Kohtutäituri seaduse  § 9 lõikest 6 tulenev Koja kohustus kahju hüvitamisest

Tegu on riigivastutuse teostamise, s.o avalik-õigusliku ülesande täitmisega. Sealjuures ei saa Koda ennetada ega vähendada kahju teket, mille ta on kohustatud seaduse alusel hüvitama. Teisisõnu peab Koda hüvitama täitemenetlusega õigusvastaselt tekitatud kahju, mida ta ei ole ise tekitanud ja mille teke ei ole tema kontrolli all. Seda seetõttu, et Koda kui üks haldusjärelevalve teostajatest küll kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, kuid mitte kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, mille kaudu ongi peamine, kui mitte ainus võimalus kahju tekitada. Ametialase arvelduskonto käivet kontrollib riik ehk Justiitsministeerium.

KTS § 9 lõike 6  kohta osas võib tõstatada kaks olulist küsimust. Esiteks sarnaselt teiste vabade elukutse esindajatega, kelleks on näiteks notarid ja vandetõlgid, puudub neil avalik õiguslik ülesanne, mille kohaselt tuleb neil ebaausate kolleegide tekitatud kahju kannatanutele kinni maksta. Miks on kohtutäiturid siis justkui ebausaldatavamad kui muud vaba elukutse kandjad, kui tegelikult puudub Kojal võimalus ebaausust kuidagi kontrollida? Teiseks on aga õigusnormi kehtestamisel jätnud riik andmata õigusnormi, millega Kojale eraldataks vahendid kahju hüvitamiseks. Kas sellise normi kehtestamata jätmine võib olla vastuolus põhiseadusega?

Koda on pöördunud kohtusse kaebusega Eesti riigi vastu ja taotleb, et kohus algataks PSJKS § 2 p 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normiandja tegevusetuse ehk asjasse puutuva õigusloomelise akti andmata jätmise suhtes. Kui Riigikohus tunnistab normi puudumise  põhiseadusvastaseks, siis mõjutaks see Koja õigusi ka tulevastes sarnastes vaidlustes, olenemata sellest, kas ja millal võtab seadusandja vastu puuduva normi. Lünga põhiseadusvastaseks tunnistamisel oleks üldkohustuslik mõju, st kõigis asjaomastes õigussuhetes ja kohtuasjades tuleb lähtuda lünga põhiseadusvastasusest ja ületada see põhiseaduspärasel viisil. Sisuliselt tähendab see kohustust lähtuda õigusnormist, mille seadusandja on jätnud põhiseadusvastasel viisil andmata.

Koda on tänaseks olukorras, kus ta on 2022.aastal hüvitanud ühe kohtutäituri tekitatud kahju üle 200 tuhande euro ning hetkel on käimas I astme kohtus teine sarnane vaidlus, kus nõutakse Kojalt kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamist. Mõlemad endised kohtutäiturid on maksejõuetud. Kehtiv seadus ei võimalda aga Kojal nõuda, et riik talle omakorda tekkinud kahju hüvitaks. Puudub õigusnorm, mis kohustaks riiki andma Kojale rahalised vahendid talle pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks.

Koja eelarve koosneb liikmeteks olevate kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tasutavatest liikmemaksudest. Kohtutäiturite õigusvastaselt tehtud kahju, mida kohtutäituri vara arvelt ei saa hüvitada, on prognoosimatu suurusega ja sellise kahju ärahoidmine on Koja jaoks võimatu. Järelikult on seadusandja kohustatud lisaks avalik-õiguslikku ülesannet panevale normile (kahju hüvitamise kohustus) vastu võtma ka korrespondeeruva normi rahaliste vahendite eraldamiseks, mis võimaldaks Kojal seda ülesannet täita. Tähelepanu väärib siinjuures asjaolu, et Koda koosneb ameti- ja kutsekogust, st liikmemaksu maksvad Koja eelarvesse lisaks kohtutäituritele ka pankrotihaldurid. Kahju hüvitamise korral KTS § 9 lõike 6 kohaselt on aga vastutus Kojal tervikuna, st ka pankrotihalduritelt laekunud liikmemaksu arvelt.

Kohtu veskid jahvatavad aeglaselt, seega jääme ootama edaspidiseid arenguid Koja kohustuse osas, mis puudutab kohustust hüvitada kohtutäituri maksejõuetuse korral kohtutäituri poolt kahjustatud kannatanule kahju.