Kohtutäiturid on hämmingus justiitsministri tänasest avaldusest
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi: Koda) leiab, et justiitsminister Urmas Reinsalu tänane avaldus võtta riiginõuete täitmisele pööramine kohtutäituritelt ära on arusaamatu ning vajaks kindlasti põhjalikumat analüüsi.
Eesti Vabariigis reformiti tsiviiltäitemenetlust 2001. a ning selle eesmärgiks seati riigi kulude kokkuhoid, seda eriti just tööjõukulude ning kogu süsteemi ülalpidamiskulude arvelt. Reform on olnud edukas, sest lisaks riigi ressursi kokkuhoidmisele (riik ei pea täitemenetlust rahastama) ja nõuete täitmise efektiivsuse märgatavale tõusule on õiguskuulekus Eestis tänu aktiivsetele kohtutäituritele paranenud.
Sundtäitmisele esitatud nõuete täidetakse sõltuvalt nõude liigist 40-60 protsenti. See on EL kontekstis väga hea tulemus. Nõuete koguarv väheneb iga-aastaselt. Kui 2011. aastal alustasid kohtutäiturid täitemenetlust 134 235 täiteasjas, siis 2016. aastal 107 083 asjas, mis on 20,2 % võrra vähem. Alates 2011. aastast jaotatakse avaliku võimu kandja nõudeid Koja vahendusel, kui 2011. aastal jaotati 94 426 eelnimetatud nõuet, siis 2016. aastal 70 188 nõuet, mis on 25,7 % võrra vähem.
Justiitsministri väitel läheb täitemenetluse ümberkorraldamine esialgsel arvutusel maksma 4,3 miljonit eurot. Koda juhib tähelepanu, et taolise sammuga tekitab riik endale eelarvelise püsikuluartikli, mis hakkab aastati ilmselt suurenema (1. aastal 827 000 eurot). Ehk siis esimese aastaga 5,1 miljonit ja iga järgmine aasta ca 1 miljon eurot. Täna ei maksa riik midagi.
Kohtutäituritele ei maksa riik praegu tasu, vaid vastupidi – teenib ise kohtutäiturite poolt riigimaksude näol suurt tulu. Hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja (üksikema, miinimumpalgaga töötaja, õpetaja, arst jpt). Ka erasissenõudja (väikeettevõtja, üksikisik) peab oma maksudest finantseerima riiginõuete eelistäitmist, kusjuures tema nõuete täitmine lükatakse põhjendamatult tagaplaanile.
2015 aastal oli kogu täiturite pealt maksustamisele minev tulem 3,5 miljonit, millelt täiturid maksid ära tööjõumaksud (ca 1,5 miljonit) – seda riik enam saama ei hakkaks vaid hakkaks sellele peale maksma. Seega riigi kulu kokku investeering 4,3 miljonit (eelmine e-täituri 1,3 miljonit) pluss 827 000 eurot iga aasta ning saamata jäävad maksud 1,5 miljonit. Seega koormus riigieelarve oleks 6,6 miljonit, sest täituritelt laekuvatele tööjõumaksudele peab leidma uue katteallika.
Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on rakendatud valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest ning selline praktika on ennast õigustanud. Kusagil neist riikidest ei doteerita täitemenetluse süsteemi riigieelarvest. Täitemenetluse tasude tasumise kohustus on valdavalt võlgnikul. Justiitsminister Urmas Reinsalu kavandatav pooleldi riiklik ja pooleldi erasüsteem toimib Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja teistes tuntud Kesk-Aasia vabariikides, kuid ka seal on suundumus üleminekuks riiklikust eratäitesüsteemile.
Arusaamatuks jääb Reinsalu püüe riigiaparaati suurendada, kuigi koalitsioonilepingus on kirjas riigiaparaadi vähendamise plaan.