Justiitsministri käitumine on vastuolus kaasamise hea tavaga

Urmas Reinsalu esmasepäevane pressiteade tuli nii kohtutäituritele, kui ka mõningatele valitsuskabineti liikmetele täieliku üllatusena.

Justiitsministeeriumi ametnikud on peale ministri avaldustust kommunikatsioonis kasutanud väljendeid „sisemised arutelud“, „mitmed arutelud“ ning „Selle teema valitsusele esitamise tingib valitsuse möödunud aasta 13. juuli otsus“ .

Eesti riigis kehtib kaasamise hea tava: „Kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi, aga vajaduse korral lisaks ka otse huvirühmade poole pöördudes ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Hea tava ei ole kindlasti see, et huvirühmad saavad kaootilisi infokilde läbi ajakirjanduse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles ühel Riigikogu õiguskomisjoni istungil: “Kui keegi leiab, et kommunikatsiooni on olnud vähe, siis selge on see, et seda ongi olnud vähe!”

„Antud juhul on kommunikatsioon sidusrühmadega olnud olematu ning ministri ja ka ministeeriumi salatsev käitumine kahjuks kaugel heast kaasamise põhimõttest,“ tõdeb Koja esimees Mati Kadak.

Ministeeriumi tööplaanis on Koja liikmeskonda puudutavalt sees järgmised tegevused:

• Täiturite erinevate mudelite VTK (juuli) ja II p/a eelnõu, dets
• Maksejõuetuse andmestiku kättesaadavaks tegemine, juuli

Täistööplaani leiab siit: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_tooplaan_2018.pdf

Sellest infokillust võib järeldada, et on tulemas väljatöötamise kavatsus, kuid ministri esmaspäevane avaldus ning ministeeriumi ametnike täiendavad selgitused ei too tulevikuplaanidesse täit selgust.

Veelgi enam. Riigikohus ütles oma 25.01.2018 lahendis 2-15-17249 selge sõnaga, et kohtutäiturite tasumäärad suurtelt nõuetelt arvutatuna on väga suured (lausa põhiseadusega vastuolus olevad). Kohtulahendi järgselt algatas Justiitsministeerium seaduse muudatuse, millega suurtelt nõuetelt arvutatavaid tasusid kärbiti oluliselt. Vastukaaluks tegi Justiitsministeerium ettepaneku suurendada väikestelt nõuetelt arvestatavaid tasumäärasid. Need jõustusid 10. juunil k.a.. Ei läinud mööda kuudki, kui justiitsminister tuleb välja avaldusega, et tasumäärad on ka väikestelt nõuetelt liiga kõrged. Tahtmatult tekib küsimus, kas ta mõni kuu varem ei taibanud seda või millise võlgniku tellimusel taoline avaldus on tehtud? On täiesti põhjendamatu, miks eranõuete puhul on normaalne kohustada võlgnikku tasuma kohtutäituri tasu, kuid riiginõuete puhul ei ole see võlgnikule otstarbekas?

Oktoobris jõustuva seadusemuudatuse kohaselt peab Koda tegema EMTA jaoks kohtutäiturite registri ning sellesse investeerima tuhandeid eurosid. Justiitsministeeriumi esmaspäeval avalikustatud arengusuundasid arvestades on seesugune investeering raha põletamine. Kuidagi heitlik on justiitsvaldkonna juhtimine, või kuidas?

Koda kutsub ministeeriumit ning valitsust üles lähtuma heast kaasamise tavast ning kaasama antud protsessi ka kohtutäiturid.