorda tehtud ebapädevaid järeldusi maksejõuetusteenistuse poolt.
