Uudised ja teated

P R E S S I T E A D E

7. august 2018

Küsitlus: 88% sissenõudjatest on kohtutäiturite tööga rahul

Ajendatuna justiitsministri hiljutisest hinnangust kohtutäiturite tööle otsustas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda viia läbi täitemenetluses sissenõudjana osalevate isikute seas rahuloluküsitluse. Küsitus viidi läbi e-maili teel ja sellele vastas anonüümselt 60 isikut, kellest 2/3 olid eraõiguslikust isikute sissenõudjate esindajad.

Küsitluse tulemusena selgus, et 88,2 % vastanutest olid kohtutäiturite töö korraldusega rahul, 87,9 % hindas väga heaks või pigem heaks kohtutäituri osutatava teenuse kiirust ja 93,1 % on rahul või pigem rahul kohtutäituri osutatava teenuse tulemusega. Sissenõudjad märkisid, et kohtutäiturid teevad oma tööd erinevalt. „Konkurents on tuntav, klienti väärtustatakse rohkem,“ märkis üks sissenõudja esindaja.

Sissenõudjad esitasid ka mitmeid märkusi kehtiva õigusruumi kohta. Vastustest kumas läbi, et õigusloome on üsnagi heitlik ning sageli kantud vaid ühekülgsest ideest või lähenemisnurgast, jättes maandamata kaasnevad riskid külgnevates aspektides. Näiteks avaldati pahameelt tsiviilnõuete aegumise tähtaja lühendamise üle kümne aastani, mille tagajärjel ei ole reeglina enam võimalik pöörata täitmisele nõudeid, kus võlgnik on  elatise nõudega kimpus.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on omaltpoolt juhtinud korduvalt seadusandja tähelepanu, et täitemenetlus on liialt kallutatud üksnes võlgniku huvide kaitseks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb alates 2010. aasta 1. jaanuarist kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurid.

Lisainfo:

Kristi Hunt
Kantsler
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tel 6463773
kristi.hunt[a]kpkoda.ee

Rahuloluküsitluse koondandmed on avaldatud lehekülje lõpus olevas failis


Kaitsta tuleb võlausaldajaid, mitte võlglasi

Selle nädala alguses justiitsministri Urmas Reinsalu välja käidud idee anda riiginõuded väljanõudmiseks maksu- ja tolliametile (MTA), et nõnda täitemenetlust võlglasele odavamaks muuta, näib õilis mõte, kuid kui uurida võlglaste käitumismustrit, siis tekib küll õigustatud küsimus, et miks kaitsta neid, kes teiste vastu hoolimatult käituvad ehk oma võlgu ära ei maksa?

Täitemenetluse anatoomiast kirjutasid hiljuti ajakirjas Sotsiaaltöö õiguskantsleri nõunikud Helen Kranich ja Angelika Sarapuu. Nad märkisid: „Täitemenetlust ei ole vaja siis, kui kohustusi täidetakse vabatahtlikult. Tegelikult võikski see olla ühiskonnas normaalsus, sest nii on ju aus, õige ja õiglane. Praegu ei ole mitte ühtegi takistust selleks, et siis, kui võlgnik näeb, et ta ei saa nõuet kohe täita, suhtleks ta kohe ise võlausaldajaga ja püüaks leida kokkuleppeid (näiteks koostada maksegraafiku). Sel juhul ei ole kohut ega kohtutäiturit üldse vaja.“

See on ideaalmaailm. Kohtutäiturid näevad aga oma töös hoopis midagi muud.  Kas kohtutäituri tasud on liiga suured?

Justiitsministri avalduse tulemusena on alustatud keskustelu selle üle, et täiturite tasud on suured ja miks peab „vaene“ võlgnik veel kohtutäituri tasu maksma. Viimase küsimuse vastus seisneb selles, et kohtutäiturite süsteem on Eestis täielikult isemajandav, seda riik ei doteeri ning sellepärast peavad kohtutäituritasud katma kõik kulud. Mis on ka õiglane, sest inimene, kes on jäänud võlgu ja lasknud rahaasjad minna nii hapuks, et need lõpuks kohtutäituri kätte jõuavad, peab lõpuks hakkama vastutama.

Kohtutäituri tasude suuruse üle polemiseerides on oluline mõelda, millega neid võrdleme. Riigikogu liikme palkadega võrreldes pole need suured, riigiametnike hüvedega samuti mitte. Samas tõsi, miinimumtunnitasuga võrdluses on nad muidugi suured. Taas tekib siin õigluse küsimus. Eriti arvestades, et mitte keegi ei satu täitemenetlusse nö juhuslikult.  

Kes vajab kaitset?

Võlgnikud on üldiselt agarad täituritega kohtuskäijad. Ikka selleks, et maksmisest lõpuks pääseda. Paljud on lausa uhked, kui õnnestub võlausaldajale ja täiturile „müts pähe“ tõmmata ning võlad maksmata jättagi. Jätsin trahvi maksmata, lasen endale miinimumpalka maksta, kantisin kõik varad pruudi nimele ja nüüd olen puhas poiss, on väga levinud elufilosoofia.

