Suhtluskordade praktikast

Muudatused

01.09.2022 jõustunud Riikliku Perelepitusteenuse seaduse jõustumisega toodi mõneti peidetult täitemenetluse seadustikku (edaspidi TMS) sisse muuhulgas uus täitedokument- vanemluskokkulepe – aga muudeti lisaks TMS-s  ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) suhtlus- ja hooldusõigust korraldavaid sätteid kardinaalselt senist õiguse rakendamise korda arvestades, põhimõtteliselt ja teadlikult.

Vahetult märgatavatest ja põhimõttelistest muudatustest üks on nähtav TsMS-s ning kaks TMS-s. TsMS-s muutus kohustusliku lepitusmenetluse läbimise vajadus ja kord. TMS-i täiendati vabatahtliku täitmistähtaja ning sunniraha määramise osas. Mittemärgatavatest on kasvanud lapse ärakuulamise osa ning täituri diskretsioon trahvi määramise ettepanekuga seoses.

Perelepitusseaduse (hiljem muudetud Riikliku Perelepitusteenistuse seaduse) seletuskirjast võib lugeda, et eelnõuga kavandatud perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (edaspidi TsMSRS), TsMS-i ja TMS-i muudatuste eesmärk on muuta vanemate lahkhelide korral lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korraldamine sujuvamaks nii kohtumenetluse ajal kui suhtluskorra lahendi täitmise faasis. Seega otsustas seadusandja menetluse kiirendamise ja lapse lahuselavast vanemast võõrdumise eesmärgil eemaldada senine kohustuslik lepitusmenetlus (TsMS § 563 lg 8), kui üks täitedokumendiks muutumise eeldus, kujundades seeläbi vahetu täitedokumendi kujunemise. Perelepituse seaduse seletuskirja kohaselt tulenes muudatus elulisest vajadusest kiirendada menetlust sest /sunnivahendite määramise ajaks on lapse ja vanema suhtlusesse jäänud juba niigi pikem paus/… ning /… vältida lapse võõrdumist lahus elavast vanemast./.

Täitemenetluses on oluline tähelepanek muutusele seoses vabatahtliku täitmistähtajaga. Kui üldine vabatahtlik täitmise tähtaeg on 30 päeva, siis suhtluskordade täitmisel kohtulahendite ja vanemluskokkulepete alusel määrab kohtutäitur täitmise tähtajaks minimaalselt 10 päeva ning maksimaalselt 30 päeva.

Vabatahtliku tähtaja määramisel on jätkuvalt erisuseks esilagse õiguskaitse  lahendid, mille täitmine on viivitamatu, kuid vabatahtliku täitmise tähtaeg lähtub kohtupidamises mõistlikkuse põhimõttest.

Täitemenetluse teine oluline muutus on seotud vabatahtliku täitmise tähtaja järgsete sunnivahenditega lahendi täitmisele suunamisel. Kui enne 01.09.2022 kehtis TMS § 179 lg 2 sõnastuses, mis viitas kohustatud isiku takistamisel TMS § 183 kohaldamisele, mis omakorda viitas TMS § 261 (sunniraha) kohaldamisele kohtutäituri poolt määratuna, siis kehtiv kord samas paragrahvis (179 lg 2) on asendatud kohtutäituri taotlusega kohtule trahvi määramiseks.

Kohtutäituri taotlusele trahvi määramiseks peab olema täidetud eeldusena kohustatud isiku poolne sundtäitmise takistamine ja sissenõudja avaldus.

Küsimused/probleemid seoses muudatustega

Enne 01.09.2022 algatatud kohtumenetlused. TsMSRS § 26 lg 1 kohaselt lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Teisisõnu kui suhtluskorra lahendis, mille kohaselt kohtumenetlus algatati enne 01.09.2022 peab olema läbitud ja nurjunuks kuulutatud lepitusmenetlus, et kohtulahendit saaks täitemenetluses täita. Arvestades, et seaduse jõustumisest on möödas üle kahe aasta, on tõenäosus, et täituri lauale lepitusmenetluseta läbinud suhtluskorra lahendeid, mis tehtud enne 01.09.2022,  jõuab üsna väike arv.

Täitmise võimalikkus. TsMS § 5621 lg 1  kohaselt määrab kohus sunnivahendid. Siinkirjutajani on jõudnud kohtulahendeid, milles kohtu kohustus määrata sunnivahendid on täitmata. Kui viidatud normi kohaselt on sunnivahendi sisustamise õigus kohtul (st peab olema lahendis ära märgitud),  ei saa pelgalt TMS § 179 lg 2-st lähtudes täitmise takistamisel sunnivahendeid määrata. Vastalisel juhul täidaks kohtutäitur TsMS-st tulenevaid kohtu funktsioone, mis on vastuolus õiguse kohaldamise kui sunni jõu rakendamise üldpõhimõttega. Küll aga peab märkima, et kohtulahend, milles sunnivahendeid märgitud ei ole, on täitmiseks kohustuslik ja  kehtiv (TsMS § 5621 lg 3) ning jätkuvalt täitedokument, mille alusel täitemenetlust võib algatada (TMS § 2 lg 1 p 1). Siinkohal peab arvestama, et  sunnivahendite märkimata jätmisel jääb täitemenetlus pelgalt informatiivseks.

