Mida kujutab endast pärandvara pankrot?

Inventuuri abil saab seega välja selgitada pärandaja varad ja kohustused – see hõlmab kinnisvara, pangakontosid, väärtpabereid, laene ja muid kohustusi. Kui inventuur on tehtud, vastutab pärija ainult nende võlgade eest, mis on inventuuri käigus tuvastatud ning vastutus piirdub pärandvara väärtusega, mitte kogu oma isikliku varaga. Kui pärija võtab pärandi vastu ilma inventuuri tegemata, vastutab ta pärandaja kõikide võlgade eest, sealhulgas ka nende eest, mille olemasolust  ta varem ei teadnud.

Pärija saab notariaalselt tõestatud inventuurinõude (koos pärimismenetluse algatamise avaldusega (sellisel juhul viiakse inventuur läbi pärast pärandi vastuvõtmist) või pärandi vastuvõtmise avaldusega) esitada kuni kolme kuu jooksul alates ajast, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja inventuurinõuet ei esita, vastutab ta isiklikult pärandaja võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.

Notar määrab inventuuri läbiviijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes ja annab inventuuri tegemiseks ning pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 2 kuud ega pikem kui 3 kuud. Väga kaalukatel põhjustel võib notar inventuuri läbiviimisetähtaega pikendada. Notar esitab kohtutäiturile talle teadaolevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel.

Inventuuri käigus teeb kohtutäitur selgeks, millised õigused ja vara ning millised kohustused on olnud pärandajal surmapäeva seisuga. Kohtutäituril on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Kui pärija jätab pärandvara nimekirja kandmiseks avaldamata pärandi hulka kuuluvaid asju või õigusi või avaldab olematuid kohustusi selleks, et kahjustada pärandaja võlausaldajaid, vastutab pärija pärandaja kohustuste täitmise eest ka oma varaga.

Pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks algatab kohtutäitur üleskutsemenetluse, mille läbiviimiseks avaldab Ametlikes Teadaannetes teate, milles sisaldub üleskutse kõigile isikutele, kellel on pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest. Teade sisaldab samuti teavet nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärgedest.

Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ja õigused ning kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile, peale mida loetakse pärandvara inventuur lõppenuks.

Pärimismenetluses pärandi inventuuri tegemisel on kohtutäituri tasu maksjaks pärija. Kui  pärijaid on rohkem kui üks, vastutavad nad tasu maksmise eest solidaarselt. Kohtutäituri tasu suuruseks  on 0,15% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile.

Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kui inventuuri läbiviimist nõudis mitme pärija hulgast vaid üks pärija, kehtivad inventuuri tagajärjed selle pärija suhtes, kes inventuuri nõudis.

Pärast inventuuri läbiviimist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused kindlas järjekorras: esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud.  Järgmisena rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded ning kolmandana täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Kui pärija täidab kohustused muus järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

Kokkuvõtlikult, mida võib siis pärandvara inventuuriga ära hoida?  Pärandvara inventuur on oluline õiguslik protseduur, mis annab selguse pärandaja varade ja kohustuste kohta ning aitab vältida ootamatuid finantskohustusi. Ilma inventuurita võib pärija võtta endale teadmatusest suuri võlakohutusi, mis ületades pärandvara väärtuse, võivad pärija viia isiklikesse rahalistesse raskustesse.  Pärandvara inventuur on seega oluline vahend pärijate huvide kaitsmiseks ja pärimisest tulenevate riskide maandamiseks, eriti juhul, kui pärandaja varaline seis pole pärijale täielikult teada. Pärandvara inventuur ei vabasta võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutust pärandvara väärtusega.