Kohtutäiturid kuulevad tihti ka võlgastelt süüdistusi, justkui oleks nemad süüdi inimese elu rikkumises ja võlgade pärast kiusamises. Üldiselt peetaksegi täitureid justkui kurjamiteks, kuigi tegelikult on võlasilmusesse sattumises süüdi ainult inimene ise. Täitemenetlus asub vaidluse lõpus ja selleni jõudmiseks on tavaliselt võlgade ümber kembeldud juba aastaid. Seega on võlgnikul olnud palju aega ja võimalusi oma kohustused vabatahtlikult täita. Õigupoolest on kogu täitemenetluse ja kohtutäituri tegevuse eesmärk ainult üks: et kohustus saaks võimalikult kiiresti täidetud ning lugu ükskord lõpeks.  

Kindlasti peaks riik tegelema selle küsimusega, kuidas kaitsta võlausaldajate huve. Võlglase ümber levib küll kannataja oreool, kuid tegelikult on protsessis kannataja hoopis võlausaldaja, kes oma raha kättesaamise nimel peab aastaid protsessima ja võib-olla lõpuks ei saagi kogu võlga või üldse midagi kätte. Vaja oleks riiklikul tasemel tegeleda õigusloomeliste küsimustega, et Eestis ei oleks nii lihtne end varatuks muuta. Samuti on aeg lõpetada miinimumpalka saavate rikaste võlgnike elustiili (loe: skeemitamise) idealiseerimine.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt

 

Artikli viide: Sotsiaaltöö, 21.06.18 http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Kranich_ja_Sarapuu.pdf


P R E S S I T E A D E

27.06.2018

Justiitsministri käitumine on vastuolus kaasamise hea tavaga

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi: Koda)  leiab, et justiitsminister Urmas Reinsalu avalikkuse ette tulek ilma kohtutäiturite kaasamiseta on vastuolus kaasamise hea tavaga

Urmas Reinsalu esmasepäevane pressiteade tuli nii kohtutäituritele, kui ka mõningatele valitsuskabineti liikmetele täieliku üllatusena.

Justiitsministeeriumi ametnikud on peale ministri avaldustust kommunikatsioonis kasutanud väljendeid „sisemised arutelud“, „mitmed arutelud“ ning „Selle teema valitsusele esitamise tingib valitsuse möödunud aasta 13. juuli otsus“ .

Eesti riigis kehtib kaasamise hea tava: „Kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi, aga vajaduse korral lisaks ka otse huvirühmade poole pöördudes ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Hea tava ei ole kindlasti see, et huvirühmad saavad kaootilisi infokilde läbi ajakirjanduse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles ühel Riigikogu õiguskomisjoni istungil: “Kui keegi leiab, et kommunikatsiooni on olnud vähe, siis selge on see, et seda ongi olnud vähe!”

„Antud juhul on kommunikatsioon sidusrühmadega olnud olematu ning ministri ja ka ministeeriumi salatsev käitumine kahjuks kaugel heast kaasamise põhimõttest,“ tõdeb Koja esimees Mati Kadak.

Ministeeriumi tööplaanis on Koja liikmeskonda puudutavalt sees järgmised tegevused:

• Täiturite erinevate mudelite VTK (juuli) ja II p/a eelnõu, dets

• Maksejõuetuse andmestiku kättesaadavaks tegemine, juuli

Täistööplaani leiab siit:

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_tooplaan_2018.pdf

Sellest infokillust võib järeldada, et on tulemas väljatöötamise kavatsus, kuid ministri esmaspäevane avaldus ning ministeeriumi ametnike täiendavad selgitused ei too tulevikuplaanidesse täit selgust.

Veelgi enam. Riigikohus ütles oma 25.01.2018 lahendis 2-15-17249 selge sõnaga, et kohtutäiturite tasumäärad suurtelt nõuetelt arvutatuna on väga suured (lausa põhiseadusega vastuolus olevad). Kohtulahendi järgselt algatas Justiitsministeerium seaduse muudatuse, millega suurtelt nõuetelt arvutatavaid tasusid kärbiti oluliselt. Vastukaaluks tegi Justiitsministeerium ettepaneku suurendada väikestelt nõuetelt arvestatavaid tasumäärasid. Need jõustusid 10. juunil k.a.. Ei läinud mööda kuudki, kui justiitsminister tuleb välja avaldusega, et tasumäärad on ka väikestelt nõuetelt liiga kõrged. Tahtmatult tekib küsimus, kas ta mõni kuu varem ei taibanud seda või millise võlgniku tellimusel taoline avaldus on tehtud? On täiesti põhjendamatu, miks eranõuete puhul on normaalne kohustada võlgnikku tasuma kohtutäituri tasu, kuid riiginõuete puhul ei ole see võlgnikule otstarbekas?

Oktoobris jõustuva seadusemuudatuse kohaselt peab Koda tegema EMTA jaoks kohtutäiturite registri ning sellesse investeerima tuhandeid eurosid. Justiitsministeeriumi esmaspäeval avalikustatud arengusuundasid arvestades on seesugune investeering raha põletamine. Kuidagi heitlik on justiitsvaldkonna juhtimine, või kuidas?

Koda kutsub ministeeriumit ning valitsust üles lähtuma heast kaasamise tavast ning kaasama antud protsessi ka kohtutäiturid.

 

Mati Kadak

Esimees

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

mati.kadak[a]taitur.just.ee

 


P R E S S I T E A D E                                                                                          

25.06.2018

Kohtutäiturid on hämmingus justiitsministri tänasest avaldusest

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi: Koda)  leiab, et justiitsminister Urmas Reinsalu tänane avaldus võtta riiginõuete täitmisele pööramine kohtutäituritelt ära on arusaamatu ning vajaks kindlasti põhjalikumat analüüsi.

