Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastus 30.11.2022 Äripäevas avaldatud artiklile
Äripäevas ilmus artikkel Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite Kojast (Koda):
Artiklist jääb mulje, justkui Koda sooviks ebaausa kohtutäituri tekitatud kahju kandmise „lükata maksumaksja õlule“. Nii see kindlasti ei ole ja lubage, ma selgitan pisut tausta.
Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellele riik on seadusega pannud rida ülesandeid kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsetegevuse korraldamisel. Koda peab täitma ja täidab talle seadusega pandud ülesanded, mis on tulenevad kohtutäituri seaduse §-st 78. Lisaks on kohtutäituri seaduse § 9 lõikega 6 on sätestatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastutus kohtutäituri tekitatud kahju eest, mis tähendab seda, et juhul, kui kohtutäitur ise ei suuda tasuda tema poolt tekitatud kahju, peab seda tegema Koda. Ja juhul, kui Koda kahju hüvitada ei suuda, läheb hüvitamise kohustus üle riigile. Nimetatud säte kohtutäituri seaduses on aga põhjendamatu ja riivab ebaproportsionaalselt Koja võimekust täita talle seadusega pandud põhiliste ülesannete täitmist. Kahju hüvitamise kohustuse sätestamine seaduses ilma vastutuste kandmise allikateta on sisutühi – õigussubjekt ei ole võimeline ilma rahastamise allikata seda vastutust kandma. Oleme sellele korduvalt juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu.
Lisaks selleks, et vältida kohtutäiturite poolt kahju tekitamist, peab toimima asjakohane ja tõhus haldusjärelevalve kohtutäiturite ametikontodele laekuvate vahendite õiguspärase kasutamise üle. Vastav ülesanne on justiitsministeeriumil. Endise kohtutäituri Kersti Vilbo tegevuse suhtes haldusjärelevalvet läbi ei viidud ning tal lubati ametist lahkuda enda sooviavalduse alusel. Täna on sellise tegevuse tulemuseks ülisuure kahjunõude hüvitamine. Ei ole kuidagi õiguspärane ega loogiline eeldada vastutuse kandmist isikult, kes kahju ära hoidmisesse ise panustada ei saanud.
Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kellele riik on delegeerinud osa riigivõimu teostamisest. Vabakutselised ehk ametit vaba elukutsena pidavad on kohtutäiturid peavad ametit oma nimel ja vastutusel. See tähendab, et ameti pidamisega seotud kulud kannab kohtutäitur isiklikult seadusega kehtestatud tasudest, mis on kehtestatud haldusaktide, kohtuotsuste jne sundtäitmise eest. Täitemenetlusega kaasnevatest tasudest, mida maksab võlgnik, tuleb tasuda büroo ülalpidamiskulud, sealhulgas maksta töötajatele palgad, Koja liikmemaks ning tasuda ka maksud jne. Täna on Eestis 39 kohtutäiturit ning raha, mis täiturite töö tulemusel riigieelarvesse laekub, ei ole just väike.
Kojale pandud kahju hüvitamise kohustus esimeses järjekorras on sisuliselt kohtutäituritele pandud solidaarvastutus, kus õiguskuulekad kohtutäiturid maksavad oma panusega läbi Koja liikmemaksude kinni ebaausa kohtutäituri tekitatud kahjud. Koda on korduvalt teinud justiitsministeeriumile ettepanekuid muuta nimetatud sätet, mis Kojale kahjuhüvitamise kohustuse otseselt paneb. Kahetsusväärselt ei ole aga nimetatud sätet muudetud ning märkimist vajab, et teistel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, näiteks notaritel, selline solidaarne kahjuhüvitamise kohustus puudub.
Vastab tõele, et meil on tekkinud olukord, kus Koda ei ole rahaliselt võimeline tasuma ebaausa kohtutäituri poolt tekitatud kahjusid, mis ulatuvad 300 tuhande euro juurde. Peamine põhjus seisneb selles, et selleks puuduvad Kojal vahendid – augustis 200 tuhande euro suuruse U.Tärno tekitatud kahju hüvitamise tagajärjel on tänaseks oluliselt vähenenud Koja ametikogu finantsvõimekus täita seadusega pandud ülesandeid sh investeerida kohtutäiturite tööks vajalike infosüsteemide arendusse, mille vajalikkust on rõhutanud nii Õiguskantsler kui ka Justiitsministeerium.
Riigivastutus kohtutäituri kahju hüvitamisel on hetkel jaotunud kahe subjekti vahel (Koda ja riik) ning on sõltuvuses esimeses järjekorras kahju hüvutamise eest vastutaja, ehk Koja, finantsvõimekusest. Seega väide, nagu tahaksime kahjunõude hüvitamise lükata maksumaksja õlule, on väär. Vaatamata sellele, et Kojal puudub rahastamisallikas kahjude hüvitamiseks, käitusime õiguskuulekalt ja heauskselt U.Tärno võlausaldaja suhtes ja täitsime selle kohustuse oma reservidest. Riigivastutuse seaduse kohaselt on tegemist aga riigi vastutuse ja kohustusega kahjud hüvitada. Kui aga vastutust delegeeritakse, tuleb selleks tagada ka rahastusallikad.
Kokkuvõtvalt – kohtutäiturite kahjud on riigivastutuse seadusest tulenevalt riigi kanda, olenemata kuidas riik on omakorda vastutust edasi delegeerinud. Delegeerimine iseenesest ei ole keelatud, kuid vastutuse võimelisuse tagamiseks peab tagama ka rahastamise, et see oleks ka reaalselt võimalik. Seega artikli väide – Koda püüab vastutust panna maksumaksja õlule – on meelevaldne ja eksitav – vastutus on juba eos riigil ehk maksumaksjal, sest kohtutäitur teostab riigivõimu riigi enda korraldusel.