Trahvi ettepanek kohtule. Kui enne 01.09.2022 kehtinud korra kohaselt otsustas kohtutäitur sunniraha määramise, siis üheks eesmärgiks oli kohtutäituri otsustusõiguse vaidlustamise järgsete vaidluste ja kulude ärahoidmine. Sunniraha määramine asendati kohtutäituri ettepanekuga kohtule trahvi määramiseks. Trahvi määramise esmaseks eelduseks sunnivahendi olemasolu kõrval resolutsioonis on kohustatud isiku poolne sundtäitmise takistamine. Takistamise lihtsaim tuvastus on ilmselt olukord, kus kohustatud isik ust ei ava, samas kui suletud ukse taga olev laps annab häälekalt teada soovist ruumist väljuda ja lahuselava vanemaga viibida. Selliseid olukordasid ilmselt täitemenetluses ei esine. Täitemenetluses esinevad pigem olukorrad, kus „laps ei taha“, mistõttu TMS § 179 lg 2 esimene eeldus- takistamine- peab saama kohtutäituri poolt otsustatud. Ja siinkohal peab kohtutäitur otsustama, kas lapse keeldumine lugeda kohustatud isiku poolseks sundtäitmise takistuseks või mitte.

Lahendite täitmine töövälisel ajal. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. TMS § 30 kohaselt viiakse täitemenetlust puhkepäeval, riigipühal ja öisel ajal kella 22-st kuni kella 6-ni ainult edasilükkamatutel asjaoludel.

Teadaolevalt on valdav osa suhtluskorra lahenditest täitmiseks töövälisel ajal. Järjest sagedamini näeb lahendeid, mille kohaselt suhtluskord toimub nädalavahetusel või on kohtu poolt korraldatud riigipühal (jõulud, aastavahetus jne).

Täitemenetluse seadustik ei tunne tavainimesele sarnast tööaega, sest täitedokument vajab täitmist. Täitmistoimingust keeldumise aluseks ei saa olla  seega väsimus, puhkus, nädalavahetus, oma lastega tegelemine või töövälisel ajal tavainimesele muu harjumuspärane tegevus, sest riik on sunnijõu rakendamise üle andnud kohtutäiturile ning viimase kohustuseks on võimaluste loomine büroo toimimise kaudu. Ainus praktikas järjest vähem esinev võimalus välistamaks täitedokumendi täitmist oleks ehk TMS § 179 lg 1 märgitud imperatiivse kohustuse täitmata jätmine (kohaliku omavalitsuse esindaja puudumine).

Probleemiks on praktikas aga kujunenud olukorrad, kus töövälisel ajal (sh nädalavahetusel) suhtluskordade täitmisel kattuvad erinevate menetluste täitmised. Kahes kohas samal ajal olemist tänapäevane teadus veel ei tunne, mistõttu tuleb loota, et kohtutäituril on määratud abi, kuid kui kokkulangevaid suhtluskordasid on rohkem kui kaks, siis arusaadavalt jääb ühest abist väheks. Seadusandja on küll kohustanud kohtutäituril bürood pidama ja varustuma nii tehniliste vahendite kui ka inimressursiga, kuid jätnud määratlemata, mitu abi peaks kohtutäituril olema selleks, et seadusest tulenevat kohustust täita.

Samuti paneb kohtutäitureid nördima ebaproportsionaalne tasustamise kord võrreldes avaliku- või erasektori ametite ja elukutsetega. Näiteks ametnik saab avaliku teenistuse seaduse järgi ületunnitöö eest 1,5 kordset (§ 39 lg 7) ja riigipüha ajal töötamisel kahekordset (§ 40 lg 4) põhipalka. Sama põhimõte tuleneb  ka töölepinguseadusest.

Suhtluskorra lahendi täitmise eest on ette nähtud kohtutäituri põhitasu, kuid korduval täitmisel tuleb lähtuda lisatasuna tunnitasust (KTS § 47). Tunnitasu arvestamise määr on fikseeritud 40 eurole, olukorras kus täitemenetluse läbiviimine KTS § 36, 38 ja 381 alusel on aja ja toimingute osas ebaproportsionaalne. Kui nt KTS § 36 nimestikku kuuluvad toiminguliselt vallasasja väljanõudmised ja kinnisasja väljaandmised, siis teeb kohtutäitur toiminguid tööpäeval, mitte selle väliselt. Suhtluskorra lahendite täitmisel on lahendi täitmise aeg täitedokumendi koostaja poolt ette antud ning valdavalt töövälisel ajal.

Kokkuvõte

Veidi enam kui paar aastat tagasi jõustunud muudatused on kiirendanud suhtluskorra lahendite täitmisele edastamist, kuid kahetsusväärselt ei ole need lahendid alati täidetavad. Sunniraha asendati kohtu poolt trahvi määramisega, mis aga ei välista kuidagi edaspidist vaidlust kohtus.

Kohtutäituri vastutus ja tasu ei ole proportsioonis teiste eluvaldkondade tasustamise põhimõtetega.

Ilmselt kasvab tulevikus lapse ärakuulamise osa täitemenetluses, kui üks lapse heaolu väljaselgitamise komponent (lastekaitseseaduse § 3 lg 1).