Eesti Vabariigis reformiti tsiviiltäitemenetlust 2001. a ning selle eesmärgiks seati riigi kulude kokkuhoid, seda eriti just tööjõukulude ning kogu süsteemi ülalpidamiskulude arvelt. Reform on olnud edukas, sest lisaks riigi ressursi kokkuhoidmisele (riik ei pea täitemenetlust rahastama) ja nõuete täitmise efektiivsuse märgatavale tõusule on õiguskuulekus Eestis tänu aktiivsetele kohtutäituritele paranenud.

Sundtäitmisele esitatud nõuete täidetakse sõltuvalt nõude liigist 40-60 protsenti. See on EL kontekstis väga hea tulemus. Nõuete koguarv väheneb iga-aastaselt. Kui 2011. aastal alustasid kohtutäiturid täitemenetlust 134 235 täiteasjas, siis 2016. aastal 107 083 asjas, mis on 20,2 % võrra vähem. Alates 2011. aastast jaotatakse avaliku võimu kandja nõudeid Koja vahendusel, kui 2011. aastal jaotati 94 426 eelnimetatud nõuet, siis 2016. aastal 70 188 nõuet, mis on 25,7 % võrra vähem.

Justiitsministri väitel läheb täitemenetluse ümberkorraldamine esialgsel arvutusel maksma 4,3 miljonit eurot. Koda juhib tähelepanu, et taolise sammuga tekitab riik endale eelarvelise püsikuluartikli, mis hakkab aastati ilmselt suurenema (1. aastal 827 000 eurot). Ehk siis esimese aastaga 5,1 miljonit ja iga järgmine aasta ca 1 miljon eurot. Täna ei maksa riik midagi.

Kohtutäituritele ei maksa riik praegu tasu, vaid vastupidi - teenib ise kohtutäiturite poolt riigimaksude näol suurt tulu. Hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja (üksikema, miinimumpalgaga töötaja, õpetaja, arst jpt). Ka erasissenõudja (väikeettevõtja, üksikisik) peab oma maksudest finantseerima riiginõuete eelistäitmist, kusjuures tema nõuete täitmine lükatakse põhjendamatult tagaplaanile.

2015 aastal oli kogu täiturite pealt maksustamisele minev tulem 3,5 miljonit, millelt täiturid maksid ära tööjõumaksud (ca 1,5 miljonit)  – seda riik enam saama ei hakkaks vaid hakkaks sellele peale maksma. Seega riigi kulu kokku investeering 4,3 miljonit (eelmine e-täituri 1,3 miljonit) pluss 827 000 eurot iga aasta ning saamata jäävad maksud 1,5 miljonit.  Seega koormus riigieelarve oleks 6,6 miljonit, sest täituritelt laekuvatele tööjõumaksudele peab leidma uue katteallika.

Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on rakendatud valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest ning selline praktika on ennast õigustanud. Kusagil neist riikidest ei doteerita täitemenetluse süsteemi riigieelarvest. Täitemenetluse tasude tasumise kohustus on valdavalt võlgnikul. Justiitsminister Urmas Reinsalu kavandatav pooleldi riiklik ja pooleldi erasüsteem toimib Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja teistes tuntud Kesk-Aasia vabariikides, kuid ka seal on suundumus üleminekuks riiklikust eratäitesüsteemile.

Arusaamatuks jääb Reinsalu püüe riigiaparaati suurendada, kuigi koalitsioonilepingus on kirjas riigiaparaadi vähendamise plaan.

 

Lisainfo: Kristi Hunt

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

kristi.hunt[a]kpkoda.ee

6463773

www.kpkoda.ee

 


P R E S S I T E A D E                                                                                          

15.05.2018

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahekohtu esimeheks valiti pankrotihaldur ja vandeadvokaat Terje Eipre

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja  vahekohus valis täna esimeheks vandeadvokaat Terje Eipre ning aseesimeheks vandeadvokaat Magnus Brauni.

Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb lepitusmenetluse põhimõttel. Vahekohus võimaldab pooltel saavutada mõlemat poolt rahuldav tulemus erapooletu isiku ehk Koja vahekohtu kohtunike kaasabil.

Koja vahekohtu kohtunikuks on oma ala tunnustatud eksperdid:

pankrotihaldur ja vandeadvokaat Terje Eipre - õigusteaduse MA, osalenud enam kui 900 pankrotimenetluse protsessis, Eesti Advokatuuri Maksejõuetusõiguse Komisjoni liige, Koja kutsekogu juhatuse esimees ja Koja aseesimees.

kohtutäitur Janek Pool - õigusteaduse MA, Koja eestseisuse liige, ametikogu juhatuse esimees
Euroopa Kohtutäiturite Liidu (UEHJ) juhatuse liige, sekretär (2016-2018).

kohtutäitur ja pankrotihaldur Aive Kolsar - magistrikraadile vastav kõrgharidus õigusteaduses, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu esimees.

kohtutäitur Mati Kadak - õigusteaduse MA, Koja esimees ja ametikogu juhatuse liige, Juristide Liidu volikogu liige.

kohtutäituri abi Aleksandr Logussov - õigusteaduse MA, üle 5 aasta töökogemust kohtutäituri büroos.

kohtutäituri abi Maarja Näkk - Tartu Ülikooli õigusteaduskond MA.

pankrotihaldur ja vandeadvokaat Magnus Braun – õigusteaduse MA, Koja kutsekogu juhatuse liige, Koja esindaja Euroopa Maksejõuetuse Professionaalide Organisatsioonide Assotsiatsioonis.

Koja vahekohus saab menetleda lepinguliste suhete osapoolte vahelisi vaidlusi rahalistes nõuetes, kus üheks osapooleks on näiteks korteriühistud, andmesideoperaatorid, energiaettevõtted, majutusettevõtted, äripinna rentijad jms. Koja vahekohus ei lahendakohtutäituri tasu nõudeid ega eluruumi üürilepingu, töölepingu või tarbijakrediidilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.

Lisainfo:
Kristi Hunt
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler
kristi.hunt[a]kpkoda.ee
6463773
www.kpkoda.ee

 


P R E S S I T E A D E                                                                                            

08.05.2018

Kohtutäitur Janek Pool valiti Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liidu juhatusse

Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liidu (UIHJ) ülemaailmne alaline nõukogu valis 4. mail UIHJ juhatuse liikmeks Viljandi kohtutäituri ja Eesti kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimehe Janek Pooli.

UIHJ juhatuse liikmed valiti UIHJ ülemaailmse kongressi raames toimunud alalise nõukogu koosolekul. Alalisel nõukogul on iga liikmesriigi esindatud 1 esindajaga. Juhatuse liikmeks valiti Janek Pool (Eesti, 88 häält), Ruenvadee Suwanmongkol (Tai; 80 häält) ja Patrick Safar (Prantsusmaa, 76 häält). Juhatuse volitused kestavad aastatel 2018-2021.

Kohtutäitur Janek Pool lausus, et ta on üle 10 aasta aktiivselt osalenud UIHJ töös Eesti kohtutäiturite esindajana. Intensiivne koostöö rahvusvaheliste partneritega kohtutäiturite ametialaste probleemide selgitamisel ja nendele lahenduste otsimisel oli kindlasti üks võtmetegureid, mis soosis Janek Poolile antud suurt toetust.

UIHJ on ülemaailmne organisatsioon, mis ühendab erinevate riikide kohtutäitureid. UIHJ asutasid Pariisis 1952. aastal 7 riiki, hetkel on UIHJ-il 91 liikmesriiki.

Lisainfo:
Kristi Hunt
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler
kristi.hunt[a]kpkoda.ee
6463773
www.kpkoda.ee


P R E S S I T E A D E 

02.05.2018

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures alustab tööd vahekohus

Täna alustab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) juures tööd vahekohus, kuhu saavad pöörduda kõik, kelle sooviks on lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt.Vahekohtu menetlus on kiire, menetlustähtaeg on kuni kolm kuud.

Siia alla liigituvad näiteks lepingu osapooled, kellel on tekkinud omavaheline vaidlus rahalise nõude üle, nt korteriühistud, andmesideoperaatorid, energiaettevõtted, majutusettevõtted, äripinna rentijad jms. Koja vahekohus ei lahendakohtutäituri tasu nõudeid ega eluruumi üürilepingu, töölepingu või tarbijakrediidilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.

Vahekohtu eesmärgiks ei ole mitte lepituslikult mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine, vaid otsuse langetamine kehtivale õigusele tuginevalt sarnaselt kohtuga. Vaidluse lahendamiseks vahekohtus peavad olema nii hageja kui kostja nõus asja lahendamisega vahekohtus.

Vahekohtus alustab tööd 7 vahekohtunikku:  Magnus Braun, Terje Eipre, Mati Kadak, Aive Kolsar,  Aleksandr Logussov,  Maarja Näkk ja Janek Pool.

Vahekohtu algatamiseks tuleb esitada hagi vahekohtule Koja kaudu paberkandjal või elektrooniliselt. Vahekohtumenetluse algatamiseks tuleb tasuda registreerimismaks 250 eurot (lisandub käibemaks) pluss vahekohtu maks, mis sõltub hagi hinnast ning kohtunike arvust.

Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb lepitusmenetluse põhimõttel võimaldamaks pooltel saavutada mõlemat poolt rahuldav tulemus erapooletu isiku ehk Koja vahekohtu kohtunike kaasabil. 09.01.2018 jõustus kohtutäituri seaduse muudatus, millega seadustati vaidluste kohtuvälise lahendamise organina Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahekohus.

Lisainfo:

Jaan Lõõnik
jaan.loonik[a]kpkoda.ee
T: (+372) 6463773
www.kpkoda.ee


P R E S S I T E A D E 

6. veebruar 2018

Täitemenetluse muudatusest

Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku 9. jaanuaril 2018 jõustunud muudatusest.

Ilmsesti sagenevate küsimustega veebruarikuu töötasu väljamaksmise eelselt ning selle järgselt ja seetõttu tuletame meelde võimalust asjaga tegeleva kohtutäituriga konsulteerimiseks.  

Kehtima hakanud seadusemuudatused võimaldavad kohtutäituril arestida kuni 20 % võlgniku sissetulekust ka siis, kui see on väiksem palga alammäärast. Sellist võimalust saab kohtutäitur rakendada, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Säte võimaldab asuda nõuete sissenõudmisele ka juhtudel, kus võlgnik teenib ametlikult miinimummääras töötasu ning seetõttu oli nõude täitmine sisuliselt seiskunud.

Meeldetuletuseks märgime, millised muudatused jaanuari algusest jõustusid.

Kohtutäitur sai õiguse osutada ametiteenust lepitajana vastavalt lepitusseadusele.

Samuti anti kohtutäiturile juriidilise fakti tuvastamise õigus. Taoline teenus osutub vajalikuks mitmesuguste vaidluste lahendamisel ja tõendite kogumisel näiteks omandialastes, ühiselu või muudes küsimustes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Koja juurde luuakse uue organina vahekohus. Koja vahekohus hakkab menetlema rahalisi nõudeid poolte kokkuleppel.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust,  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

Lugupidamisega

Risto Sepp

Kohtutäitur

 

Lisainfo

Kristi Hunt, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler

e-post: kristi.hunt@kpkoda.ee;

 

 


P R E S S I T E A D E 

1. veebruar 2018

Oksjonikeskus.ee’s lõppes müügiga 5,5% enam pakkumisi kui aasta varem

2017. aastal alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 7603 erinevat enampakkumist, keskmine hinnakasv oli müügiga lõppenud elektroonilistel enampakkumistel 30 % (2016. aastal 20 %).

Kokku müüdi Oksjonikeskus.ee’s 2017. aastal 1351 erinevat objekti, mis on enam kui 2016. aastal (1281). Vähim müüdud vara alghind oli 2017. aastal 1 euro ja kõrgeim 595 000 eurot.

Enim enampakkumisi oli 2017. aastal kinnisvarale (4903) ja vallasvarale (1957). Elektroonilistel enampakkumistel tõusis realiseeritud vara maksumus 2017. aastal 2,3 miljonit eurot (kasv võrreldes 2016. aastaga 0,6 miljonit eurot). 

2017. aastal korraldasid kohtutäiturid edukalt ka esimesed munitsipaal- ja riigivara elektroonilised enampakkumised ametitoimingu korras.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul peegeldab oksjonikeskus.ee andmestik täite- ja pankrotiasjade arvu üldist vähenemist, kuid teiselt poolt klientide suuremat ostuhuvi. Nõuete katteks arestitud vara realiseerimine aktiivse ostuhuvi tingimustes on lõppkokkuvõttes suureks abiks võlgnike kohustuste täitmisele. Kohtutäiturite võimekust vara realiseerimisel on hakanud kasutama ka omavalitsused.

Ühe näitena võiks välja tuua kohtutäituri ametitoimingu, kus kohtutäitur müüs Keila linnale kuuluva kinnistu elektroonilisel enampakkumisele ning selle tulemusel tõusis lõpphind alghinnaga võrreldes üle kahe korra ehk rahas väljendatult 500 tuhat eurot. Keila abilinnapea Timo Suslov tunnustas kohtutäiturit, kes tegi müügi õnnestumiseks väga head tööd.

Riik on seadusega pannud kohtutäiturile rolli olla avalikule sektorile asjalikuks toeks vara läbipaisval võõrandamisel ning loodame, et Keila linna tubli algatus innustab ka teisi kohalikke omavalitsusi ning riigisektorit kohtutäiturite ametitoimingut rakendama.

Oksjonikeskus.ee on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatav veebikeskkond, kus realiseeritakse võlgnike varasid nõuete rahuldamiseks täite- või pankrotimenetluses. Aastas korraldatakse keskkonnas üle 8000 enampakkumise ning keskmiselt lõpeb iga kuues enampakkumine müügiga (neist pooltel juhtudel on müügihind alghinnast kõrgem, keskmine hinnakasv on u 30 %). Oksjonikeskkonnas avaldatud kuulutusi vaadatakse enam kui 10 tuhat korda päevas. Enampakkumisteadete märksõnade alusel tellimise süsteem tagab huvitatutele teabevoo ning informeerituse enampakkumistest. Keskkond vastab infoturbenõuetele ning tagab osalejatevahelise ausa konkurentsi ning enampakkumise protseduuride läbipaistvuse.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on 2010. a kohtutäituri seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust, jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

Lisainfo:

Kristi Hunt, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler
tel, 6463773
kristi.hunt@kpkoda.ee


 

P R E S S I T E A D E                                                                                          

12. jaanuar 2018

Kohtutäiturid pakuvad tasuta õigusnõu

Tulenevalt 09.01.2018 jõustunud seadusest on tekkinud võlgnikel palju küsimusi ning seetõttu pakuvad kohtutäiturid üle Eesti tasuta õigusabi, et vastata küsimustele uue jõustunud seaduse osas.

Õigusabi pakutakse alljärgnevate täiturite büroodes 16.01.18 kl 9-12 ja 18.01.18 kl 13-17 eelregistreerimise alusel.

Harju tööpiirkonnas:

·      Kohtutäitur Mati Kadak – e-post: Mati.Kadak@taitur.just.ee, aadress: Kentmanni tn 21/Liivalaia tn 27/Kaupmehe tn 14 (II korrus);

·      Kohtutäitur Kristiina Feinman – e-post: Katrin.Lepik@taitur.net, aadress: Rävala pst 5, Tallinn;

·      Kohtutäitur Risto Sepp ­­- e-post: Katrin.Lepik@taitur.net, aadress: Rävala pst 5, Tallinn;

·      Kohtutäitur Arvi Pink - e-post: Katrin.Lepik@taitur.net, aadress: Rävala pst 5, Tallinn;

·      Kohtutäitur Hille Kudu - e-post: Katrin.Lepik@taitur.net, aadress: Rävala pst 5, Tallinn.

Viru tööpiirkonnas:

·      Kohtutäitur Tatjana Afanasieva – e-post: narva.kohtutaitur@taitur.just.ee, telefon: 3540020, aadress: Puškini 20-M1 (I. korrus).

Tartu tööpiirkond

·      Kohtutäitur Anne Böckler - epost: Anne.Bockler@taitur.just.ee, aadress: Õpetaja 9a, Tartu;

·      Kohtutäitur Aive Kolsar – e-post: Aive.Kolsar@taitur.just.ee, aadress: Aasa 5, Põlva büroos 18.01.18 kl 13-17;

·      Kohtutäitur Aive Kolsar – e-post: Aive.Kolsar@taitur.just.ee, aadress: Vabaduse 26,(II korrus) Valga büroos 16.01.18 kl 9-12;

Pärnu tööpiirkond

·      Kohtutäitur Õnne Pajur – e-post: Onne.Pajur@taitur.just.ee, aadress: Tallinna mnt 30, Rapla  (sissepääs hoovi poolt) 16.01.18 kl 9-12;

·      Kohtutäitur, Õnne Pajur – e-post: Onne.Pajur@taitur.just.ee, aadress: Lossi tn 4a, Kuressaare, 18.01.18 kl 13-17


P R E S S I T E A D E                                                                                           

9. jaanuar 2018

Täitemenetluse võimalused laienevad

Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku 9. jaanuarist 2018 jõustuvad muudatused laiendavad täitemenetluses võimalusi nõuete sundtäitmisele pööramiseks.

Kehtima hakkavad seadusemuudatused võimaldavad kohtutäituril arestida kuni 20 % võlgniku sissetulekust ka siis, kui see on väiksem palga alammäärast. Sellist võimalust saab kohtutäitur rakendada, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Säte võimaldab asuda nõuete sissenõudmisele ka juhtudel, kus võlgnik teenib ametlikult miinimummääras töötasu ning seetõttu oli nõude täitmine sisuliselt seiskunud.

Kohtutäitur saab õiguse osutada ametiteenust lepitajana vastavalt lepitusseadusele.

Samuti antakse kohtutäiturile juriidilise fakti tuvastamise õigus. Taoline teenus osutub vajalikuks mitmesuguste vaidluste lahendamisel ja tõendite kogumisel näiteks omandialastes, ühiselu või muudes küsimustes.

Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Koja juurde luuakse uue organina vahekohus. Koja vahekohus hakkab menetlema rahalisi nõudeid poolte kokkuleppel.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust,  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

Lugupidamisega

Mati Kadak,

Esimees

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

 

tel, 6604604; mati.kadak@taitur.just.ee

 


PRESSITEADE                                                                                           

 

20. oktoober 2017

Täna tunnustatakse 25 aastat pankrotihaldurina töötanud inimesi

01.09.2017 täitus pankrotiseaduse jõustumisest 25 aastat ning selle tähistamiseks peetakse täna konverentsi hotellis Olümpia, kus esinevad Soome pankrotiombudsman Helena Kontkanen ning prof Paul Varul.

Õhtusel pidulikul koosviibimisel antakse üle tööaasta auhinnad nendele tublidele pankrotihalduritele, kes on seda tööd teinud 25 aastat:

Tiina Mitt, Maire Arm, Terje Eipre, Peeter Allikvere, Aivar Leismann, Helmut Pikmets, Kauri Rattus, Reet Relvik, Urmas Tross ja Andrus Õnnik

Pildigalerii sündmusest ning tunnustatutest on leitav siit: https://drive.google.com/drive/folders/0B8_IZ0YQHZgMbUdVdy00dGN0VUE?usp=sharing


PRESSITEADE 

13. september 2017

Oksjonikeskus.ee’s müüdi 2. kvartalis 271 erinevat objekti

Käesoleva aasta 2. kvartalis alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 1987 erinevat enampakkumist, mis on 55 võrra enam kui 1. kvartalis. Keskmine hinnakasv oli 20%. Vähim müüdud vara alghind oli 1 ja kõrgeim 595 000 eurot.

Enim enampakkumisi oli kinnisvaras (1269), vallasvaras (527) ja varalistes õigustes (116).

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul tehakse pakkumisi pigem varadele, mille alghind on turuhinna piirist veidi madalamal. Realiseeritav vara on väga eriilmeline, kuid ostja on leidnud nii väikese väärtusega esemed kui ka sadu tuhandeid eurosid maksnud kinnisvara.

Oksjonikeskus.ee on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatav veebikeskkond, kus realiseeritakse võlgnike varasid nõuete rahuldamiseks täite- või pankrotimenetluses. Aastas korraldatakse keskkonnas üle 8000 enampakkumise ning keskmiselt lõpeb iga kuues enampakkumine müügiga (neist pooltel juhtudel on müügihind alghinnast kõrgem, keskmine hinnakasv on u 20 %). Oksjonikeskkonnas avaldatud kuulutusi vaadatakse enam kui 10 tuhat korda päevas. Enampakkumisteadete märksõnade alusel tellimise süsteem tagab huvitatutele teabevoo ning informeerituse enampakkumistest. Keskkond vastab infoturbenõuetele ning tagab osalejatevahelise ausa konkurentsi ning enampakkumise protseduuride läbipaistvuse.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on 2010. a kohtutäituri seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust, jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

Lisainfo:

Kristi Hunt, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler
tel, 6463773
kristi.hunt@kpkoda.ee

www.kpkoda.ee

https://www.oksjonikeskus.ee/

 

 


PRESSITEADE                                                                                                                                                                                

02.06.2017

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kohtus Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga, et seista ühiselt Eesti ettevõtluskeskkonna parendamise eest

Täna kohtusid kahe koja esindajad, et arutleda teemadel kuidas saaksid kojad teha koostööd Eesti ettevõtluskeskkonna parendamiseks.

Koosviibimise avanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse esimees Terje Eipre märkis, et antud koosoleku kokkukutsumise mõte oli suuresti asjaolus, et kooskõlastada seisukohad seoses ärikeeluga, ombudsmani institutsiooni võimaluse loomisega ning maksejõuetusõigusega seonduvate muudatustega. Sama koja esimees Mati Kadak märkis: „Kindlasti saame koostööd teha vahekohtute institutsiooni puudutava osas ning olulised muudatused, mis Koda on kirjutanud seaduseelnõusse SE280, mille läbi oleks võimalik tõsta võlgnike maksekuulekust ning kaitsta võlausaldajate huve“.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts märkis kohtumisel, et kaubanduskoja eesmärk on oma tegevusega aidata kaasa parema ja konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna loomisele, lisades et just õiguskeskkonna muutmisel ja parendamisel on hästi oluline omavahel suhelda ja koostööd teha. „Kaubanduskoda on hiljuti teinud mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid läbi efektiivsema maksejõuetusmenetluse tagada ausamat konkurentsi ettevõtluses ning oluline on neid valdkonna spetsialistidega arutada,“ lisas Palts.

 


PRESSITEADE

23. mai 2017

Oksjonikeskus.ee’s müüdi 1. kvartalis 773 erinevat objekti

Käesoleva aasta 1. kvartalis alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 1932 erinevat enampakkumist, mis on kümnendiku võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Keskmine hinnakasv 2017. aasta 1. kvartalis oli 25%. Vähim müüdud vara alghind oli 25 ja kõrgeim 295 000 eurot.

Nurjunud pakkumisi oli 1453 ja müügiga lõppes 373, neist enim kinnisvaraobjekte, kokku 219 tk. Enim nurjus vallasvarapakkumisi - 80% avalikustatute arvust.

Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul peaks täitemenetluses täitma nõude võimalikult varases staadiumis. Kui täitemenetlus venib, võib kasvada nõue (lisanduvad viivised ja intressid), aga ka moraalne surve erinevatele osapooltele ning psühholoogiline pinge. Selleks, et esimesed enampakkumised ei nurjuks, tuleks seadust muuta ja tsiviilkäibe kiirendamiseks ja täitemenetluse efektiivsuse suurendamiseks alustama turuhinnast näiteks viiendiku võrra madalamast alghinnast. Kehtiva seaduse järgi hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel või kui kokkulepet ei saavutata, siis hindab kohtutäitur lähtudes selle harilikust väärtusest. Täitemenetlus ei ole tavapärane turusituatsioonis tehtav tehing, vaid kiirkorras probleemi lahendamine. Seetõttu peaks müügiprotsess olema reaktiivne, kuid nõnda, et ei rikutaks võlgnike ega sissenõudja huve. Statistika näitab, et www.oksjonikeskus.ee täidab turvalisuse kõrgklassi, kasutajate nõudmised täidetakse läbipaistvuse ja kasutajasõbralikkusega ja trend on tõusev.

Elektrooniliste enampakkumiste eeliseks on, et potentsiaalsed ostuhuvilised saavad tellida endale teavitusi huvipakkuva vara enampakkumisteadete avaldamiseks ning pakkumisi teha sõltumata asukohast ning ka ajapiirid on paindlikumad – elektrooniline enampakkumine kestab vähemalt 5 päeva. Suuline enampakkumine viiakse läbi konkreetses kohas ja ajal.

Inimeste veebikäitumine on alates 2013. aastast, mil oksjonikeskus.ee käivitati, väga palju muutunud ning avalikustatud pakkumiste arv on 5 aastaga kahekordistunud, samuti on kahekordistunud müügiga lõppenud enampakkumiste arv. Suurenenud lõpphinnaga enampakkumiste arv on viie aastaga aga kolmekordistunud.

Oksjonikeskus.eeon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatav veebikeskkond, kus realiseeritakse võlgnike varasid nõuete rahuldamiseks täite- või pankrotimenetluses. Alates 2013. aastast on keskkonna kaudu realiseeritud üle 5000 objekti, keskmine hinnakasv on olnud 24 %.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kodaon 2010. a kohtutäituri seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust, jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

Lisainfo:

Kristi Hunt, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler
tel, 6463773
kristi.hunt@kpkoda.ee


TEADE

16. mai 2017

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda osales Riigikogu õiguskomisjoni istungil, et anda omapoolne seisukoht seoses laste elatisnõude järjekohaga tulenevalt Euroopa pangakontode arestimismäärusega.

Riigikogu menetluses on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 404 SE (edaspidi eelnõu). Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist.

Täitemenetluse seadustik sätestab, et lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool.  Kui varasem arestipandiõigus tekkis Euroopa arestimismääruse täitmisel, siis eeltoodu, vastavalt eelnõule, ei kohaldu . Seega, kui pärast Euroopa arestimismääruse täitmisele esitamist esitatakse täitmisele lapse elatisnõue, ei lähe lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus esimesele järjekohale ning Euroopa arestimismäärus on prioriteetsem, kui lapse elatisnõue.

Eelnõust võib järeldada, et laste toimetulekust, laste elatisnõuetest on teatud nõuded siiski tähtsamad. Näiteks kui Saksamaa sissenõudjal on nõue Eesti elaniku vastu, mis omab Eestis pangakontot, ning Saksamaa äriühing või tema taotlusel Saksamaa kohus esitab Eesti kohtutäiturile pangakontode arestimismääruse, siis pärast seda esitatud lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus ei lähe Saksamaa äriühingu nõudest ettepoole.

Koja hinnangul eeltoodu on vastuolus riigi seatud eesmärgiga tagada Eesti Vabariigis laste toimetulek, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 toodud eesmärgiga, milleks on lahuselavate vanematega laste toimetuleku parandamine. Ka 01.01.2017 jõustunud perehüvitiste seaduse eelnõu seletuskirja  kohaselt (lk 33) on uue täitemenetluse aegse elatisabi regulatsiooni eesmärk tagada lahuselavate vanematega laste toimetuleku parandamine. Täitemenetluseaegse elatisabi maksmisega tagab riik kohtuotsuse alusel igale lapsele ühes kuus kuni 100 euro suuruse ülalpidamise, millega soovitakse leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust.

Eelnevat rõhutab ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 punktid 1 ja 2, mille kohaselt lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalikõiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

Koja hinnangul laste elatisnõude täitmine peab olema prioriteetsem Euroopa arestimismääruse rakendamisega võrreldes. Johtuvalt teeme ettepaneku kaaluda täitemenetluse seadustikku normi lisamist, millega oleks tagatud laste elatisnõuete prioriteetsus.

Tänasel kohtumisel Riigikogu õiguskomisjonis leidis komisjon, et Koja toodud märkusi tuleb arvesse võtta ning püüda sõnastada eelnõu selliselt, et laste õigused oleks maksimaalselt kaitstud.

 


PRESSITEADE

1. märts 2017

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantslerina asub ametisse Kristi Hunt

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) kantslerina asub 2. märtsil 2017 ametisse Kristi Hunt.

Koja korraldatud konkursil Koja kantsleri ametikohale osales üle 30 inimese. Koja eestseisus valis kandidaatide seast välja Kristi Hundi, kellel on mitmekülgsed kogemused tööst nii avalikus kui ka erasektoris. Kristi Hunt on varem töötanud riigi- ja erainstitutsioonides asutuse juhi ning samuti õigus- ning turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna ametikohtadel.

Koja esimees Mati Kadak hindab Kristi Hundi pühendumust õigusloome analüüsimisele Eesti ettevõtluskeskkonna parendamisele eelkõige selle investeerimiskindluse suurendamise ning maksejõuetusriskide vähendamise kaudu.

Kristi Hunt soovib, et täite- ja pankrotimenetlus muutuks võimalikult paberivabaks ning võlgnikud otsiksid aktiivselt võimalusi oma võlgnevuste hüvitamiseks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust,  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

Lisainfo

 

Mati Kadak, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees

tel, 6604604

 

mati.kadak@taitur.just.ee


PRESSITEADE

6. jaanuar 2017

 

PPA täitemenetluslike nõuete võrdlusest

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) hinnangul on meedias ilmunud väited kohtutäiturite ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) vahelise koostöö puudulikkuse kohta ülepaisutatud.

 

Koda mõistab täielikult, et riiginõuete arvepidamine peab olema korrektne ning aitab võimaluste ja seadusega antud pädevuse piires selle saavutamisele igati kaasa. Täitemenetluses on oluline tagada täiteasjade arvestuse igapäevane korrektsus ning selle nimel on viimastel aastatel palju pingutatud. Valminud on uued infotehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad kohtutäiturite ja PPA vahel jooksvat menetlusandmete vahetamist. 2016 suvel avatud uus täitemenetluse infosüsteem vajab nagu iga uus programm pidevat täiendamist, mistõttu on infosüsteemis paratamatult esinenud tõrkeid. Neid on lahendatud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kaasabil.

 

Koda rõhutab, et vaatamata nõuete võrdluseandmete kvaliteedile tehtud etteheidetele ei ole ükski sissenõutud nõue jäänud riigile välja maksmata ega arvestusse kandmata.

 

Kohtutäiturid tegutsevad vaba õiguselukutse pidajana, kes peavad avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel. Nõuete võrdlus on väga aja- ja töömahukas ning oluline on ka PPA paindlikkus ja valmidus kohtutäituri märkustele reageerimiseks. PPA ei ole varasemalt kohtutäiturite saadetud andmete alusel oma registreid alati korrastanud ja kohtutäituritele on iga-aastane samade andmete parandamine kujunenud ebameeldivaks koormuseks.

 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes loodi kohtutäituri seaduse alusel 1.01.2010. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja ülesanneteks on edendada kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevust,  jaotada kohtutäituritele täitmiseks antavaid avaliku võimu kandja nõudeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale, arendada ja hallata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalikke infosüsteeme, samuti edendada teisi valdkonna jaoks olulisi teemasid, näiteks täiendusõppe korraldus, aukohus, eksamid jne.

 

 

Lisainfo

 

Mati Kadak, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees

tel, 6604604

mati.kadak@taitur.just.ee